Kalandus · Territoriaalvesi kuni 12 meremiili laiune riigi territoorium meres. · Majandusvesi kuni 200 meremiili laiune mereriba, kus on lubatud majanduslik tegevus (kalapüük, maavarade kaevandamine), kui neil on selleks luba (riigilt, kelle ala see on). Suurem osa kalavarudest: 1) Maailmamere pinnakihtides (palju toitu, hapnikku) 2) Külmade hoovuste piirkonnas (need toovad hapnikku) 3) Suurte jõgede suudmealades. Kalapüük toimub: 1) Maailmamerest 2) Siseveekogudest (järved) 3) Kalakasvatus · Akvakultuurid vees kasvatatavad taimed ja loomad, mida inimene kasutab toiduks. · Kalapüügi meetodid: 1) Rannikumüük kõik kala müüakse edasi. Siseturu tarbeks. 2) Avamere püük majandusvee ulatuses. Sadamatesse tekivad suured
ainult ekvaatori vahetus läheduses, seal on suhteliselt palju valgust ja sajab palju, mistõttu suubub merre rohkesti toitainerikkaid jõgesid. Umbes 90% maailmamere püütu kalast püütakse rannikuriikide majandusvööndist. Peamiselt püütakse ansoovist, tuunikala, heeringat ja makrelli. Suuremad kalavarud on Vaikses ookeanis, kust saadakse üle poole maailmamere kalasaagist, ookeani loodeosast üle veerandi. Atlandi ookeanis on veerand maailma kalavarudest, peamised püügipiirkonnad asuvad ookeani kirde- ja loodeosas, sest seal on kõige kauem püük toimunud ja sealsed kalavarud on oluliselt vähenenud . Lõuna-Atlandil on kalarohked külmade hoovuste piirkonnad, eriti need, mis kulgevad piki Aafrika rannikut. India ookeanis ja Põhja-Jäämeres leidub rohkesti kala vaid mõnes üksikus piirkonnas. Maailmamere kalu püüavad peaaegu kõik mereäärsed riigid, maailmajagudest kõige vähem Aafrika riigid. Aafrikas enim kala püüdnud
varieerunud, peamiselt ülepüügi ja looduslike kalavarude kõikumise tõttu. Pärast madalseisu 1990. aastatel on kalapüügi maht kahekordistunud. Kalavarud olid vahepeal väga väikesed, aga õnneks nüüd kasvavad nad. · Norra mereliste elusvarude majandamise tähtsaim eesmärk on kindlustada nende jätkusuutlik kasutamine püügimahud peavad olema kooskõlas varude isetaastumisvõimega · Suuremat osa oma püügipiirkonna kalavarudest jagab Norra teiste riikidega. Kõige olulisemad lepingud on sõlmitud Venemaa ja Euroopa Liiduga. · Kalad ja kalatooted moodustavad 5,3% Norra ekspordist. Norra teistelt riikidelt ei impordi. Lühidalt ka vaalapüügist Norras: Norras on väga pikk vaalapüügi traditsioon, kuid pärast kaubandusliku vaalapüügi keeldu 1986. aastal on vaalapüük tunduvalt vähenenud, kuid mitte lõppenud hoolimata Rahvusvahelise Vaalapüügikomisjoni ja Euroopa Liidu kriitikast
· Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. · Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. · Tänu happesademetele muutuvad jõed ja järved iga aasta järjest happelisemaks ja nii hävineb suurem osa kalavarudest. Näiteks USA Minnesota osariigi 140 järves pole enam ühtegi kala. Lõhe ja forelli populatsioonid Norra peamistes jõgedes on samuti poole võrra vähenenud. · Happetaseme lühiajalised muutused küll tapavad veekogude kalu, aga hoopis suurem probleem on pikemaajalised muutused, mis peatavad kalade sigimise. Peale selle vabastavad happed vees mürgiseid metalle, mis varem olid setteis (näiteks alumiiniumi, mis takistab kalade hingamist). Puutumata ei jää ka taimed ja vetikad
looduskaitse ideede jõudmisega Eestisse. Akadeemiliste ringkondade eestvõttel teadvustati nii erakordsete loodusobjektide ja -mälestiste kui ka looduslike alade esteetilist, eetilist, hariduslikku ja usundilist tähtsust kohalikus kultuuris. 1853. aastal asutatud Eesti Loodusuurijate Seltsi õhutusel hakati üha valjemalt rääkima haruldaste taime- ja loomaliikide ning tähelepanuväärsete eluta looduse objektide kaitse vajadusest. Nimetagem siin K. E. von Baeri uuringuid Peipsi kalavarudest nende säästliku kasutamise huvides või Gregor Helmerseni ettekannet rändrahnudest kui unikaalsetest jääaja "ürikutest" ja nende kaitsmise tähtsusest. Võib julgelt väita, et 20. sajandi lävel oli teadlik ja eesmärgikindel looduskaitse oma koha Eestis leidnud. Uudsed, Lääne-Euroopast pärinevad klassikalised looduskaitseideed võeti omaks eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadusliku tegevuse mõjul. Maarahvani jõudsid loodushoiuideed ka kirjasõna kaudu, näiteks O. W
Veest püütud valkude osakaal on ainult ca 4% kogu tarbitud valgu kogusest. Siit ka üks võimalik viis inimkonna toiduprobleemide lahendamiseks. 3.1 Kalad Peamised kalapüügi objektid: · Heeringlased (Clupeidae) · Ansoovislased (Engraulidae) · Hobumakrelllased (Carangidae) · Meripuuklased (Scorpaenidae) · Lestlased (Pleuronectidae) · Hailaadsed (Selachomorpha) · Mõõkkalalased (Xiphiidae) Kalavarudest Kalavarud on piiratud toiduhulgaga. Noored kalad kasutavad toitu efektiivsemalt. Efektiivne kalapüük hoiab kalad noored st püütakse välja vaid vanad isendid. Võrgusilma suurusega saab reguleerida kalapopulatsiooni vanust. Heeringas, tursk, koha (Atlandist) ja ansoovis (Vaiksest ookeanist) on juba ülepüütud. 3.2 Söödavad selgrootud · Karbid (austrid, söödav rannakarp) · Krevetid · Vähid (merivähk e lobster) · Krabid
Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. Tänu happesademetele muutuvad jõed ja järved iga aasta järjest happelisemaks ja nii hävineb suurem osa kalavarudest. Näiteks USA Minnesota osariigi 140 järves pole enam ühtegi kala. Lõhe ja forelli populatsioonid Norra peamistes jõgedes on samuti poole võrra vähenenud. Happetaseme lühiajalised muutused küll tapavad veekogude kalu, aga hoopis suurem probleem on pikemaajalised muutused, mis peatavad kalade sigimise. Peale selle vabastavad happed vees mürgiseid metalle, mis varem olid setteis (näiteks alumiiniumi, mis takistab kalade hingamist). Puutumata ei jää ka taimed ja vetikad
Meduuside arvukus on viimasel kahel kümnendil hoogsasti kasvanud paljuski kalade ülepüügi ja kliimasoojenemise tulemusel. Kuid meduuside kahju ei seisne pelgalt ilusa rannahooaja rikkumises, vaid nende roaks langevad lisaks planktonile ka kalamaimud, seega kujutab meduusipopulatsioonide plahvatuslik kasv tõsist ohtu maailma kalandusele. Mereökosüsteeme survestatakse liiga mitmest küljest ja liiga intensiivselt. Olukorras, kus neljandik maailma kalavarudest on hävinud, teine neljandik üle-ekspluateeritud ning ülejäänud täiel määral ekspluateeritud, oleks inimese poolt mõistlik suhtuda teravdatud tähelepanuga kalade tugisüsteemide säilitamisse. Maailmamerest püütud loomsele proteiinile kandideerib u 40% Maa elanikkonnast. Seni valitses arusaam, et maailmamere varud on ammendamatud, kuid alates 19. sajandi lõpust oleme näinud, kuidas kukuvad kokku regionaalsed kalavarud.
Kara merre. Baikali järv ei ole ainult maastikuliselt kaunis, vaid on ka elukohaks tervele reale looma- ja taimeliikidele, keda on üle 2600, kusjuures väga suur hulk -960 looma- ja 400 taimeliiki on Baikali järve endeemid. Hoolimata sügavusest on vesi hästi segunenud, osaliselt kuumaveeallikate tõttu, mis tekivad umbes 411 m sügavusel. Järves elab üle 50 kalaliigi. Tuntud liikidest esineb haugi ja ahvenat, kuid peaaegu poole kalavarudest moodustavad kohalikud liigid nagu pikkuimhärg jt. Kaks täiseti läbipaistvat liiki kuuluvad Comephorus' e perekonda ja elavad täielikus pimeduses ca 503 m sügavusel. Enamik kaladest asub madalamas vees järve äärealadel. Kuigi sügavveega alasid on ulatuslikult, on selles piirkonnas edukalt kohanenud ainult viis liiki:omul (lõhe sugulane), kollauim- ja pikkuimhärg ning Comephorus'e 2 liiki. Kogu järve kalade hulgast moodustavad need viis liiki umbes 75 %.
eriti innukalt ja lepivad sellega, mis nina alla juhtub ning ei nõua energia kulutamist. Kevadel, kui hapnikurikkad sulaveed veekogudesse satuvad, tõuseb järsult kalade söögiisu ja saabub nn kudemiseelne võtmine. Samuti muutuvad kalad ka aktiivseteks jälle ja hakkavad rohkem toituma . -6- Kalavarude prognoosimine ja selle tähtsus kalapüügil. Kalapüügiga tegelevate isikute heaolu oleneb eelkõige kalavarudest. Olgu siis tegemist kutselise kaluri või harrastuskalastajaga, kellel mõlemal on õigus kalavarusid kasutada. Heas seisus kalavarude puhul on kulutused kalapüügile väiksemad ja saagid suuremad – seetõttu on suuremad ka kutseliste kalurite sissetulekud ning amatööridelgi on rohkem põhjust kalavetel käia. Kalavarude prognoosimine eesmärk on saavutada tasakaal kalavarude kaitse ja kasutamise vahel
miljonit last. ÜRO värskematel andmetel kannatab alatoitumise all ligi miljard inimest, ehk iga viies maakera elanik, kusjuures pidevas näljahaardes elab üle 550 miljoni inimeses. Inimeste vajadused on lähenemas looduse võimaluste piirile. Seda on tõestanud inimese kohta tulevad toidukoguse vähenemine ja ookeanide kalavarude vähenemine. Inimkond sõltub peamiselt 3 põhilisest toiduallikast: · põllumaadest · maailmamerede kalavarudest · karjamaadest. Nendele looduslikele süsteemidele on rahvastiku juurdekasv suurimaks surveallikaks. Järgmise 30 aasta jooksul oodatakse põllumajanduselt sama palju toitu kui on toodetud maaviljeluse algaegadest peale. Toiduainete tootmises nähtuvad juba praegu maakera loodussüsteemide piirid ja keskkonna halvenemisega kaasnevad mõjud. Maailmas on ligikaudsete hinnangute järgi 75 000-80 000 söödavat taimeliiki ja neist umbes 7 tuhandet osatakse kasutada toiduks
puudus. Upvelling alad on kasulikud. Produktsiooni selline ruumiline kontsentreerumine teeb kalapüügi palju odavamaks. Kui kogu produktsioon oleks ühtlaselt kogu ookeani pinnal jaotunud, siis tuleks teha palju suuremaid pingutusi, et püüda sama kogus kala. Produktsiooni koondumine rannikualadele aitab kaasa ka varude mõistlikumale majandamisele. Vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele on riikide majandustsoonide ulatus merel 200 miili (320 km), mis tähendab seda, et suur osa kalavarudest on selgelt ühe või teise riigi kontrolli all. Järelkasv varieerub suures ulatuses. Emane kala produtseerib tohutu koguse marja, marja ja vastsete suremus on samas tohutu. Teatud temperatuuril hävib mari ja teatud temperatuuril aeglustub vastse areng. Keskkonna varieerumisest tingitud põhjused ja bioloogilised põhjused. 5 Kui noorjärkude arv (tihedus koos) on suur, siis suureneb ka kisklus, arvukus väheneb. Kevadine
6.3 Riigid peaksid vältima ülepüüki ja liigseid püügivõimsusi ning rakendama meetmeid selleks, et püügivõimsus oleks vastavuses kalavaru taastumisvõime ja selle säästliku kasutamisega. Riigid peaksid kaitsma populatsioone, kuni see on võimalik ja vajalik. 6.4 Kalanduse kaitset ja korraldamist puudutavad otsused peaksid põhinema parimal kättesaadaval teadusmaterjalil, võtma arvesse traditsioonilisi teadmisi kalavarudest ja nende paiknemisest, aga ka keskkonna-, majandus- ja sotsiaalseid faktoreid. Riigide prioriteediks peaks olema uuringud ja andmete kogumine, et täiustada teaduslikku ja tehnilist käsitlust kalandusest ning selle vastastikusest toimest ökosüsteemiga. Kuna veeökosüsteemid ületavad riigipiire, peaksid riigid edendama kahe- ja mitmepoolset teaduskoostööd. 6
vähe – 2-10 liiki. Suurtes ökosüsteemides nišše rohkem, seega rohkem liike kui väikestes. Keemiline koostis mõjutab looduslikku mitmekesisust. Vähe räni <=>vähe ränivetikaid. Toiduahelad ja keemilised tsüklid funktsioneerivad perfektselt järvedes, mis on aastas mõne nädala jäävabad, kus on kõrge soolsus, kus pH on 2. vaatamata suurusele on olemas oma ökosüsteem, mis toimib normaalselt. Litoraal Elutegevusest toimub suurem osa 2-20 m sügavusel. Sealt püütakse 50% kalavarudest – 3 miili rannikust. Rannalähedased kooslused keerulisemad. Ka pelagiaalsed organismid tulevad paljunemise ajaks litoraaltsooni. Läänemeres rikkalikuim kuni 5m sügavuseni. Seal on ka palju baktereid. Väga kõrge produktsiooniga on kohad, kus jõgi suubub merre, eriti sogaste vetega jõed – settib palju aineid lisatoitained, rikastavad produktsiooni. Fotosünteesiv plankton hoiab CO2 taseme pinnakihis madalal. Kui plankton vananeb, siis ka
alternatiivenergia kasutamise soodustamist eesmärgiga tõhustada tootmisprotsesse ja suurendada keskkonnasäästlikust ning energiatõhusust. Oluline on edasi arendada otse- ja ühisturustamisvõimalusi, suurendada ja mitmekesistada turundustegevusi sh leida turg nisitoodetele. Samuti populariseerida kala kui toiduainet ja kaluri elukutset läbi erinevate meediakanalite. Kalandusvaldkonnas sõltub sotsiaalmajanduslik heaolu otseselt kalavarudest ning hetkel olemasolevatest varudest ei piisa, et tagada küllaldane teenistus kõigile kalandusvaldkonnas tegutsevatele inimestele. Seetõttu on prioriteediks soodustada kaluritele töökohtade loomist piirkonda püügihooajavälisel perioodil, talvepüüki, väiketöötlemist. Oluline on ka kalurite hõimlaste suurem kaasamine kalandusega seotud tegevustesse näiteks lisandväärtuse andmisel toorainele, turismiga tegelemisel, traditsioonide hoidmisel, kohaliku elu arendamisel jms
annaabi.ee 
