Kalandus Majandusharu, mis tegeleb peamiselt kalade jt. mereorganismide püügi, kalakasvatusega (primaarne sektor), aga ka kalatöötlemisega (sekundaarne sektor). 1.Kalapüük: *ookeanipüük toimub rahvusvahelisete lepetega kindlate kvootide alusel suured hästi varustatud laevad pika perioodi jooksul merel (nädalaid, enamasti kuid) püük suhteliselt kallis kala töödeldakse laeval, kalakombinaadid seal kalad hajali, seetõttu röövpüügiks väike oht sellega tegelevad ainult suurriigid (Jaapan, USA, Venemaa, Hiina) *püük siseveekogudest
kasvandused seni ainult loodusest püütava jõevähi kasvatamist, ning 2007. aastal võime öelda et on seda teinud edukalt. 2006. aastal turustasid jõevähikasvatajad ca 1,4 tonni kaubavähki, ning 2008. aastal peaksid juba enamuse tootjatest suutma toota igaüks vähemalt 40000 tk aastas (üks kaubavähk kaalub ca 30 grammi). Eesti kalakasvandused toodavad kaubakalaks aastas kokku ligikaudu 1000 tonni kalu ja vähke. Vesiviljelus Hiinas Ajalugu Kalakasvatusega tehti algust Hiinas. Umbes 475 aastat eKr kirjutas hiinlane Fan Lei käsikirja, milles tutvustas tiigikalakasvatuse põhitõdesid. Seda võime lugeda maailma esimeseks kalakasvatuse õpikuks. Hiinlased alustasid karpkala kodustamisega, kuid hiljem leidsid nad veel kasulikumad kalakasvatuse objektid, taimtoidulised kalad, kellest üks, valgeamuur sööb kõrgemat veetaimestikku, teine, pakslaup fütoplanktonit (mikrovetikaid), ja kolmas, jämepea, zooplanktonit. Tööhõive
olema varustatud satelliitjälgimise süsteemiga, mille kaudu jõuab info laeva asukohast kaldal asuvasse vastuvõtujaama, kus arvuti fikseerib kaardil laeva liikumistee. 12. Analüüsi õpiku jooniste ja tabelite abil maailma kalanduse dünaamikat.- Kalapüük on kuni 1990 aastateni suuresti kasvanud, kuid peale seda pigem veidi langenud või jäänud püsima. Õnneks on hakatud aga tegelema kalakasvatusega, et kalavarusid kuskilt hankida. Kõige rohkem on kalavarusid Vaikses ookeanis ja suurema kalapüügimahuga riigid asuvad ka just selle ookeani rannikul. Suurte kalapüügimahtudega riikideks loetakse nt Islandit, Norrat ja Peruud. 13. Prügisaarte geograafia, teke ja mõjud loodusele ning inimkonnale.- Ookeanides hulpivad hiiglaslikud prügisaared kahjustavad maakera ökosüsteeme. Igasuguste plasttoodete, pakendite, elektri- ja elektroonikaseadmete ja muude keskkonda enam
Eestis kasvatatakse rohkem vikerforelli ja karpkala, lisaks ka lõhet, meriforelli, siiga, haugi, tuurakala ja angerjat. Uuemad kasvatatavad kalaliigid on arktika paalia ja aafrika angersäga. Koorikloomadest vähikasvatustes kasvatatakse Eesti looduses levinud jõevähki. Euroopas väga levinud molluskikasvatusalasid pole Eestis registreeritud külma kliima ja vee temperatuuri tõttu.ii Veterinaar- ja Toiduameti andmetel tegeles 2014. aastal vesiviljelussektoris kalakasvatusega 50 tegevusloaga (tunnustatud) ettevõtet, kellest 30 kasvatas kala ja 20 jõevähki. 2015. aastal oli neid ettevõtteid 54, neist kalakasvatuses 32 ja jõevähikasvatuses 22. i https://mereorganismidekultiveerimine.weebly.com/kalakasvatus.html ii http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=1190
Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele, keda inimene ka toiduks tarvitab. Kalanduse alla kuulub ka vesiviljelus, mis tegeleb veeorganismide kasvatamisega looduslikes või tehislikes veekogudes. Kalandus ja vesiviljelus 3 Mereäärse asendi tõttu on Eestis ikka kalapüügiga tegeletud. Põhiline kalapüügi piirkond on Läänemeri, kuid püütakse ka siseveekogudest ja Atlandi ookeanist, vähesel määral on hakatud tegelema ka kalakasvatusega. Vesiviljelus tehnoloogiat saab looduslikest veekogudest kasutades suuremat saaki kui ilma selleta. Vesiviljelus hõlmab ka kalaturismi ja kalavarude taastootmist. Looduslike veekogude jaoks kasvatatakse kalamaime ja noorkalu, et taastada sealseid kalapopulatsioone, mis on ülepüügi või muude põhjuste tõttu vähenenud või hävinud. Vesiviljeluses saab eristada ekstensiivset ja intensiivset tootmist. Ekstensiivne tootmine
· Sugukari (broodstock) - suguküpsed veeorganismid, keda kasvatatakse paljundamiseks e nendelt järglaste saamise eesmärgil. · Ilukalad (ornamental fish) - tiikides ja basseinides ilu pärast peetavad kalad, kelle välimus on selektsiooni teel omapäraseks muudetud - nad on värvilised või on nende kehakuju moonutatud, näit. kuldkala, kuldsäinas, "koi" karpkala jt. Eestis püütakse tänu vesiviljelusele: Vikerforelli, kaubavähki, karpkala, jõevähki. Vesiviljelus Hiinas: Kalakasvatusega tehti algust Hiinas. Umbes 475 aastat eKr kirjutas hiinlane Fan Lei käsikirja, milles tutvustas tiigikalakasvatuse põhitõdesid. Seda võime lugeda maailma esimeseks kalakasvatuse õpikuks. Hiinlased alustasid karpkala kodustamisega, kuid hiljem leidsid nad veel kasulikumad kalakasvatuse objektid, taimtoidulised kalad, kellest üks, valgeamuur sööb kõrgemat veetaimestikku, teine, pakslaup fütoplanktonit (mikrovetikaid), ja kolmas, jämepea, zooplanktonit.
Joonis 1. Angerjas. 12.11.2009 2. ANGERJAKASVATUS Selle eest, et Võrtsjärve kalurite võrkudesse ikka angerjat satuks, hoolitseb Tartumaal Rõngu vallas Eesti ainukest angerjakasvatust pidav Raivo Puurits. Tema sõnul on kalakasvatus infotehnoloogia kõrval üks kiiremini arenevaid tööstusharusid maailmas. Esimest korda proovis Puurits kalakasvatusega õnne juba 2000. aastal, kui ühes garaazhinurgas angerjaid vannis pidada oli üritanud. Et ettevõtmine mõningast edu tõi, läks ta õppima asjatundjate juurde Rootsi. Angerjat võib pidada väga suurel asustustihedusel. Nüüdseks juba viilhallis on 24 1,9 m3 basseini, igas basseinis võiks pidada umbes 50 tuhat angerjamaimu. Kuid uue süsteemi käivitamine pole probleemideta ja seepärast on praegu kala kasvanduses vähem. Vee temperatuuri hoitakse 25 kraadi juures
VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID KALANDUS Rannikupüük. Minnakse hommikul merele, õhtul tagasi, kala müüakse kohapeal maha. Püütakse vähesel mahul. Kagu- ja Ida-Aasias oluline. Avamerepüük, suuremad kalalaevad, esmane töötlemine ja külmutamine, läheb kalatööstustele või poodi. Ookeanipüük, väga suured kulutused, ollakse kaua merel ja sellega tegelevad vähesed nt. USA, Jaapan jt. Sellega saab väga palju kalu. Need püüdjad tegelevad ka kalakasvatusega. Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine ja millised riigid seda rakendavad? Kui kvooti täis ei saa siis võid teisele riigile anda. Aafrika riigid, Kanada, Peruu, Tsiili, Okeaania riigid, Angola ja Namiibia. Vesiviljelus alad ujutatakse üle ja seal kasvatatakse veesaadusi. Palju toimub aasias. JÕED Jõel on: 1) Kulutav tegevus. 2) Kuhjav tegevus. 3) Transportiv tegevus. Erineva veereziimiga jõed. Veereziim jõe aastane veetaseme muutus. Seda loetakse hüdrograafilt
veeorganismide püügi ning veetaimede kogumise, töötlemise ja turustamise ning kasvatamisega. Akvakultuurid on kalade jt mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes. Kasvatatakse limuseid (austreid, pärlikarpe), vähke ja vähilaadseid (krevetid, krabid), veetaimi jt veeorganisme. Kalapüügi-ja kasvatuse dünaamika: Järjest rohkem on hakatud kala püüdma ning järjest rohkem on hakatud tegelema kalakasvatusega, 1/3 kalapüügist kasvatatakse kala. Läbi aegade on kala püütud rohkem. Territoriaalveed: · õigus kalapüüki korraldada ainult kaldariigil · nende kohal olev õhuruum ja all olev maapõu on kaldariigi territorriumi osa. · Laius 5meremiililt 12 meremiilini · riikidel eesõigus igasuguste majandustegevuste ees. Majandusveed: · kuni 200 meremiilini · piiratakse ülemäärast kalapüüki · riikidel eesõigus igasuguste majandustegevuste ees.
Norra pikk rannajoon ja riiki piiravad mered kindlustavad Norrale igal aastal 2,5 kuni 3 miljoni tonni suuruse kalasaagi. See on lähedal maksimumile, mistõttu püügimahtude suurendamine ei ole lähemal ajal tõenäoline. 95% toodangust veetakse Norrast välja ja müüakse rohkem kui 2000 erineva toote vormis umbes 150 riiki. Kalatööstuses töötab ligikaudu 30 000 inimest, kellest 14 000 tegelevad kalapüügiga, 6000 kalakasvatusega ning 10 000 kala töötlemisega. Riigis on umbes 800 kokkuostu- ja töötlemisrajatist ning ligi 500 ametlikku ekspordiettevõtet, kes seisavad hea tööstuse müügipoole eest. Norras on registreeritud umbes 10 000 kalapüügialust, millest ligikaudu 1000 on töös aastaringselt. Umbes 800 rajatist on seotud püügil põhineva akvakultuuriga ning ookeanikala kokkuostu ja töötlemisega. Norras toodetakse rohkem kui 2000 erinevat kalatoodet, k.a värske kala, külmutatud kalafilee,
vastaks rahvusvahelistele standarditele. 6.18 Tunnustades rannapüügi tähtsust, tagamaks inimesi töö, sissetuleku ja toiduga, peaksid riigid kaitsma kalurite ja kalanduses töötavate (eriti nende, kes püüavad kala elatuse hankimiseks) õigusi kindlale välja teenitud elatisele, võimaldades neile eelistatud juurdepääsu traditsioonilistele püügikohtadele ja -varudele riikliku jurisdiktsiooni alla jäävates vetes. 6.19 Riigid peaksid arvestama kalakasvatusega, sh kalakasvatusel põhineva kalandusega kui täiendava võimalusega suurendada sissetulekut ja mitmekesistada toitu. Selliselt toimides peaksid riigid tagama ressursside kohusetundliku kasutamise ja keskkonnale ning kohalikele kooslustele kahjulike mõjude miinimiseerimise. 10. FAO Kohuseteadliku Kalanduse Koodeksi eesmärgid ja üldpõhimõtted (L1-1 , 36-37, L1-2, 1-5, L1-3,1-3) Koodeksi eesmärk on:
jumalateenistused ja ilmikvendade palvused toimusid eraldi. Reeglina olid ilmikvendade ruumid kloostrihoonete kompleksi (klausuuri) läänetiivas. /Tamm, lk 39/ Tsistertslastel olid ka nunnakloostrid. Tsistertslaste vaimulikud vennad Tsistertslaste sisekord nõudis kloostrikeskuste rajamist kaugetesse mahajäetud paikadesse, eemale linnadest ja suurtest teedest. Kuna nad liha ei söönud, siis pidid nad elama vee (jõgede, allikate) läheduses, et tegeleda kalakasvatusega. Nende ehitised pidid olema tagasihoidlikud, ilma kaunistusteta, kuid kvaliteetsed. Ka asukoht valiti tagasihoidlikult madalasse kohta vee lähedusse. Kuusalu kirikust kirjutades on V.Raam juhtinud tähelepanu sellele, et kirik paikneb madalas orus allikatest toituva põlistiigi ääres, mitte aga kõigile nähtaval maanteeäärsel kõrgendikul. /Markus 2006, lk 17/ Majandusliku toimetuleku tarbeks olid kloostritel omad majandusksused - kloostrimõisad, kus
püüdis hävitada, hakati uuesti viinamarju ja oliive kasvatada, rooma kaotab monotoonsuse veini ja viinamarjakasvamisel. 1 saj ekr Varro „de re rustica“, kirjeldas latifundiume. Muutub tavaliseks maaomanike võõrdumine põllumajandusest. Latiumis rakendatakse palju orjade tööjõudu, lõunas rohkem, egiptuses põllumajanduses peaaegu üldse mitte. Eksootiliste lindude kasvatamine rooma tarbeks. Hakatakse otsima uusi võimalusi turgude suurendamiseks, hakatakse tegelema kalakasvatusega, kalaliha väga hinnas, kala-ja linnuliha kõige ihaldatumad. Rikkad maaomanikud loovad pooltööstuslikke ettevõtteid, mis on tellisekojad, kivikarjääre, lubjapõletusahje, pottsepatöökojad maapiirkondadesse. Maaomanik ise tootmisprotsessist kaugel. Põhiliselt suur tööjõud orjad ja vabakslastud, sest orje valmistati selleks ette, vabad inimesed ei saanud seda õppida või ei tahtnud. Käsitöösse suhtuti väga halvasti, peeti juhmistavaks, alavääristavaks. Oli teatud
annaabi.ee 
