poolest, annab täpsema tulemuse variant B. Variant B: Ööpäevane energiatarve leitakse päevareziimi koondtabeli (tabel 28) põhjal. Energiakulu kilokalorites 1 kg kehakaalu kohta (lahter 4) saadakse tabelist 29. Lahter 5 täidetakse lahtrites 3 ja 4 olevate arvude korrutisega. Lahtris 5 olevad arvud summeeritakse ning korrutatakse kehakaaluga. Sellele energiahulgale liidetakse veel 7% leitud kaloraazist, s.o. toitainete postprandiaalseks toimeks vajalik energia, niiviisi saadakse ööpäevane energiakulu (Q). Toitainete postprandiaalse toime energia kulub toitainete seedimiseks ja omastamiseks. Tabel 28. Päevareziimi koondtabel. Jrk. Töö või tegevuse nimetus Kestus Energiakulu kcal-tes Energiakulu kcal-tes nr. tundides 1 kg kaalu kohta 1 kg kaalu kohta
Peensooles toimub valkude lõplik lõhustamine ja aminohapete imendumine verre. Aminohapped transporditakse edasi kudedesse, kus neid kasutatakse ära uute rakkude ja kudede moodustamiseks. Selles avaldub valkude ehituslik funktsioon. Valkudel on ka energeetiline funktioon. Organism saab vajadusel glükoneogeneesi teel muuta valgud ja aminohapped glükoosiks ja selle siis omakorda energiaks. 1g valku = 1 g süsivesikuid -> 4 kcal Valke peaks üldisest kaloraazist saama 10-15%. See on ~1-1,3 g/kg kehakaalu kohta. Sellist valgukogust nimetatakse valgu optimumiks. Valgu optimum on selline valgu kogus, mis kindlustab kudede ja rakkude vajaduse ehituslikuks otstarbeks ja kindlustab ka hea enesetunde ja töövõime. Teine mõiste on valgu miinimum, mis on valgu optimumist poole väiksem 0,5 0,6 g valku ööpäevas kg kehakaalu kohta. Valgu miinimumiks nimetatakse sellist valgu kogust, mis kindlustab lämmastiku bilansi tasakaalu.
skeemist. 2. Vältige kiiresti imenduvate süsivesikute rohket kasutamist ühekorraga. 3. Kasutage rasva minimaalselt, soositumad on taimerasv ja taimeoli. 4. Valgurikastest toiduainetest kasutage voimalikult väikese rasvasisaldusega tooteid. 5. Vältige rohket soola tarbimist. 6. Kasutage rohkelt köögivilja. 7. Kasutage rohkelt puuvilja ja täistera tooteid (rohke kiudainete sisaldus aitab aeglustada süsivesikute imendumise kiirust Päevasest kaloraazist peaks pool või enam olema kaetud süsivesikutega. On oluline, et õpiksite valima selliseid toiduaineid, mis tostavad veresuhkrut aeglaselt. Õppige arvestama toidust saadavat energiahulka, et teie kehakaal püsiks normis ning veresuhkur oleks soovitud piirides. Kokkuvõte Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest.
Peensooles toimub valkude lõplik lõhustamine (aminohapeteni) ja aminohapete imendumine verre. Aminohapped transporditakse edasi kudedesse, kus neid kasutatakse ära uute rakkude ja kudede moodustamiseks. Selles avaldub valkude plastiline ehk ehituslik funktsioon. Valkudel on ka energeetiline funktsioon. Nimelt saab organism vajadusel glükogeogeneesi teel muuta valgud ja aminohapped glükoosiks. 1g valku annab sama palju energiat kui 1g süsivesikuid (4kcal). Valke peaks üldisest kaloraazist ööpäevas saama 10-15% üldisest kaloraazist. See on ligikaudu 1-1,3 grammi valku kilogrammi kehakaalu kohta. Sellist valgukogust nim valgu optimumiks. Valguoptimum on selline valgu kogus, miss kinnistab kudede ja rakkude vajaduse ehituslikuks otstarbeks ja kindlustab ka hea enesetunde, töövõime. On ka teine valgu tarbimise mõiste- valgumiinimum (0,5-0,6 g valku ööpäevas kg kehakaalu kohta, poole väiksem kui optimum). Valgu miinimumiks nim sellist valgu
0,30,5 g valku 1 kg kehakaalu kohta. Tegelik valgu vajadus, valgu optimum, mis kindlustab normaalse töövõime ja hea enesetunde, on siiski ligi poolteist korda suurem, kuna see võtab arvesse kudede 87 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia uuenemise, kasvu, lihastöö ja muud lisatingimused. Valgu optimumi suuruseks on 1,0!1,5 g valku 1 kg kehakaalu kohta. Üldisest päevasest toiduga saadud kaloraazist peaks valkudega saama 10!15%. Vajalik valgukogus sõltub suurel määral valgu aminohappelisest koostisest. Mitmekesise aminohappelise koostisega valgu puhul on see oluliselt väiksem kui väheväärtuslikel valkudel. Mitmekesise aminohappelise koostisega on loomsed valgud: liha-, kala-, piima- ja munavalgud, mis sisaldavad asendamatuid aminohappeid. Kahjuks on mitmete loomset valku sisaldavate toiduainete rasvasisaldus suur.
mis on soovitatav ka igale tervele (mango, papaia, tähtvili). inimesele. Tänapäevaste Köögiviljadest on ohtlikumad paprika, toitumissoovituste kohaselt peaks kaalikas, naeris, porgand, peet, sibul. Ka kaunviljad võivad esile kutsuda diabeetiku toitainete jaotus päevasest allergiat, eriti soja. Kuna sojavalke kaloraazist olema järgmine: kasutatakse laialdaselt vorsti- ja pagaritööstuses, peavad sojavalgu Süsivesikuid 50-55 % suhtes allergilised inimesed olema eriti tähelepanelikud. Sojaõli seevastu ei põhjusta allergiat. (soovitavalt kasutada kiudainete rikkaid
Asendatavad rasvhapped ehk toatemperatuuril tahked loomsed rasvhapped. Rasvad sisaldavad kolesterooli, mis on ühelt poolt vajalik keha normaalseks funktsioneerimiseks teiselt poolt tekitab veresoonte lupjumist. Head kolesterooli sisaldavad kalarasvad ja taimsed rasvad halba aga loomsed rasvad. Keskmine eestlane sööb traditsiooniliselt rasvarikast toitu, kus on ülekaalus loomsed rasvad, peaksid olema aga taimsed. Kogu toidu kaloraazist võiks rasvad katta 30%. Näiteks kui süüa päevas 2000 kcal väärtuses toitu, peaks rasva olema umbes 60kcal ehk 67 grammi. Võrdluseks - 100 grammis sokolaadis on rasva 35-40 grammi! Kui mõelda nii, et rasv teeb paksuks ja viia rasvasisaldus toidus miinimumini, tekib organismis kiiresti asendamatute rasvhapete puudus, halveneb vitamiinide imendumine, võivad tekkida raskused hormoonide tootmises. Mis väljendub: jõuetuses, suures magusaisus,
Kuidas suhtuda alkoholi dieedi ajal? Kuigi teoorias pole erilist tähtust kust kalorid pärinevad, on reaalses elus rumalus raisata neid alkoholi peale. Üldiselt on enamus alkohoolsetest jookidest kaloririkkad. Puhas alkohol sisaldab energiat 7 kcal/g ehk teisisõnu rasvast ainult natukene vähem. Samas ei sisalda nad vajalikke toitaineid. Neid kutsutakse nn tühjadeks kaloriteks. Juues igapäevaselt pool pudelit veini, raiskad sa ära suure hulga oma lubatud päevasest kaloraazist, samas jäävad sul saamata vajalikud vitamiinid, mineraalid, valgud, rasvad ja kiudained. Alkohol pigem takistab toitainete imendumist organismis. Viimased uuringud on leidnud, et tarvitades alkoholi tegeleb organism esmalt selle neutraliseerimisega ning salvestab kergemine toiduga saadud energia rasvavarudesse. Kõik alkohoolsed joogid ei ole dieedipidajale ühtemoodi kahjulikud. Järgnevalt oleme teinud ülevaate populaarsemate alkoholide kalorisisaldustest
· Osa monosahhariididest läheb kohe kudedesse, kasutatakse ära energia saamiseks, glükoos oksüdeeritakse, vabaneb energia. · Osa muudetakse maksas ja lihastes glükogeeniks. Kokku võib tekkida maksimaalselt 400 g glükogeeni, 100g sellest maksas. On tagavara süsivesinik. · Osa glükoosi muudetakse triglütseriidideks, eriti rasvkoe rakkudes- varurasv. · 1g süsivesikut annab 4 kCal energiat. · Õõpäevane süsivesikute vajadus üldisest kaloraazist on 55-60% · Valkudega 10-15%- 1g valku annab 4 kCal, lipiididega 25-30%- 1g lipiide annab 9 kCal. Süsivesikutel on energeetiline otsatarve, nendest saadakse energiat. Vere glükoosisisalduse regulatsioon. Normaalne vere glükoosisisaldus jääb vahemikku 3,33-6,1 mmol/l. Pärast söömist vere glükoosisisaldus tõuseb, see põhjustab kõhunäärme B-rakkude poolt insuliini sekratsiooni. Insuliin on kõhunäärme poolt produtseeritud hormoon. Põhiline insuliini vallandaja on
3. jõualad APK=1,6 1,7. 3 3 4. Valkude, rasvade ja SV-te õige vahekord inimese toidus tavaliselt ja soovitusi selle vahekorra muutmiseks seoses kehalise aktiivsusega. Toidupüramiid. Valkude, rasvade ja SV-te õige vahekord inimese toidus tavaliselt: * SV 55-60% üldisest kaloraazist, energeetiline väärtus 4,1 kcal/g; * rasvad 25-30%, 9,3 kcal/g; valgud 10-15%, 5,4 kcal/g. Soovitused vahekorra muutmiseks seoses kehalise aktiivsusega: *Vastupidavusaladel suurendada SV-te osakaalu 70%-ni rasvade arvelt, valgud jäävad samaks. Kindlasti tarbida rohkesti minvett. *Jõu- ja kiirusaladel suurendada valkude osakaalu 20%-ni rasvade arvelt ja natukene ka SV-te osakaalu. Kindlasti tarbida rohkelt vett
Milles seisneb nende peamine erinevus? Klassikaline meetod: Seitse päeva enne võistlust tugevale treeningukoormusele järgneval kolmel päeval süüakse rasva- ja valgurikast, kuid süsivesikuvaest toitu, seejuures kahel esimesel päeval praktiliselt ei treenita, kolmandal aga tehakse seda taas suure koormusega. Viimaseks kolmeks võistluseelseks päevaks loobutakse treeningutest, süsivesikute osakaalu toidus aga suurendatakse 75– 80%-ni selle üldisest kaloraazist. Pea- mised probleemid (tugevad seedehäired, hüpoglükeemia, üldine nõrkustunne, meeleolu langus, ärrituvuse tõus) on ilmnenud päevadel, mil on ette nähtud vähese süsivesikusisaldusega rasva- ja valgurohke toidu tarbimine. Modifitseeritud meetod: Kuuel võistluseelsel päeval vähendatakase järk-järgult treeningukoormust kuni täieliku puhkuseni, toidu süsivesikusisaldust suurendatakse märga- tavalt kolmeks viimaseks päevaks. 3
rasvamass. Plastilist funktsiooni täidavad organismis valgud, mis lõhustatakse aminohapeteks, aminohapetes sünteesitakse uusi valke, kuid energeetilist funktsiooni suudavad täita kõik kolm toitainete liiki, siis plastilist funktsiooni valgud. Toitainete energeetiline väärtus on järgmine: 1g süsivesikuid ja valke annavad 4 kcal. 1g lipiide aga 9 kcal. Ööpäevaseks erinevate toitainete vajaduseks loetakse järgmist protsentuaalset suhet: üldisest kaloraazist peaks valkudega olema saadud 10-13 %. Lipiididega peaks olema kaetud 25-30% ja ülejäänu 55-60% süsivesikutega. Inimese ööpäevane energiatarve sõltub tema tegevusest, koormusest, mida ta päeva jooksul rakendab, kasvust, kaalust, vanusest ja soost. Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on see energiakulu ööpäevas, mis läheb elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus (siseelundite aju vereringe hoidmiseks)
annaabi.ee 
