Tuuakse välja nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Lõppkokkuvõttes jõutakse järeldusele, et uuritavad õppevormid on piisava motivatsiooni ning tahtejõu korral samaväärsed. Esse lõpetatakse mitme küsimusega kaugõppe alahindamise kohta. Töö on hästi koostatud. On olemas selgelt eristatav sissejuhatus ja kokkuvõte, mis täidavad oma ülesannet hästi. Teemaarendus on jagatud positiivseteks ja negatiivseteks külgedeks. Negatiivse poole pealt saab välja tuua sisu liigse kallutatuse ühele poolele. Autor näeb kaugõpet kui samaväärset õppevormi statsionaarse õppeviisiga. On küll välja toodud, et samaväärne on see vaid juhul, kui õpilane on piisavalt motiveeritud, kuid reaalselt on kaugõppes vähe inimesi, kellel oleks sama palju aega õppimisega tegeleda kui on statsionaarses õppes olijatel. Kaugõppijatel on hea võimalus tööl käia ning seeläbi rohkem kogemusi saada. Samuti saavad nad ise oma aega paremini planeerida
.., kellegile ei meeldi, kui.... Kasutatakse hinnangulisi omadussõnu: erakordne, eriline, uskumatu Toetutakse autoriteedile: Ka Lennart Meri ütles..., Juba Aristoteles märkis... Kasutatakse sõnu, millel on pos. või neg. lisatähendus: saavutas kolmanda koha- pidi leppima kolmanda kohaga, ettevaatlik-arg Esindatakse teadja või asjatundjana: kunstiteadlasena võin kinnitada, et.... Kasutatakse suhtumissõnu: kindlasti, tõenäoliselt, õnneks, vaevalt 17. UUDISE KALLUTATUSE TUNNUSED Kõnelejat näidatakse ebameeldivas valguses:torises, kokutas, halises, vihjas Kõneleja on midagi halvasti teinud: võttis omaks, tunnistas, süüdistas, rõhutas Autor pole kõneleja ütlusega nõus: tunnistas, väitis, möönis Kõneleja mittesõnaline tegevus: naeris, noogutas, ahmis õhku, raputas pead Annavad edasi autoripoolse hinnangu kõnelejale: irooniliselt, põlglikult, üleolevalt Annavad edasi ebameeldivaid emotsioone: kurjategija, terrorist
· Toetutakse autoriteedile: Ka Lennart Meri ütles..., Juba Aristoteles märkis... · Kasutatakse sõnu, millel on pos. või neg. lisatähendus: saavutas kolmanda koha- pidi leppima kolmanda kohaga, ettevaatlik-arg · Esindatakse teadja või asjatundjana: kunstiteadlasena võin kinnitada, et.... · Kasutatakse suhtumissõnu: kindlasti, tõenäoliselt, õnneks, vaevalt 18. UUDISE KALLUTATUSE TUNNUSED Hinnangulised verbid: · kõnelejat näidatakse ebameeldivas valguses (torises, kokutas) · kõneleja on midagi halvasti teinud (tunnistas, möönis) · autor pole kõneleja ütlusega nõus (väitis, nentis) · kõneleja mittesõnaline tegevus (naeris, kehitas õlgu) · annavad edasi autoripoolse hinnangu kõnelejale (irooniliselt, põlglikult) · annavad edasi ebameeldivaid emotsioone (kurjategija, terrorist)
Kindlasti mängib selle juures rolli ka asjaolu, et tegemist ei ole üle- eestilise lehega ning lugejaskond on väiksem ja tihti eelnevalt juba juhtunuga kursis. Lugude autorid on suuremas osas esile toodud ning informatsiooni allikate pädevus on hinnanguliselt hea. Toimetuse tööprotsessi käigus kasutatakse erinevaid informatsiooni allikaid ning lugeja osalust hinnatakse. Töötajad ja juhtkond on kvalifitseeritud ning haritud, olles ka erakondlikult mitte seotud, hoides poliitilise kallutatuse nullilähedase, ehkki kaadritagust ei ole võimalik hinnata. Rahastus toimub juhtkonna enda poolt ning kõik finantseeringutega seostuv on leitav Inforegistri kodulehel. Mitte ükski juhatuse liige pole poliitiselt ka seotud. KASUTATUD KIRJANDUS Gunnar Siiner (2015). Kasutatud 01.11.2015. https://www.inforegister.ee/AGOWJKY- GUNNAR-SIINER Kalmus, K. (2015). Saare maakonna edukaim transpordifirma on Sarbuss. Saarte Hääl, 31. oktoober. Kasutatud 01.11.2015. http://www.saartehaal
esindatud. Geneetiline kallutatus (slaid) Keelte uurimise valimi loomisel on viis erinevat tüüpi kallutatust, mida tuleks vältida: geneetiline, geograafiline, tüpoloogiline, kultuuriline ja bibliograafiline kallutatus. Valimit rikub enim see, kui keeled on geneetiliselt liiga lähedalt seotud ehk nende ühiseks esivanemaks olevat keelt räägiti alles lähiminevikus. Vältida tuleks geneetilist kallutatust seetõttu, et selle esinemisel esineb tõenäoliselt ka teisi kallutatuse vorme. Kui keeled on liiga lähedalt seotud ajas, siis on nad tõenäoliselt seda ka ruumis (geograafiliselt) või tüübilt (olles näiteks pärinud sarnase sõnade järjestuse) ning seda võivad rääkida ka sarnase kultuuriga inimesed. Seda saab vältida selliselt, et võtta valimisse keeled, mis pärinevad erinevatest keelkondadest, kuid selle tulemuseks oleks liiga väike valim, mitte rohkem kui 30 keelt (kui arvestame Ruhleni (1987) klassifitseerimist)
toimetaja arust üleliigne; kolmandaks, toimetaja võib leida, et uudis vajab lisaks teemasid arendavaid fakte, lugusid, tsitaate jne. kontrollida tuleks kuute asja. Arvamused ja hinnangud. Uudis ei tohi sisaldada reporteri arvamusi ning peab hoidma arvamused ja faktid lahus. Eriti tuleb kontrollida tekste, mis on reporterile emotsionaalselt olulised. Subjektiivsus tuleb sisse otsesõnaliste, mõnikord ka varjatud hinnangutena. Varjatud kallutatuse väljatoimetamine on eelkõige toimetaja töö. Toimetaja peaks uurima kaht tüüpi nähtust: kas pole tsiteeritud palju ja olulistes kohtades allikaid, mis esitavad reporterile meelepäraseid seisukohti ning kus vastuseisukohi on nõrgema kaaluga; kas pole kasutatud kallutavaid sõnu, eriti tsitaadi saatelauses. Tasakaalu puudumine. Kõige tavalisem konflikti põhjus ajalehe ja allikate või uudislugude tegelaste vahel. seda on võimatu parandada ilma uute allikate ja lisainfota
meediumid, andes oma panuse edasisse arengusse. Mida rohke meeli kaasatud seda rohkem .kutsub kaasa mõtlema Meedia loogika viitab meedia mõjule reaalse maailma sündmuste eneste suhtes, nagu ka .nende kujutamise ja ülesehituse suhtes :Kallutatuse liigid meelekogemuse kallutatus, võime kogeda maailma rohkema või vähema arvu visuaalsete - .kujundite kaudu vormist ja representeerimisest tulenev kallutatus, kus teated on kodeeritud või kodeerimata - -fotod teadete sisu-
(diskursiivne mõtlemine) EKSIMINE: inimene käitub otsuseid vastu võttes hämmastavalt ebaratsionaalselt (Kahneman, Tversky) Eksimuse alused: 1) mänguri eksiarvamus – ekslikult arvatakse, et eri juhuslikud sündmused on omavahel seotud 2) juhusliku rea liigkorrastatuse efekt – inimene kipub tahtmatult korrastama sündmuste järgnevusi, mis peaksid olema täiesti juhuslikult vahelduvad 3) emotsionaalse meeldivuse või isikliku kallutatuse efekt – inimene eelistab mingeid ühtesid valikuid teiste eest mitte nende alternatiivide tegelikust objektiivselt mõõdetavast erinevusest lähtudes objektiivne väärtus ja subjektiivne kasulikkus on eri kategooriad ning mõjutavad otsustamist sageli erinevalt KEEL: Keel on intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav semantiline süsteem, mis põhineb keelemärkide kasutamisel, on kujunenud välja inimühiskonna käigus suhtlemise ja tööprotsessi toel
palju andmeid ning neid andmeid süsteemselt analüüsida – Üks viisidest – ajakirjandus, kirjandus, filmid… – Keskendub sotsiaalselt olulistele probleemidel/nähtustele – küsimus uurimisprobleemist, need peavad kõnetama enamaid inimesi, kui uurija ise (nt. Skocpol’i, Stoker’i seisukohad siin). – Seos teooriatega – ei ole teooriat, pole teaduslikku uurimust – Andmete kogumine – on eesmärgistatud ja andmeid üritatakse koguda erinevatest allikates, et ei tekiks kallutatuse ohtu. – Süsteemne analüüs – selleks on välja töötatud kindlad meetodid Teadus versus ajakirjandus • Mõlemad: – Koguvad fakte, tõendeid ja andmeid – Üritavad näidata, et nende andmed on adekvaatsed ja tõesed • Ometi on väga olulisi erinevusi: – Erinev auditoorium • Ajakirjandus – laiem auditoorium • Sotsiaalteadused – pigem teised uurijad ja teemast teadlikud praktikud – Erinev keel
Auditooriumile meeldivad paljud reaalsusest hälbivad asjad nagu fiktsioon, fantaasia, ebatavaline ja veider, müüdid, nostalgia ja ajaviide. Sageli otsitaksegi just meediast alternatiivi reaalsusele ja võimalust sellest põgeneda. 43. Uudiste kallutatus Uudise sisuline kallutatus võib moonutada reaalsust. Esineb ka nii suurt uudiste kallutatust, et seda võib pidada peaaegu valeks, propagandaks või ideoloogiaks. Uudise kallutatuse tüüpilised näited: · Meediaallikates on liigselt esindatud sotsiaalsed tipud ja ametlikud hääled · Poliitilise ja sotsiaalse eliidi liikmed saavad uudistes suurema tähelepanu osaliseks · Kõige rohkem rõhutatakse konsesnsuslikke ja status quo'd tugevdavaid sotsiaalseid väärtusi · Välisuudistes keskendutakse lähemalasuvatele, rikkamatele ja võimsamatele riikidele
Sotsiaalteaduslik uurimus Riigiteadusi loetakse sotsiaal-teaduste hulka kuuluvaks Üks viisidest ajakirjandus, kirjandus, filmid... Keskendub sotsiaalselt olulistele probleemidele / nähtustele küsimus uurimisprobleemist, need peavad kõnetama enamaid inimesi, kui uurija ise. Seos teooriatega ei ole teooriat, pole teaduslikku uurimust. Andmete kogumine on eesmärgistatud ja andmeid üritatakse koguda erinevatest allikatest, et ei tekiks kallutatuse ohtu. Süsteemne analüüs selleks on välja töötatud kindlad meetodid Teadus versus ajakirjandus Mõlemad: Koguvad fakte, tõendeid ja andmeid Üritavad näidata, et nende andmed on adekvaatsed ja tõesed Ometi on väga olulisi erinevusi: Erinev auditoorium Erinev keel Teooria ja meetodi tähtsustamine Andmete esinduslikkus Teaduskeel OUT IN
empiirika kaudu objektiivsus ehk praktika kaudu objektiivsus. Protseduuri reeglid – kuidas saab paremad tulemused? Kui eirata reegleid, võib saada paremad tulemused. Douglas, objektiivsus (ideaal). 8 eristust. Kognitiivsed väärtused teaduses (lihtsus, sidusus …) Individuaalsed objektiivsed käsitlused. Sotsiaalsed: protseduuriline objektiivsus; „concordant“ – kõik, milles nõus on keegi (saab lugeda). Kallutatuse küsimus? Interelatiivne objektiivsus. Kritiseerida teaduslikel alustel. III. 2. Loeng. Milline on roll teaduses vaatlusel ja eksperimendil? Mis on teooria? Milleks on vaja mudeleid? Teaduslike teooriate empiristlik ja realistlik käsitus. Empirismi raskused. Induktsiooniprobleem teadusfilosoofias. IV. 2. Seminar. Carnapi empiristlik käsitlus teooriatest ja vaatlusest. Carnapi seaduste käsitlus: milliseid seadusi ta nimetab, mis need
mõjutama valik. 10. Kolmel geenil on järgmised sünonüümsete (dS) ja mittesünonüümsete (dN) asenduste suhted - dN/dS= a)0.2; b) 1; c) 10. Mida võib sellest nende geenide evolutsiooni kohta järeldada? a. Puhastav valik (ilmselt suurema funktsionaalse piiranguga geen). b. Kas negatiivse (puhastava) valiku lõdvenemine või positiivne valik. c. Positiivne valik. 11. Kas sünonüümsed asendused on päris neutraalsed? Kirjelda koodonikasutuse kallutatuse valiku-mutatsioon-triivi (Selection-mutation-drift) hüpoteesi. tRNAde kättesaadavus on olulisem intensiivselt transleeritavate valkude jaoks. Nende geenides on koodonikasutuse kallutatus (codon bias) suurem ja sünonüümseid asendusi vähem. Selection-mutation-drift hüpotees: erinevused kõrgelt (valik) ja madalalt (mut./triiv) ekspresseeritud geenides. Kõrgelt ekspresseeritud geenides toimib puhastav valik vastavalt tRNA-de hulgale rakus
annaabi.ee 
