4. Töö käik: Ühendage kann vooluvõrku, et töö ettevalmistamise lõpuks vesi juba keeks. Kaaluge kalorimeetri sisemise anuma mass algul, ilma veeta ja seejärel koos veega. Kalorimeetris peab külma vett olema, nii palju, et katsekeha oleks täielikult kaetud (1/3 kalorimeetri kõrgusest). Mõõtke vee temperatuuri täpsusega kuni 0,5o . Kaaluge keha, asetage see keevasse vette ja hoidke seal umbes 5 minutit. Võtke niidi abil katsekeha, mille temperatuur on nüüd 100o ja laske kalorimeetrisse. Jälgige vee temperatuuri tõusmist ja segage seejuures ettevaatlikult vett. Kui näete, et temperatuur enam ei tõuse, siis märkige üles kõige kõrgem temperatuur. Järgnevalt koostage soojusliku tasakaalu võrrand, millest leidke otsitav erisoojus. Tehke tabeli abil kindlaks, mis ainega on tegemist. Termomeeter segaja Kalorimeeter
leek nii, et leegi südamiku sinakasrohelise koonuse kõrgus oleks 0,04...0,0,5 m. Sellele vastab kalorimeetri soojuskoormus u. 4000 kJ/h. 11. Avada klapp 13 suitsugaasi väljumisavas. 12. Asetada põleti kalorimeetri keresse ning kontrollida leegi asendit alt peegli 18 abil. Põleti peab keres asetsema rangelt vertikaalselt ning leek lehvima ühtlaselt. Kui põleti sisseasetamisel leek mingil põhjusel kustub ja gaas voolab kalorimeetrisse, tuleb enne põleti uuesti kalorimeetrisse asetamist kalorimeetri kere tingimata ventileerida (plahvatusoht). 13. Asetada kalorimeetri kondensaadi väljavoolutoru 14 alla kogumisnõu. 14. Reguleerida ventiili 1 abil vee sissevool kalorimeetrisse selliselt, et siseneva ja väljuva vee temperatuurivahe oleks 8...12ºC (termomeetrid 9 ja 10). Kontrollida veetaset survepaagis 4. enne mõõtmisele asumist tuleb kalorimeetril lasta töötada kuni tema
b Töö tegemise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja allkiri tööle lubamise kohta Töö esitamise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja hinnang töö sooritamise kohta Töövahendid: Metallist katsekeha, tehnilised kaalud koos vihtidega või elektroonsed kaalud, kalorimeeter, termomeeter, veekeedukann, niit katsekeha vest väljavõtmiseks, erisoojuse tabel. Töökäik: Tähistused: mkeha-keha mass ckeha- keha erisoojus tkeha- keha temperatuur enne kalorimeetrisse asetamist mvesi- kalorimeetrisse valatud vee mass cvesi- vee erisoojus mkal- kalorimeetri sisemise anuma ja segaja masside summa ckal- kalorimeetri sisemise anuma ja segaja materjalide erisoojus t0- vee, kalorimeetri ja segaja ühine temperatuur t- vee, kalorimeetri, segaja ja metallic ühine temperatuur pärast metallsilindri vettelaskmist Vigade arvutus: Lõppvastus: Studenti koefitsentide tabel Mõõtmiste arv Usaldusnivoo (%) 90 95 99
leek nii, et leegi südamiku sinakasrohelise koonuse kõrgus oleks 0,04...0,0,5 m. Sellele vastab kalorimeetri soojuskoormus u. 4000 kJ/h. 11. Avada klapp 13 suitsugaasi väljumisavas. 12. Asetada põleti kalorimeetri keresse ning kontrollida leegi asendit alt peegli 18 abil. Põleti peab keres asetsema rangelt vertikaalselt ning leek lehvima ühtlaselt. Kui põleti sisseasetamisel leek mingil põhjusel kustub ja gaas voolab kalorimeetrisse, tuleb enne põleti uuesti kalorimeetrisse asetamist kalorimeetri kere tingimata ventileerida (plahvatusoht). 13. Asetada kalorimeetri kondensaadi väljavoolutoru 14 alla kogumisnõu. 14. Reguleerida ventiili 1 abil vee sissevool kalorimeetrisse selliselt, et siseneva ja väljuva vee temperatuurivahe oleks 8...12ºC (termomeetrid 9 ja 10). Kontrollida veetaset survepaagis 4. enne mõõtmisele asumist tuleb kalorimeetril lasta töötada kuni tema
2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseseadme põhiosa on klaasist kalorimeeter 5, millest puhub läbi õhku ventilaator 1. Kalorimeetris on küttekeha 7, mille küttevoolu reguleeritakse autotrafoga 11 ja võimsust mõõdetakse vattmeetriga 10. Kalorimeetri hõbetatud sisepinnaga klaasümbris 6 ja õhuhõre vaheruum ümbrises väldivad soojuskao väliskeskkonda peaaegu täielikult. Õhukulu läbi kalorimeetri mõõdab tiivikkuluarvesti 2. Õhu rõhku kalorimeetrisse sisenemisel mõõdab manomeeter 3 ja temperatuuri kalorimeetrist väljumisel termomeeter 4, õhu temperatuuri tõusu mõõdab diferentsiaaltermopaar 8. Termopaaride termoelektromotoorjõu mõõtmiseks on millivoltmeeter 9. 3 3 TÖÖ KÄIK Pärast ventilaatori käivitamist, lülitati sisse kalorimeetri küte võimsusega 15 W. Seejärel
Õpilane: Heti-Maria Vilu Klass: 9. A Õpetaja: Elli Valla Tallinn 2014 Erisoojuse praktikumi juhend Praktikum: Tundmatu keha erisoojuse määramine Katsevahendid Kalorimeeter, veekeetja, kaal, tundmatu erisoojusega kehad, tuntud erisoojusga kehad ja termomeeter. Katse käik Ettevalmistus • Vali tundmatu keha. • Kaalu tundmatu keha. • Kaalu kalorimeeteri anum. • Vala kalorimeetrisse niipalju külma vett, et sinna oleks võimalik täielikult uputada tundmatu keha. • Kaalu kalorimeeter koos sinna valatud veega. • Täida katse protokoll. Katse läbiviimine • Mõõda kalorimeetri temperatuur koos sinna valatud veega. • Aseta tundmatu keha niidi abil veesoojendajasse (nii, et keha ei puutuks kokku anumaga) ning oleks täielikult vees. • Lülita sisse veekeetja ning oodata kuni vesi läheb keema. • Tõsta tundmatu keha veekeetjast kalorimeetrisse.
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr 1 Kaitstud: SOOLA INTEGRAALSE LAHUSTUVUSE MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus arvutatakse. Töö käik: Kalorimeetrisse sukeldatakse ampulliga sool, vesi kalorimeetris on toatemperatuuril. Beckmanni termomeetri abil määratakse iga minuti järel vee temperatuur. Üheteistkümnendal minutil purustatakse ampull ning jälgitakse soola lahustumise mõju vee temperatuurile. Näidud võetakse kuni iga minuti järel muutub temperatuur ühepalju. Teoreetiline põhjendus, valemid: Soojusmahtuvus: C=c1g1+c2g2+c3v+c4g4 Eraldunud/neeldunud soojushulk: Erilahustuvussoojus Arvutused:
0,10197 Pt - töörõhk kalorimeetris Pa Pt = B ( Pa ) + p1 ( Pa ) (5.3) Pt = 1, 0267 10 + 1015 = 103683 Pa 5 Vt - temperatuuride vahe millivoltmeetritest kraadideks Vt (mV ) Vt (C o ) = (5.4) 0, 041 0,394 Vt = = 9, 61 o C 0, 041 5.1 Esimene katse Tt - õhu temperatuur sisenemisel kalorimeetrisse t1 = t2 - t (5.1.1) t1 = 33 - 9, 62 = 23,38 C o Tt = t1 + 273,15 (5.1.2) Tt = 23,38 + 273,15 = 296,53 K Q erisoojus aritmeetilisest keskväärtusest 3 Q = Qel = Pw 10-3 (5.1.3) Q = 10 600 10-3 = 6 kJ Õhukulu normaaltingimustel pV
Töö nr. 2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1, Töö eesmäärk: metalli aatommassi määramine erisoojusjuhtivuse kaudu. Reaktiivid: metalli tükk, vesi Töö käik: Kaalutakse ~30g-ne metalli tükk, seotakse niidi otsa ja asetatakse 15 min-ks keevasse vette. Seejärel kaalutakse kalorimeetri sisemine klaas, valatakse sinna 100cm 3 vett ja kaalutakse uuesti, et teada saada vee mass. Veega klaas asetatakse kalorimeetrisse. Seejärel möödetakse kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. Kiiresti võtta keevast veest metall ning asetada kalorimeetris olevasse veeklaasi. Seejärel tuleb termomeetriga ettevaatlikult vett segada ning mööta vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed Metalli mass m1 0,02992 kg Kalorimeetri m3 0,04568 kg siseklaasi mass Kalorimeetri m4 0,14335 kg sise-klaasi mass koos veega
10. Elavhõbetermomeeter. 11. Ajamõõtur. 12. Termopaaride gradueerimistabel. 3.Tööpõhimõtte kirjeldus: Töö põhineb katseseadmes eraldunud soojushulga Q mõõtmisel, mis tingib seadet läbinud õhu hulga temperatuuri tõusu t 1-lt t2-le. Katseseadme põhiosaks on klaaskalorimeeter. Soojuskadude vähendamiseks on kalorimeeter ereldatud väliskeskkonnast hõbetatud klaasümbrisega. Õhu kuumutamiseks on kalorimeetris küttekeha. Õhk suunatakse kalorimeetrisse läbi gaasikulumõõturi kompressorist. Õhu teperatuuri tõus t leitakse potentsiomeetri abil. Kalorimeetrist väljuva õhu temperatuur mõõdetakse elavhõbetermomeetriga. 4.Katse tulemused ja arvutused. Esimene katse Nr. P W p t t 2 B Gaasi kulu- W mmH O2 mV C mmHg s mõõturi näit 1 5 100 0.132 26 772 0
Teostatud: Kontrollitud: Arvestatud: 28.03.2012 Joonis . Lahustumissoojuse määramiseks kasutatav adiabaatiline kalorimeeter Töö ülesanne Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus arvutatakse. Töö käik 1. Kuna antud sool lahustumisel neelab soojust, siis tõstsin kalorimeetrisse valatava vee temperatuuri 0,5 1 kraadi võrra toatemperatuurist kõrgemaks. 2. Seadsin töökorda Beckmanni termomeetri, mille elavhõbeda nivoo pidi olema katse algul skaala ülaosas. Seega pidi termomeetri kaliibrimiseks kasutatava vee temperatuur olema 3 kraadi kõrgem kui toatemperatuur. 3. Beckmanni termomeetri kaliibrimiseks ühendasin elavhõbedasambad ülemises ja alumises reservuaaris ning asetasin termomeetri sobivalt valitud temperatuuriga vette
adiabaatiline kalorimeeter Tööülesanne: Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus kas arvutatakse või täpsema töö korral määratakse kindla koguse puhta KCl lahustumissoojuse alusel. Töökäik: Katse algul tehakse kvalitatiivselt kindlaks, kas uuritav sool lahustumisel neelab või eraldab soojust. Vastavalt sellele toimub Beckmanni termomeetri kaliibrimine ja kalorimeetrisse valatud vee temperatuuri valik. Antud katses uuritav sool neelab soojust. Seejärel seatakse töökorda Beckmanni termomeeter, toatemperatuur oli 24 C0, seega termomeetri kaliibrimiseks kasutatava vee temperatuur peab olema 27 C0. Seejärel kaalutakse tehnilistel kaaludel keeduklaas, klaaspulk, segur ja ampull tühjalt ning koos ainega. Ainet võetakse ca 6 g. Keeduklaasi valatakse toatemperatuuril destilleeritud vett, mille hulk on mõõdetud mensuuriga (400 ml).
termomeetrist 7 ja luubist. Aja mõõtmiseks kasutatakse stopperit. Töö ülesanne: Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus kas arvutatakse või täpsema töö korral määratakse kindla koguse puhta KCl lahustumissoojuse alusel. Töö käik: Kalibreerisin Beckmanni termomeetri teades, et lahustumisel sool neelab energiat. Seega, kuna sool lahustumisel neelas soojust, tõstsin kalorimeetrisse valatava vee temperatuuri 1 kraadi võrra toatemperatuurist kõrgemaks. Seadsin töökorda Beckmanni termomeeteri, mille elavhõbeda nivoo pidi katse algul olema skaala ülaosas. Selleks pidi termomeetri kaliibrimiseks kasutatava vee temperatuur olema umbes 2 kraadi kõrgem vee temperatuurist katse algul, seega umbes 3 kraadi kõrgem kui toatemperatuur. Termomeetri kalibreerimiseks hoidsin termomeetrit umbes 20 minutit toatemperatuurist veidi soojemasse vette
ja auru soojendamiseks. Antud ülesanne illustreerib seda, et juhul kui soojendamisel agregaatolekud muutuvad, tuleb vajaminevaid soojushulki arvutada järk-järgult, analüüsides eelnevalt, millised protsessid selles süsteemis toimuvad. Nagu me siin nägime, ei ole see keeluline, kuid nõuab tähelepanelikkust, ka tuleb ülesande teksti algandmeid vajaminevate konstantidega (erisoojused, sulamissoojus, aurustumissoojus, jne) täiendada. Näidisülesanne 6. Kalorimeetrisse, kus on 87 g vett temperatuuril 295 K, pannakse 27 g sulamistemperatuuril olevat jääd. Määrata kalorimeetri sisu lõppolek (agregaatolekud, massid temperatuur). Kalorimeetri soojusmahtuvuse võib jätta arvestamata. Lahendus. Antud: Teeme joonise, mille vasak pool näitab seda, et jäätükk T1 = 295 K t1 = 22 0C asetatakse vette. t 2 = 0 0C mv = 87 g = 8,7 10 -2 kg m j = 27 g = 2,7 10 -2 kg = 334 kJ / kg = 3,34 105 J/kg
2) 0,10197 110 p1 = = 1078 Pa 0,10197 Pt - töörõhk kalorimeetris Pa Pt=B(Pa)+p1(Pa) (5.3) Pt=101600+1078=102678 Pa Arvutused Erisoojuse leidmine keskväärtustes 3 Q = Pw * 10 -3 Q1 = 5 * 600 * 10 -3 = 3kJ Q2 = 10 * 600 * 10 -3 = 6kJ Õhu temperatuur sisenemisel kalorimeetrisse t1 = t 2 - t t11 = 24,3 - 4,64 = 19,66C 0 t12 = 30,6 - 9,21 = 21,39C 0 T = t1 + 273,15 T1 = 19,66 + 273,15 = 292,81K T2 = 21,39 + 273,15 = 294,54 K Õhukulu normaaltingimustel pt Vt V0 = 0,270 * 10 -2 Tt 102720 * 0,375 V01 = 0,270 * 10 -2 = 0,355m 3 292,81 102698 * 0,433 V02 = 0,270 * 10 -2 = 0,409m 3 294,54
Pt - töörõhk kalorimeetris Pa Pt = B(Pa) + p1(Pa) 1) Pt = 102260 + 1075,5 = 103335 Pa 2) Pt = 102260 + 1032,93 = 103292,93 Pa Erisoojuse leidmine keskväärtuses Katse kestvus 12minutit= 720 s Q Pw * 10 3 1)Q1 = 5,025 * 600 * 10-3 = 3,015 kJ 2)Q2 = 9,96* 720 * 10-3 = 5,976 kJ ∆t- temperatuuride vahe millivoltmeetritest kraadideks 1)∆t(C◦) = = 3,36◦C (tabel lisa 4) 2) )∆t(C◦) = = 6,24◦C Õhu temperatuur sisenemisel kalorimeetrisse 1) t1 = t2-∆t 1) t1 = 28,38 – 3,36 = 25,02◦C 1) Tt = t1 + 273,15 = 25,02 + 273,15 = 298,17 K 2) t1 = 33,22 – 6,24 = 26,98◦C 2) Tt = 26,98 + 273,15 = 300,13 K Õhukulu normaaltingimustel V0 = 0,270 * 10-2 1)V0 = 0,270 * 10-2 *(107550*0,436/298,17)= 0,425 m3 2) V0 = 0,270 * 10-2 *(103293*0,427/300,13)= 0,397 m3 Määratav erisoojus 1)C’pm = 3,015/ (0,425*3,36)= 2,11 2) C’pm = 5,796/ (0,397*6,24)= 2,34
ja luubist. Aja mõõtmiseks kasutatakse jälgitakse temperatuuri muutumist iga stopperit. minuti järel. Kui temperatuuri muutumine KATSE KÄIK on ühtlane, alustatakse algperioodiga (vt. joon. 2). Selleks kirjutatakse üles Kui sool lahustumisel neelab soojust, temperatuur iga minuti järel ±0,002 tõstetakse kalorimeetrisse valatava vee -kraadise täpsusega. Termomeetri temperatuuri 0,5 -1 kraadi võrra lugemisel kasutatakse luupi. Algperioodil toatemperatuurist kõrgemaks. Seatakse jälgitakse temperatuuri 10 minuti vältel. töökorda Beckmanni termomeeter, mille Üheteistkümnendal minutil purustatakse elavhõbeda nivoo peab katse algul olema ampull. Temperatuuri siis ei fikseerita, küll skaala ülaosas
puhta KCl lahustumissoojuse alusel APARATUUR Lahustumissoojuse määramiseks (joon. 1) koosneb järgmistest osadest: plastmass- või vildiga isoleeritud metallanumast 1, kolme auguga kaanest 2 anuma sulgemiseks, keeduklaasist või polüetüleennõust 3, segurist 4, ampullist 5, klaaspulgast 6, Beckmanni termomeetrist 7 ja luubist. Aja mõõtmiseks kasutatakse stopperit KATSE KÄIK Kui sool lahustumisel neelab soojust, tõstetakse kalorimeetrisse valatava vee temperatuuri 0,5 -1 kraadi võrra toatemperatuurist kõrgemaks. Seatakse töökorda Beckmanni termomeeter, mille elavhõbeda nivoo peab katse algul olema skaala ülaosas. Selleks peab termomeetri kaliibrimiseks kasutatava vee temperatuur olema ~2 kraadi kõrgem vee temperatuurist katse algul, seega ~3 kraadi kõrgem kui toatemperatuur. Beckmanni termomeetri kaliibrimiseks ühendatakse elavhõbedasambad ülemises ja alumises
1) P1 = = 1020 Pa 2) P1 = = 995,4 Pa Pt - töörõhk kalorimeetris Pa Pt = B(Pa) + p1(Pa) 1) Pt = 100333 + 1020 = 101353 Pa 2) Pt = 100333 + 995,5 = 101328,5 Pa Erisoojuse leidmine keskväärtuses Q = Pw * 10 -3 1)Q1 = 5 * 600 * 10-3 = 3 kJ 2)Q2 = 10* 600 * 10-3 = 6 kJ t- temperatuuride vahe millivoltmeetritest kraadideks 1)t(C) = = = 4,1C 2) )t(C) = = = 7,81C Õhu temperatuur sisenemisel kalorimeetrisse 1) t1 = t2-t 1) t1 = 28,2 - 4,1 = 24,7C 1) Tt = t1 + 273,15 = 24,7 + 273,15 = 297,85 K 2) t1 = 34 - 7,81 = 26,19C 2) Tt = 26,19 + 273,15 = 299,34 K Õhukulu normaaltingimustel V0 = 0,270 * 10-2- 1)V0 = 0,270 * 10-2 = 0,391 m3 2) V0 = 0,270 * 10-2 = 0,385 m3 Määratav erisoojus 1)C'pm = 1,87 2) C'pm = 1,998 Keskmine isobaarne masserisoojus
3,1MPA ja manomeetri nõelklappi sujuvalta vades eemaldada pommist õhk hapnikuga läbipuhumise teel 2 minuti jooksul 10) Sulgeda väljalaskeventiil ,,2" ja täita aeglaselt pomm hapnikuga. Rõhul 3MPa sulgeda manomeetri nõelklapp ja fikseerida sisselaksventiil kontramutriga 11) Ühendada juhtmetega omavahel pommi ja anuma klemmid 12) keerata pommi kaanes olevasse avasse kruvi, millega tõsta pomm kalorimeetrisse. Jälgida, et juhtmed ei takistaks segisti liikumist. Eemaldada pommi tõstmise kruvi. 13) Täita kalorimeeter destileeritud veega. 14) Ühendada pommi süüte- ja kütteahelad kalorimeetri anumal olevate klemmidega 15) lülitada toitepistik võrku ning vajutada nuppudele ,,CET" ja ,,MESALKI" 16) Sulgeda kalorimeetri anum kaanega 17) Täita metastaatilise termomeetri kapillaar elavõhedaga selliselt et vee algtemperatuuril
1.1 KATSE 1: METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE ERISOOJUSMAHTUVUSE KAUDU Töö eesmärk: Määrata metalli aatommass erisoojusmahtuvuse kaudu Töövahendid: kalorimeeter, keeduklaas, termomeeter, kaal, 30-50 g metallitükk Töö käik: Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas ja valati sellesse umbes 100 cm3 vett. Vett täis siseklaas kaaluti uuesti ning asetati tagasi kalorimeetrisse. Mõõdeti kalorimeetris oleva vee temperatuur. Võeti kiiresti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati ettevaatlikult termomeetriga vett ning märgiti vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed: 1) Metalli mass: m1 = 28,61g = 0,02861 kg 2) Kalorimeetri siseklaasi mass: m3 = 80,17 g = 0,08017 kg 3) Kalorimeetri siseklaasi mass koos veega: m4 = 178,035 g = 0,17805 kg 4) Vee mass kalorimeetris: m2 = m4 – m3 = 178,035g – 80,17g = 97,865g = 0.097865 kg
erisoojusmahtuvuse kaudu). Kasutatud vahendid: Tundmatu metalli tükk(m=30,32g), vesi(m=92,114g), klaas(m=45,215g), termomeeter, kalorimeeter, pliit. Töö käik: 1. Kaalusime metallitükk ja klaasi kaalul, saadud tulemused panime kirja ja arvutasime vee massi(M klaas veega M klaas = Mvesi) 2. Mõõtsime vee ja metalli tükki algtemperatuuri 3. Asetasime metalli tükki keevasse vette 15 minutiks 4. Asetasime 100kraadi kuuma metalli tükki kalorimeetrisse 5. Jälgisime termomeetrit ja panime kirja kalorimeetris oleva vee maksimum temperatuuri. 6. Tegime vajalikud arvutused et leida metalli aatommassi ja määrata metalli Katse andmed: · Tundmatu metalli mass m1=0,0302kg · Vee mass m2=0,0921kg · Siseklaasi mass m3=0,0452kg · Metalli alg temperatuur T1=100oc · Vee alg temperatuur t2=23oc
Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud töövahendid: kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter Kasutatud reaktiivid: metallitükk, vesi Töö käik: a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm 3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati termomeetriga ettevaatlikult vett ja märgiti vee kõrgeim temperatuur. Protokolliti katse andmed tabelisse. Kasutades katseliselt leitud metalli erisoojusmahtuvust, arvutati Dulong- Petit´ seaduse põhjal metalli ligikaudne aatommass. Katse andmed ja arvutused: Metalli mass m1= 24,1 g= 0,0241 kg
Töö eesmark Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud kemikaalid ja töövahendid Kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter, metallitükk (30-50 g raskune), vesi Töö käik a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30- 50 g raskune metallitükk, siduti see niidi otsa ja riputati 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. e) Segati termomeetriga ettevaatlikult vett ja märgiti vee kõrgeim temperatuur. Protokolliti katse andmed järgnevasse tabelisse: Katse andmed Metalli mass: m1 = 30,31g = 0,03031 kg Kalorimeetri siseklaasi mass: m3 =48,78g = 0,04878 kg Kalorimeetri siseklaasi mass koos m4 = 149,22g = 0,14922 kg veega:
Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu. Töövahendid: Kalorimeeter,soojusisolatsiooniga varustatud keeduklaas(200-300cm3 ),keeduklaas (100 cm3),termomeeter,kaal,pliit Töö Käik: Kaaluda 0,01 g täpsusega 30-50g raskune metallitükk, siduda niidi ots ja riputada 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. Kaaluda kalorimeetri sisemine klaas, valada sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluda uuesti ja asetada klaas veega tagasi kalorimeetrisse. Mõõta kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. Kiiresti võtta keevast veest metal ja asetada kalorimeetri siseklaasi. Kalorimeeter katta kaanega, segada termomeetriga ettevaatlikult vett ja märkida vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed: q2= 0,09769*4,187*103(26.c-23.c)= 1227,08409 J 1. Metalli mass: m1 = 29,91g=0,02991 kg 2
annaabi.ee 
