kindlustada . 3) Kelle vahel : Eesti , Saksamaa , N õukogude Venemaa . Eestlasi aitas Läti ja Leedu armeed 4) Tähtsamad lahingud : · 31. jaanuaril toimus Paju lahing · 5. juuni Landesveeri sõda · 23. juuni Võnnu lahing · 18.30. november Krivasoo lahing. · 28. November Joala lahing Tähtsamad väejuhid : · Johan Pitka · Karl Partsi · Anton Irv . · Hans Kalmi · Mattias Ekströmi · Andres Larka · Karl Parts · Aleksander Tõnisson 5) Tulemus : Sõda lõpes sellega , et lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat . Kell 10.30 j õustus vaherahukokkulepe. 6) Tagajärg : Sõlmiti Tartu rahuleping. Allikad : · www.hot.ee/vabadussõda · http://et.wikipedia.org/wiki/Vabaduss%C3%B5da
Vambola ja Lennuk. 31. detsembriks toimetas Briti laevastik Eestisse 6500 püssi, 200 kuulipildujat ja 2 suurtükki. Soomes hakati korraldama vabatahtlike saatmist 2 Eestisse. Aastavahetusel saabus Tallinna I Soome vabatahtlike salk Rootsi majori Martin Ekströmi juhtimisel, jaanuaris 1919 tuli Põhja Poegade rügement eestlasest koloneli Hans Kalmi juhtimisel. Kokku saabus Eestisse 3500 Soome vabatahtlikku. Oluliselt tugevnenud Eesti sõjavägi suutis 1918. aasta lõpus Punaarmee edasitungi peatada. 2.5. I 1919 toimusid kogu rindel murdelahingud, 7. jaanuaril algas Viru rindel Eesti väe üldpealetung. Väga tähtis osa selles oli Tallinnas ehitatud 3 soomusrongil, mille üldjuht oli kapten Anton Irv. 9. jaanuaril vabastati Tapa. Järgnes pealetung Tartu suunas. Tartu vabastati 14. jaanuaril. Maarinde ja
Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus 30. detsembril Tallinnasse jõudnud Martin Ekströmi juhitud 1. Soome vabatahtlike salga vabatahtlikud Soomest ning Eesti vabatahtlikest koolipoistest moodustatud üksused, kohalikest baltisakslaste poolt moodustatud Balti pataljon Konstantin Weissi juhtimisel ja Pihkva piirkonnas Punaarmeed takistanud vene valgekaartlaste Pihkva korpus.1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. Eesti väed ja Martin Ekströmi ning Hans Kalmi Soome vabatahtlike pataljon asusid 7. jaanuaril vastupealetungile. Tapa vabastati 9., Rakvere 12., Jõhvi 17. jaanuaril, Narva vabastamiseks tehti 17. jaanuaril Utria dessant.Soomusrongide nr 1 ja 2 eduka pealetungi tulemusel kanti sõjategevus üle Lõuna-Eestisse: 6. jaanuaril vabastati Öötla, Kärstna ja Taagepera mõisa; 7. asusid Eesti väed üldpealetungile Viru rindel - 9. vabastati Tapa ja Lõunasuunal vabastati Jõgeva ja Ruhja. 11. jaanuaril vabastati Viru rindel Kunda, 12
Ekströmi juhtimisel Sõja kulg 1919 · 3.4. jaanuar eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. · 4. jaanuar Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures Punaarmee Tartu kommunistliku polgu roodud . · 5. jaanuar Eesti väed vallutasid tagasi Aegviidu. · 5.6. jaanuar PõhjaEesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmi ja Mattias Ekströmi juhtimisel. · 6. jaanuar enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Viimase eduna vallutsaid punased samal päeval Tõrva. · 7. jaanuar Eesti väed asusid üldpealetungile. · 9. jaanuar vabastati Tapa ja Jõgeva. Sõja kulg 1919 · 12. jaanuar eestlased vabastasid Rakvere. · 14. jaanuar eestlased vallutasid soomusrongide abil tagasi Tartu. · 17.18. jaanuar toimus Utria dessant ning vabastati Narva
Kuid sellest hoolimata ei tahtnud eestlased loobuda ja tungiti edasi. Siis jõuti Paju mõisa alla. Soomus- rongid ei saanud siin partisane toetada, kuid sellest hoolimata tungis 3.kompanii leitnant J.Soodla juhatusel otse taganevate venelaste kannul 30.jaanuaril Paju mõisa sisse. Õhtul hakkas vaenlane peale tungima. J.Soogla pani viimse võimaluseni vastu, kuid oli sunnitud lõpuks lahkuma. Samal päeval jõudsid kohale Soome ''Põhjapojad'', kolonel Hans Kalmi juhatusel. Soomusrongid ja ka partisandid läksid tema käsutusse. Kalm tahtis partisanidele puhkust anda, et nad pisut koguksid end, aga Kuperjanov oli sellele vastu. Seega pidi 31.jaanuaril toimuma Valga vallutamine. Kui pealetung algas asus kolmas rood Valga poole viivast maanteest vasakul, teine veel vasemal, Pedeli jõe orus. Kuigi II rood tungis vapralt peale sattus ta mõisast tuleva risttule alla, mis tekitas suuri kaotusi
Inglise laevastik tegutses admiral Walter Cowani juhtimisel Soome lahes ka 1919. a, sooritades muuhulgas rünnaku Kroonlinnale, ning andis Eestile punalaevastikult hõivatud hävitajad "Spartak" ja "Avtroil". 1918. a novembris otsustas ka Soome riigihoidja Pehr Evind Svinhufvud Eestit majanduslikult toetada, detsembris algas ka vabatahtlike värbamine. Moodustati üksikpataljon major Martin Ekströmi ja rügement "Põhja Pojad" polkovnik Hans Kalmi juhtimisel. Ekströmi pataljon (5 kompaniid) jõudis Tallinna 30. detsembril 1918. a, "Põhja Pojad" (2 pataljoni, suurtükidivisjon jm väeosad) 26. jaanuaril 1919. a. Ekströmi pataljon sõdis Viru rindel, "Põhja Pojad" lõunarindel. Soome vabatahtlike üldjuht oli kindral Martin Wetzer. Vabatahtlikke üksusi tuli ka Rootsist, Taanist ja Lätist. Lisaks formeeriti 1918. a lõpul Balti pataljon. Pataljoni kuulusid endise baltisaksa ülemkihi liikmed, pataljoniülem oli polkovnik Konstantin
11 1919 · 3.4. jaanuar eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. · 4. jaanuar Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures ühe Nõukogude jalaväepataljoni. · 5. jaanuar Eesti väed vallutsaid tagasi Aegviidu. · 5.6. jaanuar Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmi ja Mattias Ekströmi juhtimisel. · 6. jaanuar enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Viimase eduna vallutsaid punased samal päeval Tõrva. · 7. jaanuar Eesti väed asusid üldpealetungile. · 9. jaanuar vabastati Tapa ja Jõgeva. · 12. jaanuar eestlased vabastasid Rakvere. · 14. jaanuar eestlased vallutasid soomusrongide abil tagasi Tartu. · 17.18. jaanuar toimus Utria dessant ning vabastati Narva. · 20
detsember - Tallinna saabuvad esimesed soome vabatahtlikud major Mattias Ekströmi juhtimisel 1919 · 3.4. jaanuar eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. · 4. jaanuar Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures Punaarmee Tartu kommunistliku polgu roodud . · 5. jaanuar Eesti väed vallutasid tagasi Aegviidu. · 5.6. jaanuar Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmi ja Mattias Ekströmi juhtimisel. · 6. jaanuar enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Viimase eduna vallutsaid punased samal päeval Tõrva. · 7. jaanuar Eesti väed asusid üldpealetungile. · 9. jaanuar vabastati Tapa ja Jõgeva. · 12. jaanuar eestlased vabastasid Rakvere. · 14. jaanuar eestlased vallutasid soomusrongide abil tagasi Tartu. · 17.18. jaanuar toimus Utria dessant ning vabastati Narva. · 20
aastal (siis juhtis seda admiral Walter Cowan), rünnates muuhulgas Nõukogude Venemaa Balti laevastiku baasi Kroonlinnas, ning kaaperdas punalaevastikult hävitajad Spartak ja Avtroil, mis anti Eesti sõjalaevastikule, kus nad said uuteks nimedeks Wambola ja Lennuk 1918. a novembris otsustas Soome riigihoidja Pehr Evind Svinhufvud anda Eestile majanduslikku abi. Detsembris algas ka vabatahtlike värbamine. Soome vabatahtlikest moodustati major Martin Ekströmi üksikpataljon ja polkovnik Hans Kalmi rügement Põhja Pojad". Ekströmi pataljon (5 kompaniid) jõudis Tallinna 30. detsembril 1918, ,,Põhja Pojad" (2 pataljoni, suurtükidivisjon jm väeosad) 26. jaanuaril 1919. Ekströmi pataljon sõdis Viru rindel, ,,Põhja Pojad" lõunarindel. Kümneid vabatahtlikke tuli ka Rootsist ja Taanist. 1918. aasta lõpul formeeriti vabatahtlik Balti pataljon, millesse kuulusid Eesti saksa vähemuse liikmed. Pataljon võitles Viru rindel Punaarmee vastu. Balti pataljon võitles Eesti sõjaväe
Saare juhatusel, sattudes pimeduses vaenlase tule alla, hakkas eksikombel tulistama III roodu. Viimane oli aga maanteelt mõisa viiva puiestee kraavist tulevahetuses vaenlasega. Kuna II roodu tuli oli õige tõhus, pidid nad põgenema üle maantee vastaspoolsetesse kraavidesse, vaenlase tule alla, mis ei olnud kaugeltki nii tabav. Samal päeval olid jõudnud partisanidele järele Soome "Põhjapojad" kolonel Hans Kalmi juhatusel. Nii soomusrongid kui ka partisanid anti tema käsutusse. Kolonel Kalm tahtis anda väsinud partisanidele järgmisel päeval puhkust ja saata ainult soomlasi Valka vallutama. Kuid Kuperjanov leidis, et see oleks partisanidele moraalselt äärmiselt raske, kui nemad nüüd pärast raskeid lahinguid ei saa maitsta oma võiduvilja võtta osa Valga vallutamisest. Kalm andis järele ja järgmisel päeval, 31. jaanuaril pidi toimuma Valga vallutamine
koos vene polgu osadega kokku aga vähemalt 1200 meest ning 32 kuulipildujat (Salo andmetel 800-1000 meest). Punaväelasi toetasid veel neli suurtükki ja soomusrong, mis sai mõisa kõrvalolevalt raudteelt enamlasi oma tulega hästi katta. Eestlaste soomusrong lahingus osaleda ei saanud, sest Pajust umbes 3-4 kilomeetrit põhja pool oli purustatud Tõlliste raudteesild (pildil). Olev Tederi hinnangul oli Eesti poole võimalused Valga vallutamiseks olid ülisoodsad, polkovnik Kalmi käsutada oli 2421 meest, sealhulgas soomlaste I ja II pataljonis kokku 1445 meest ja neile lisaks kapten Partsi andmeil 600 soomusronglast ja 376 partisani. Aktiivsesse võitlusse suunas Kalm aga vaid 28% koosseisust. Ülejäänud tegelenud punaste vara tagaajamisega (soomlaste II pataljon) või Sangaste vaksalis rongis passimisega (soomusrongide dessandid). Vahetult enne lahingu algust olla Kuperjanovi otsene ülemus kapten Irv manitsenud leitnanti
php? menuID=monument&action=view&id=13892 [3] https://www.riigiteataja.ee/akt/12813228 [4] http://register.muinas.ee/ftp/Fotokogu/P3266/Kukruse_mois.pdf [5] http://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0012339.pdf [6] https://et.wikipedia.org/wiki/Kukruse_m%C3%B5isa_kalmistu [7] http://www.kohtlavv.ee/images/Dokumendid/12KP08Kukruse_misa_pargi_heakorra stuse_pohiprojekt.pdf [8] Lisa (pildid) Kukruse mõisa asendiskeem 1910 aasta mõis 19 saj. skeem Kalmi stu sissepääas Kuivati Ait Tollide haud Kukruse veski
31. detsember - Tallinna saabuvad esimesed soome vabatahtlikud major Martin Ekströmi juhtimisel 1919 3.4. jaanuar eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. 4. jaanuar Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures Punaarmee 3. Tartu kommunistliku polgu roodud . 5. jaanuar Eesti väed vallutasid tagasi Aegviidu. 5.6. jaanuar Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmi ja Martin Ekströmi juhtimisel. 6. jaanuar algab Eesti vägede ja Vene Loodearmee vastupealetung Narva ja Paide suunal. 6. jaanuar enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Viimase eduna vallutsaid punased samal päeval Tõrva. 7. jaanuar Eesti väed asusid üldpealetungile. 9. jaanuar vabastati Tapa ja Jõgeva. 12. jaanuar eestlased vabastasid Rakvere. 13. jaanuar - Eesti väed vallutavad Kaarepere jaama. 14. jaanuar - Eesti väed vallutavad soomusrongide abil tagasi Tartu linna
Saare juhatusel, sattudes pimeduses vaenlase tule alla, hakkas eksikombel tulistama III roodu. Viimane oli aga maanteelt mõisa viiva puiestee kraavist tulevahetuses vaenlasega. Kuna II roodu tuli oli õige tõhus, pidid nad põgenema üle maantee vastaspoolsetesse kraavidesse, vaenlase tule alla, mis ei olnud kaugeltki nii tabav. Samal päeval olid jõudnud partisanidele järele soome “Põhjapojad” kolonel Hans Kalmi juhatusel. Nii soomusrongid kui ka partisanid anti tema käsutusse. Kolonel Kalm tahtis anda väsinud partisanidele järgmisel päeval puhkust ja saata ainult soomlasi Valka vallutama. Kuid Kuperjanov leidis, et see oleks partisanidele moraalselt äärmiselt raske, kui nemad nüüd pärast raskeid lahinguid ei saa maitsta oma võiduvilja – võtta osa Valga vallutamisest. Kalm andis järele ja järgmisel päeval, 31. jaanuaril pidi toimuma Valga vallutamine
Esktrömi väeosa 1. kompanii jõudis siia 30.12.1918, jagati laiali ja saadeti rindele erinevatesse kohta, mis tõstis rindemoraali (soomlased tulidki appi!). Soomlastel ka korralik varustus (Soomest saadud välislaenu eest ostetud). Mängis suurt rolli 18.01 Narva vabastamisel. 2. soomlastest vabatahtlike väeosa kandis nime Põhjapoegade rügement ja selle eesotsas Eestist pärit Kalm, Soome vabadussõjas kuulsaks saanud. Suures osas koosnes endisest Kalmi pataljonist. Kokku veidi üle 2100 mehe. Põhjapoegade rügement jõudis Tlna osade kaupa jaanuari jooksul ja saadeti rindele jaanuari lõpus. Esimene lahing nende jaoks oli 31.01.1919 Paju lahing. Hiljem tegutsesid ka Läti pinnal. Märtsikuu jooksul hakkas ka Põhjapoegade meeleolu halvenema ja märtsi 43 lõpuks pöördus rõhuv enamik neist tagasi Soome. Jaanuaris 1919 saabus Eestisse
123144 7400365-1Liiva 58.31930022.022715 123144 Kihelkonna vald 129718 22172-1 Liiva 59.17653225.144829 129718 Kose vald 129719 22171-1 Liiva 59.17658725.145001 129719 Kose vald 132453 7400932-1Liiva 58.24446922.488773 132453 Kuressaare linn 1037 06408-1 Liiva jaam 59.38691624.718066 1037 Nõmme 1038 06409-1 Liiva jaam 59.38707024.717911 1038 Nõmme 1043 06603-1 Liiva kalmi 59.37588824.733545 1043 Nõmme 1044 06604-1 Liiva kalmi 59.37587724.733876 1044 Nõmme 138950 23935-1 Liiva tee 59.37250624.810519 138950 Rae vald 138951 23936-1 Liiva tee 59.37269724.810347 138951 Rae vald 5221 23024-1 Liivaaugu 59.28283925.204780 5221 Raasiku vald 5222 23023-1 Liivaaugu 59.28267925.205546 5222 Raasiku vald 25546 7000288-1Liivaaugu 58.92794424.736971 25546 Raikküla vald
annaabi.ee 
