Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kalifaadid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaliif, kaliifi, kaliifid, kalifaat, damaskus, damaskuse, pärsia, aasia, mesopotaamia, kairo, egiptus, pealik, kalifaadid, helen, prohveti, bakr, araablased, jihad, traditsioone, piire, uthmani, süüria, araablaste, juhitud, koguti, muhameedlased, usule, lagunemine, kukutati, edenes, põllutöö, lööma, hispaania, araabia, järeltulija, türklasedKaaba templi muutis ta Allahi pühakojaks, sellest ajast peale on Meka islamiusuliste püha linn. Temast sai aarablaste valitseja. 632.aastal ta suri. Islam. Islam tähendas kuuletumist. Meka oli islamiusuliste püha linn. Koraani suhtuvad islamiusulised suuraustusega. Neil on ainult üks jumal Allah, kellele kõik peavad kuuletuma. Vallutuste algus. Pärast Muhamedi surma juhtisid araablasi kaliifid. Need, kes usu vastu võtsid ei pidanud enam makse maksma. Esmalt ründasid Bütsantsi ja Pärsia riiki. Araablaste riigi pealinnaks sai Damaskus. Hakati rajama losse ja paleesid iluaedade ning purskaevudega. Vallutused jätkuvad. Islamiusulised vallutasid PõhjaAafrika, Hispaania, Kaukaasia, KeskAasia ning Pärsia. Nad üritasid tungida ka Frangi riiki kuid nad kaotasid lahingu. Mesopotaamia asevalitsejatel õnnestus kukutada
4.Kirjelda koraani. Koraan õpetab, et kuidas elada, ei pärast surma ei satuks mitte põrgusse vaid paradiisi. Peab viis korda päevas palvetama. Enne palvet tuleb pesta nägu ja käed. Peab veel ühe kuu paastuma, süüa ja juua võib ainult öösiti. Rikkad peavad jagama annetusi vaestele. Kord elus käma palverännakul Mekas. Koraanis on kirjas ka sõnumid, mida Allah olevat Muhamedile saatnud. Seda alustati Muhamedi eluajal ja lõpetati pärast Muhamedi surma, kui tema järeltulijad- kaliifid lasid islamiusuliste seas levinud versioonidest ühtse teksti koostada. Kuna Muhamed õppis palju juutidelt ja kristlastelt, siis on seal paljusid piiblilugusid ümber jutustatud. Koraanis kirjeldas Muhamed eriti ilmekalt naudinguid, mis ootavad häid usklikke paradiisis, aga ka piinu mis saavad osaks halbadele ja uskumatutele põrgus. Head kannavad paradiisis siidriideid ja kuldehteid, lamavad purpurvoodites, joovad jahedaid veine ja söövad kuldvaagnatelt hõrke puuvilju
Referaat Islam Sisukord: 1. Islami tekkimine lk 3 2. Kalifaadid ja esimesed islami dnastiad lk 3 2.1 Abu Bakr, esimene kaliif lk 4 2.2 Umar lk 4-5 2.3 Uthman lk 5 2.4 Ali, Muhamedi ttrepoeg lk 6 3. Umayyad-i dnastia lk 6-7 3.1 Umayyad-i impeeriumi kokkuvarisemine lk 8 4. Revolutsiooni-jrgne islam 4.1 Abbasiidid lk 8-9 4.2 Fatimiidid lk 9 4.3 Dogmaatika ja usulahud lk 9-10 5. Mongolite invasioon lk 11-12 6. Suured islami impeeriumid lk 12-13 7. Teised islami usundid 7.1 Ahmadiidid lk 13 7.2 Mustad moslemid lk 13-14 8. Islami usukombed 8.1 Palvetamine lk 14 8.2 Palveesemed lk 14 9. Islami levik lk 14
7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia, Kesk-Aasia ja osa Kaukaasiast; Damaskuse kalifaadi kujunemine. 8.saj 732 – Frangi riigil õnnestus Poitiers lahinguga peatada araablaste edasised vallutused Euroopas. Bagdadi kalifaadi kujunemine. 756 – Kirikuriigi kujunemine Kesk-Itaalias (kuni 1870). 9.saj 843 – Frangi riigi lagunemine Verduni leppe järel; feodaalse killustatuse algus. 10.s Bagdadi kalifaadi lagunemine.
Iseloomulikud olid turniirid - rüütlite sõjalised võitlusmängud. Seal üritati tömbi odaga vastane hobuse seljast maha paisata. Võitja sai tavaliselt tasuks kaotaja relvastuse. Lääne-Euroopa välisvaenlased Ajal, mil Lääne-Euroopa oli killustunud väikesteks feodaalvaldusteks ja feodaalid tegelesid omavahel sõdimisega, oli Lääne-Euroopa muutunud kergeks saagiks välisvaenlastele: Lõuna-Euroopat ründasid lõunast araablased ehk saratseenid. Idast, Aasia steppidest ründasid eurooplasi ungarlased, mille tulemusena leidsid nood endale kodumaa. Põhjast ründasid Euroopat viikingid ehk normannid ehk varjaagid. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid asju otsustasid vabad talumehed ehk bondid ühiselt suurtel koosolekutel tingidel. Taluperemeeste seast kerkisid esile jõukamad ülikud hõimujuhid ehk konungid. Skandinaavlasi valitses muinasusund. Tähtsaim jumal oli inimeste isa Odin, kes valdas nõiduse kunste
araablased. III ptk. Araabia tahumatute hõimude ühtsus baseerub üksnes araabia sõna, araabia luule jõul. Igal hõimul on oma luuletaja . Suurimad kõrbesündmused olid luuletajate turniirid. Luuetaja oskas harva lugeda või kirjutada. Tähtsaim ning geniaalseim luuletaja oli kuningapoeg Imru al-Qais ibn Hudzr. Ta määrati palestiinasse valitsejaks. IV ptk. 600 aasta paiku määrasid peale Rooma riigi kokkuvarisemist maailmaajalugu Pärsia ja Bütsants. · Bütsants oli idakristluse keskpunkt. Nende suurimaks vaenlaseks oli Iraan,( Pärsia). Vaga sassaniidide dünastia. · Püha Iraan, igavese tule, hea Ahura Mazda ja kurja Ahura Mainya maa. Täiesti immuunne kristlike mõjude suhtes. Rooma ja Bütsantsi vägev idanaaber. Prohvet Zarathustra, sealt pärit Atropatene . · Zarathustra tulejumal, rajas pühatule religiooni. · Atropatene asub Kaspia mere kaldal
Sellegipoolest ohustasid bulgaarlased Bütsantsi. Sõjad kahe riigi vahel olid kestnud juba pikemat aega, kui Bütsantsi keiser Basileios 2. bulgaarlastest võitu sai. Nüüd oli ka Bulgaaria Bütsantsi võimu all. Peale Basileiost hakkas Bütsants taas nõrgenema. Talupojad laostusid ja ei suutnud enam sõjaväes teenida. Tänu sellele nõrgenes Bütsantsi sõjaline võimsus ja ülikute vahel puhkesid tülid. Nüüd ründasid Bütsantsi sõjakad türklased, kes tulid Aasia steppidest ja olid oma võimule allutanud juba Mesopotaamia ja Iraani. 1071. aastal vallutasid türklased suure osa Väike-Aasiast ja nii jäi Bütsantsile ainult Konstantinoopoli ümbrus ja Balkani poolsaar. Sellegipoolest püsis Bütsantsi riik veel üle 3 ja poole sajandi. Bütsants oli kultuurselt haritud maa. Seal oli palju õpetlasi ja haritlasi, kes tegelesid kreeka filosoofide teoste uurimistega. Keisrid koondasid oma õukonda kõrgeid
Selle raha eest palgati sõjavägi. Bütsantsi hiilgeajaks loetakse keiser Justinianuse ( 527 565 ) valitsemist. Tema valitsemise eesmärk oli taastada Rooma riik endiseks. Üks keisririik, üsk keiser, üks seadus, üks usk. Nad sõdisid germaalastega, vandaalidega. Tungiti Itaaliasse, kus elasid idagoodid. See suudeti vallutada. Ta koostas raamatu ehitistest. Kõige uhkem ehitis oli Hagia Sophia katedraal ( ,, püha tarkus ,, ) suurt tähelepanu pöörati Aasia riikidele ( luksuskaupade pärast ). Keiser rahastas retki Hiinasse ja Indiasse. Nad jõudsid oma retkedega Indiasse välja. Hiinast toodi siidi ja siidiusse ning rajati siidiussi kasvandus, kus valmistasid ise siidi. Samuti koondati kokku Rooma riigi seadused ja töödeldi välja ,, Suur seaduste kogu ,,. Justinianus tahtis, et tema alamad oleks kõik kristlased, ta püüdis erinevad kristusesuunad ühendada. Sellel
.............................13 Partia 250 eKr - 226 pKr..................................................................15 Sassaniidide impeerium 226-650......................................................16 Majandus, kultuur.................................................................... 17 Abassiidid 750-1258.......................................................................20 Zoroastrismi õitseng 9-10 sajand......................................................21 Pärsia kultuuriline taassünd ja klassikaline islam..................................22 Safaviidide impeerium 1501-1722/36.................................................24 Tänapäeva Iraan.............................................................................25 Kokkuvõte......................................................................................................28 Sissejuhatus Pärsia ja Iraan on tähenduselt samaväärsed
Selle raha eest palgati sõjavägi. Bütsantsi hiilgeajaks loetakse keiser Justinianuse ( 527 565 ) valitsemist. Tema valitsemise eesmärk oli taastada Rooma riik endiseks. Üks keisririik, üsk keiser, üks seadus, üks usk. Nad sõdisid germaalastega, vandaalidega. Tungiti Itaaliasse, kus elasid idagoodid. See suudeti vallutada. Ta koostas raamatu ehitistest. Kõige uhkem ehitis oli Hagia Sophia katedraal ( ,, püha tarkus ,, ) suurt tähelepanu pöörati Aasia riikidele ( luksuskaupade pärast ). Keiser rahastas retki Hiinasse ja Indiasse. Nad jõudsid oma retkedega Indiasse välja. Hiinast toodi siidi ja siidiusse ning rajati siidiussi kasvandus, kus valmistasid ise siidi. Samuti koondati kokku Rooma riigi seadused ja töödeldi välja ,, Suur seaduste kogu ,,. Justinianus tahtis, et tema alamad oleks kõik kristlased, ta püüdis erinevad kristusesuunad ühendada
IIDSED SUHTED Varajased tsivilisatsioonid, näiteks Sumerid Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7
Oli tekkinud araablastel oma riik. Sariaat Islami seadus. Sunna Islami pärimus, koosneb eestkätt prohveti ütlustest. Islamiusuliste reeglid: · Mehel võib olla kuni 4 naist (kõiki naisi peab suutma võrdselt kohelda ja ülal pidada) · Naised peavad olema kaetud (kui palju peab kaetud olema sõltub piirkonnast) · Abielu ei tohi rikkuda (karistatakse) · Sealiha ei tohi süüa (siga on roojane loom) Araabia kalifaat (keskus Meka) Kalifaat e. riik. Valitses kaliif e. riigijuht. Kaliifile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Tegemist on teokraatliku riigiga. Araabia riigi laienemise põhjuseks oli põlluharimiseks ja karjakasvatuseks sobivamate territooriumite otsimine. Samuti loodeti vabaneda omavahelistest sõdadest. Araabia riik koosnes erinevatest hõimudest, kes olid varasemalt olnud omavahel vaenujalal ning taheti suunata seda sõjakust väljapoole. Alade vallutamisest saadi ka sõjasaaki ning sõjameeste palgad maksti sama sõjasaagiga
annaabi.ee 
