Tartu Kivilinna Gümnaasium Oskar Kallis (1892 -- 1917) Autor: Liina Margna Juhendaja: Piia Jullinen Tartu, 2003 1 Elulugu 11.11.1892 Tallinnas, Miina ja Tõnise Kallise esiklapsena sündis poeg Oskar 1907 I semester õpingud A.Laikmaa ateljee-koolis 1910 lõpetas Tallinna linnakooli 1910 1914 töötas joonestajana arhitekt E.Boustedti ehituskontoris 1912 1913 õppis Eesti Kunstiseltsi Joonistuskursustel 1913 II sem. 1916II sem. taas A.Laikmaa ateljee-koolis 1914 1917 november töötas joonestajana Peeter Suure Merekindluse ehitusel
Ema töötas õmblejana. Kunstiande sai Oskar isalt, kes oli harrastanud klaasimaali. Ka pere teised lapsed tegelesid joonistamisega. 1907.a. õppis Oskar I semestri A.Laikmaa ateljeekoolis. A.Laikmaa õpetas noorukit tasuta ja jäi Kallisele suureks eeskujuks kogu tema lühikeseks eluks.1910.a. lõpetas Kallis Tallinna Linnakooli ja asus tööle joonestajana ühes arhitektuuribüroos. Kallis õppis Eesti Kunstiseltsi Joonistuskursustel ja hiljem veel paar semestrit Laikmaa juures. O.Kallise maalide-joonistuste silmapaistvam osa jaotub kahte teemade ringi- ,,Kalevipoeg" ja muinasajastu ning eksistensiaalsed mõtisklused armastusest ja surmast. Oskar Kallise Kalevipoeg on jõuline, tugev ja teotahteline eesti talupoeg, mitte müstiline hiid. Kunstniku lemmikvärvideks tunduvad olevat tumesinine ja päikesekollane, lemmiktehnikaks aga pastell (eeskujuks A.Laikmaa).Ei surma ega armastust pole eesti kunstis keegi ennem Kallist nii avameelselt ja otseselt kujutanud
Ema töötas õmblejana. Kunstiande sai Oskar isalt, kes oli harrastanud klaasimaali. Ka pere teised lapsed tegelesid joonistamisega. 1907.a. õppis Oskar I semestri A. Laikmaa ateljeekoolis. A. Laikmaa õpetas noorukit tasuta ja jäi Kallisele suureks eeskujuks kogu tema lühikeseks eluks. 1910.a. lõpetas Kallis Tallinna Linnakooli ja asus tööle joonestajana ühes arhitektuuribüroos. Kallis õppis Eesti Kunstiseltsi Joonistuskursustel ja hiljem veel paar semestrit Laikmaa juures. O. Kallise maalide-joonistuste silmapaistvam osa jaotub kahte teemade ringi- ,,Kalevipoeg" ja muinasajastu ning eksistentsiaalsed mõtisklused armastusest ja surmast. Oskar Kallise Kalevipoeg on jõuline, tugev ja teotahteline eesti talupoeg, mitte müstiline hiid. Kunstniku lemmikvärvideks tunduvad olevat tumesinine ja päikesekollane, lemmiktehnikaks aga pastell (eeskujuks A. Laikmaa). Ei surma ega armastust pole eesti kunstis keegi ennem Kallist nii avameelselt ja otseselt kujutanud
u. 2001 Luuakse Eesti teaduse tippkeskused. Taimkatte kaugseire töörühm osaleb Alus- ja Rakendusökoloogia Tippkeskuses (juhataja prof. Olevi Kull, Tartu ülikooli Botaanika ja ökoloogia instituut). v. 2002 Atmosfääri aerosooli hakatakse mõõtma AERONET võrku kuuluva NASA päikesefotomeetriga. w. 2003 Jaan Einasto saab Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest. x. 2003 Ilmub Viivi Russaku ja Ain Kallise koostatud "Eesti kiirguskliima teatmik", toimetaja Heino Tooming. y. 2005 Euroopa Kosmoseagentuuri eksperimentaalsatelliit Proba mõõdab kujutise spektromeetriga CHRIS Järvselja metsade peegeldusomadusi. z. 2006 Tähtede spektraalvaatlusi hakatakse registreerima uue termoelektriliselt jahutatava CCD kaameraga Andor Newton DU970N. aa. 2007 Tõravere ja Tartu vahel hakkab tööle uus Interneti raadioreleeliin
a Raua asutatud kunstikoolis Tartus 6. Millised ajaloosündmused põhjustasid mitmete eesti kunstnike jõudmise Pariisi? Mida nad seal õppisid? Revolutsiooni sündmused Peterburis, kus nad õppisid enamasti sunniti neid Pariisi minema. Nad õppisid kunsti : postimpressionismi (eriti püäntilismi) ja fovismi. 7. Keda võiks pidada silmapaistvamaks eesti maatikumaalijaks sellel perioodil? Konrad Mägi 8. Mida tead varalahkunud Oskar Kallise kohta? Laikmaa andekaim õpilane, kes suutis oma pastellides luua põneva ja värviküllase Kalevipoja-ainelise muinasmaailma. 9. Kuidas lahendas eesti üldsus probleeme seoses oma suuremate arhitektuuriprojektidega? Too näiteid. Suuremate hoonete projekteerijatena eelistas eesti seltskond soome arhitekte. Näiteks Eliel Saarinen kavandas Pauluse kiriku Tartus. 1. Kus ja millal kerkis esile foovideks nimetatud kunstnikerühmitus? 1905
6. Millised ajaloosündmused põhjustasid mitmete eesti kunstnike jõudmise Pariisid? Mida nad seal õppisid? Eesti kunstnikud jõudsid Pariisi, kuna 1905. aastal toimus Venemaal revolutsioon. Pariisis õppisid nad postimpressionismi ja fovismi. 7. Keda võiks pidada silmapaistvaimaks eesti maastikumaalijaks sellel peridoodil? Eesti silmapaistvamaks maastikumaalijaks oli sellel perioodil KONRAD MÄGI. 8. Mida tead varalahkunud Oskar Kallise kohta? OSKAR KALLIS (1892-1918) suutis oma pastellides luua põneva ja värviküllase Kalevipoja-ainelise muinasmaailma. 9. Kuidas lahendas eesti üldsus probleeme seoses oma suuremate arhitektuuriprojektidega? Too näiteid. Eesti üldsus ei suutnud veel oluliselt arhitektuuris kaasa rääkida, seetõttu suurtemate hoonete projekteerijatena eelistati soome arhitekte. ARMAS LINDGRENI ja WIWI LÖNNI plaani järgi ehitati Estonia teater ning ELIEL
Ainult ühe riputaks üles: ,,Bild Wilder Wein" erepunaste lehtedega seinalt alla looklev metsviinapuu. Väikeses kambris on muinasjuttude ja jõulutuba. Loomulikult langes esimene pilk väga tuttavale asjale, Lüüdia Vallimäe-Marki Lumeeide illustratsioonidele. Lapsepõlves meeldisid mulle Grimmide muinasjutud väga, eriti Lumeeit. Kunstniku akvarellid on armasd ja mõnusad ja lund sajab ju ainult siis, kui Lumeeit patju klopib. Tore on asju uskuda. Kena oli ka Oskar Kallise ,,Kolmikpilt" Salmest, Lindast ja Orjapiigast. Väga puhtad vähesed värvid ja selged jooned. Palju on kasutatud sinist, on tunda ehtsat külma talve ja muinasjuttu. Oli Kallis ju Laikmaa parim õpilane. Peet Areni ,,Madonna lapsega" tõi hoobilt meelde A.Düreri. Kaalukauss kaldus vääramatult AD suunas. Rahu ja harmoonia. Areni pilt oli minu arvates liiga robustne, jõuline ja liiga lihtne. Kurnatud naine kõrbes/põlluserval ülekaalulise lapsega. ( Äkki
eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. Nii tegi Friedrich Robert Faehlmann Eesti Seltsi ettekande kalevipoja-muistenditsest. Pärast Faehlmanni surma jätkas kalevipoja kirjutamist Eesti Seltsi palvel Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes tundis hästi rahvaluulet. Ta kogus lisamaterjali ja asus lugusid algul proosavormis kirja panema. Pärast kui ta oli tutvunud Kalevaga siis ta otsustas kirjutada regivärsiliste vormidena. Oskar Kallise "Kalevipoeg laudu kandmas" (1914) Kalevipoeg valmis 1853 aastal. Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost. Eepos algab Kalevipoja päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kangelasteod. Esimene väljaanne levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnes eeposest lühendatud ja ümbertehtud jutustusi. Kokku on ilmunud 18 trükki. 3. Kalevipoeg rahva pärimuses
5-m teleskoobi remont - aluminiseeritakse peeglid. · 2001 - Luuakse Eesti teaduse tippkeskused. Taimkatte kaugseire töörühm osaleb Alus- ja Rakendusökoloogia Tippkeskuses (juhataja prof. Olevi Kull, Tartu ülikooli Botaanika ja ökoloogia instituut). · 2002 - Atmosfääri aerosooli hakatakse mõõtma AERONET võrku kuuluva NASA päikesefotomeetriga. · 2003 - J. Einasto saab Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest. · 2003 - Ilmub Viivi Russaku ja Ain Kallise koostatud "Eesti kiirguskliima teatmik", toimetaja Heino Tooming. · 2005 - ESA eksperimentaalsatelliit Proba mõõdab kujutise spektromeetriga CHRIS Järvselja metsade peegeldusomadusi. · 2006 - Tähtede spektraalvaatlusi hakatakse registreerima uue termoelektriliselt jahutatava CCD kaameraga Andor Newton DU970N. 7 · 2007 - Tõravere ja Tartu vahel hakkab tööle uus Interneti raadioreleeliin kiirusega 155 Mb/s.
ka sademeid on veidi rohkem. Ain Kallis ja Külli Loodla mainisid ka, et Jaak Jaaguse arvutuste kohaselt on temperatuuri tõus Ida-Eestis olnud suurem võrreldes Lääne-Eestiga. Mõlemad teadlased arvavad ka, et erinevad aastaajad ei kao kuhugi. Kuid, millisteks need kujunevad on raske öelda. Nii arvavad Ain Kallis ja Külli Loodla. Kliimaprobleemidega kohanemiseks tuleb mõlema teadlase arvates põllumajanduses võtta kasutusele selliseid sorte, mis peavad vastu muutunud tingimustes. Ain Kallise sõnul tuleks tugevdada näiteks Pärnu rannikupiirkonda, kui talved tõesti pikas perspektiivis soojenevad ja talviseid torme hakkab rohkem tulema. Nii Ain Kallis kui ka Külli Loodla arvavad, et inimesed on üldiselt teadlikud kliima probleemidest, kuid nad peaksid kindlasti olema rohkem informeeritud. Sellepärast tulebki panna põhikoolide ja gümnaasiumide õppekavasse rohkem geograafia tunde, et inimesed tuleksid ka hiljem toime kliima probleemide ja muutustega. 7
Saaremaal. Laikmaa matkas ringi, tegi väiksemaid etüüde, kujutas rannamotiive ja iseloomulikke pukktuulikuid, aga ka Muhu- ja Pöide kirikut. Need ja veel järgnenud aastate maastikupildid ilmutavad teostuslikku sarnasust lõunas väljakujunenud stiilile. Sügisel saadi ka ateljeekool jälle käima -- pärast rohkem kui kuus aastat kestnud vaheaega. Õpilaste arv ei olnud esialgu suur, kui nende hulgas oli võimekaid ja heade eeldustega noori. Peale O. Kallise tulid Kunstiseltsi kursustelt Laikmaa juurde üle veel A. Tuul, A. Krims, A. Mülber jt. Kunstnik korraldas koos õpilastega ekskursioone Peterburi, Moskvasse, Helsingisse. Tasapisi hakkas aga halvenema vanameistri tervis. 1930. a. kevadel Tartus tööretkel olles oli ta hetkeks kokkukukkumise äärel ning paigutati seetõttu haiglasse. Suvistepühiks lubati Laikmaal Taeblasse sõita, kus ta järgneva suve jooksul lootis end üles turgutada, jätkates ravi kodusel teel
aprillist. Suvi ööpäeva keskmine temp üle 13 kraadi domineeris alates 23. juunist. Sügise algus 13. septembril (Jaaguse järgi 1. septembril). Hilissügis algas 7. novembril (13. oktoober Jaaguse järgi). Eeltalv algas 1. detsembriga, kui lumikattega koos hakkasid ka külmapäevad peale ja talve alguseks võib lugeda 11. detsembrit, kui domineerisid külmapäevad ja lumikate oli püsiv, üksikute lumetute päevadega kuu lõpu poole. Meteoelementide käigud. Kallise nali: nõuka ajal oli päikest vähe, sest majandus läks alla ja vastupidi. On ette tulnud detsembreid, kui üldse päikesepaistet pole olnud. Õhurõhk: kaks miinimum, üks nov-dets, seoses läänetsüklonitega, teine suvel, seoses mandri soojenemisega. Aastakeskmine sõltub talve temperatuurist. Temperatuurisummad on mõttekad vaid võrdluses. Öökülm on kvalitatiivselt erinev nähtus. Need on halva soojusjuhtivusega kohtades alt ei jõu soojust juurde. Kodutöö
Laikmaa matkas ringi, tegi väiksemaid etüüde, kujutas rannamotiive ja iseloomulikke pukktuulikuid, aga ka Muhu- ja Pöide kirikut. Need ja veel järgnenud aastate maastikupildid ilmutavad teostuslikku sarnasust lõunas väljakujunenud stiilile. Sügisel saadi ka ateljeekool jälle käima — pärast rohkem kui kuus aastat kestnud vaheaega. Õpilaste arv ei olnud esialgu suur, kui nende hulgas oli võimekaid ja heade eeldustega noori. Peale O. Kallise tulid Kunstiseltsi kursustelt Laikmaa juurde üle veel A. Tuul, A. Krims, A. Mülber jt. Kunstnik korraldas koos õpilastega ekskursioone Peterburi, Moskvasse, Helsingisse. Tasapisi hakkas aga halvenema vanameistri tervis. 1930. a. kevadel Tartus tööretkel olles oli ta hetkeks kokkukukkumise äärel ning paigutati seetõttu haiglasse. Suvistepühiks lubati Laikmaal Taeblasse sõita, kus ta järgneva suve jooksul lootis end üles turgutada, jätkates ravi kodusel teel.
Saaremaal. Laikmaa matkas ringi, tegi väiksemaid etüüde, kujutas rannamotiive ja iseloomulikke pukktuulikuid, aga ka Muhu- ja Pöide kirikut. Need ja veel järgnenud aastate maastikupildid ilmutavad teostuslikku sarnasust lõunas väljakujunenud stiilile. Sügisel saadi ka ateljeekool jälle käima -- pärast rohkem kui kuus aastat kestnud vaheaega. Õpilaste arv ei olnud esialgu suur, kui nende hulgas oli võimekaid ja heade eeldustega noori. Peale O. Kallise tulid Kunstiseltsi kursustelt Laikmaa juurde üle veel A. Tuul, A. Krims, A. Mülber jt. Kunstnik korraldas koos õpilastega ekskursioone Peterburi, Moskvasse, Helsingisse. Tasapisi hakkas aga halvenema vanameistri tervis. 1930. a. kevadel Tartus tööretkel olles oli ta hetkeks kokkukukkumise äärel ning paigutati seetõttu haiglasse. Suvistepühiks lubati Laikmaal Taeblasse sõita, kus ta järgneva suve jooksul lootis end üles turgutada, jätkates ravi kodusel teel
peamiselt Saaremaal. Laikmaa matkas ringi, tegi väiksemaid etüüde, kujutas rannamotiive ja iseloomulikke pukktuulikuid, aga ka Muhu- ja Pöide kirikut. Need ja veel järgnenud aastate maastikupildid ilmutavad teostuslikku sarnasust lõunas väljakujunenud stiilile. Sügisel saadi ka ateljeekool jälle käima -- pärast rohkem kui kuus aastat kestnud vaheaega. Õpilaste arv ei olnud esialgu suur, kui nende hulgas oli võimekaid ja heade eeldustega noori. Peale O. Kallise tulid Kunstiseltsi kursustelt Laikmaa juurde üle veel A. Tuul, A. Krims, A. Mülber jt. Kunstnik korraldas koos õpilastega ekskursioone Peterburi, Moskvasse, Helsingisse. Tasapisi hakkas aga halvenema vanameistri tervis. 1930. a. kevadel Tartus tööretkel olles oli ta hetkeks kokkukukkumise äärel ning paigutati seetõttu haiglasse. Suvistepühiks lubati Laikmaal Taeblasse sõita, kus ta järgneva suve jooksul lootis end üles turgutada, jätkates ravi kodusel teel. Aga
5. Kus oli võimalik õppida kunsti 20.saj alguse Eestis? Tallinnas ja Tartus 6. Millised ajaloosündmused põhjustasid mitmete eesti kunstnike jõudmise Pariisi? Mida nad seal õppisid ? 1905. aasrta revulotsiooni sündmuste mõjul siirdusid Pariisi. Nad õppisid seal avangardistlikke uuendusi- kubism(1907), püantilism, fovism 7. Keda võiks pidada silmapaistvaimaks eesti maastikumaalijaks sellel perioodil? Konrad Mägi 8. Mida tead varalahkunud Oskar Kallise kohta? Andekas Laikmaa õpilane, kes suutis pastellidest luua põneva ja värviküllase Kalevipoja-ainelise muinasmaailma 9. Kuidas lahendas eesti üldsus probleeme seoses oma suuremate arhitektuuriprojektidega? Too näiteid. Suuremate projektide juures eelistati soome arhitekte. Saarinen: Pauluse kirik Tartus, krediidipank Tallinnas ja Suur-Tallinna projekt. Armas Lindgren ja Wivi Lönn Estonia teatrihoone Tallinnas 8. Kubism 1.Kuidas võiks eesti keeles kõlada nimetus „Kubism“?
Juba varem, 1917. aastal oli tiisikusse surnud Oskar Kallis, 1918 märtsis suri kopsupõletikku Välko Tuul. Pärast sõda jätkasid ellujäänud, kes suurema, kes väiksema eduga tegutsemist, kuid rühmitusest enam ei räägita. Vikerlaste loomingust võis leida nii sümbolismi, impressionismi, rahvusromantikat kui ekspressionismi. Kunstnikuna oli kahtlemata kõige küpsem Oskar Kallis, ekspressionism ilmus esimesena Aleksander Mülberi loomingusse, arvustustes pannakse pärast O. Kallise surma enim lootust Balder Tomasbergile. Ilmselt mängis ühingus suurt rolli, tänasele kunstiavalikkusele peaaegu tundmatu Välko Tuul. Tuleb tunnistada, et Vikerla legendi teeb kauniks paleus „ … mis küll kõik võinuks olla kui...“ poleksid surnud O. Kallis, V. Tuul ja B. Tomasberg, kui A. Mülber poleks 1921 kadunud jäädavalt Pariisi, kui nad oleksid saanud jätkata võimsa, andeka ja uuendustele avatud olnud rühmana. Oletused teeb põnevaks ka
annaabi.ee 
