ning rahulik lahekäär selle kõrval sobisid suurepäraselt Toompea loss Toompea on linna vanim osa. Venelased nimetasid linna Kolõvaniks, skandinaavlased Lindaniseks ja saklased Revaliks. Keskajal ehitati linna kaitsmiseks selle ümber tugev paekivist müür ja kaitsetornid ning Toompeale pääses ainult mooda kaht teed: mööda Lühikest jalga ja mööda Pikka jalga. Toompea loss ehitatud toomkirik, Aleksaner Nevski katedraal, kümned hooned, paljudel neist valitsus- või ametiasutuse silt ukse kõrval, siin- seal pisikesed kivisillutisega siseõued. Toompea on üle elanud sõjad ja katkud, näljahädad, tulekahjud ja rüüstamised, kuid iga kord uuesti Meile meeldib jalutada mööda vanalinna sügisel ja
Aastatel 14531456 täiendati merepoolse Väikese Rannavärava kindlustusi, valmisid ka kahe torniga Viru värava eesvärav ja Karja värava eesvärav.[viide?] 1456. aastal ehitati Lühikese jala väravatorn ja aastatel 1450 1456 rekonstrueeriti Pika jala väravatorn ning ehitati ka nende väravate vahele, Pika jala tänava äärde ja Pika jala väravast Nunnaväravani linnamüür, müürilõigule ehitati kaks torni: Saunatagune torn ja torn, mida nimetati lihtsalt "Uueks torniks" [2]. Kaitsetornid 15. sajandi jooksul moderniseeriti linnamüüri kaitsetorne ning ehitati mitu sadultorni ümber linnamüürist eenduvateks poolringilise põhiplaaniga tornideks. 1475. aastal ehitati Kiek in de Köki torn. Kaitsetornid olid enamasti kuni 24 meetri kõrged, nelja-viiekorruselised ehitised, mille ülemine korrus oli lahtise platvormiga ning selle all asusid kaitsekorrused, madalamad korrused olid kasutusel ladudena. Kaitsetornididele ehitati varikatused alles 16.17. sajandil. Kaitsetornidest
Kihel-ja maakonnad- 45 kihelkonda, 8 maakonda-Virumaa,Rävala,Järvamaa,Harjumaa,Läänemaa, Saaremaa, Ugandi,Sakala.(Alampois,Nurmekund, Mõhu,Vaiga.) On märke mk-de ühistegevusest. Rahvakoosolekud ja ülikud.-kasvas varanduslik ebavõrdsus. -Suhted naabritega- üldiselt rahumeelsed.aegajalt rööv- ja sõjakäigud. Sõjaline tase- Malev- põhiline väeüksus maakonnas, koosnes ratsa-ja jalameestest.rajati suuremaid linnuseid,väravaid,kaitsetornid,.Odad, mõõgad, sõjakirved,nuiad,vibud,kilbid,rõngassärk. 1187-purustati rootsi tähtsaim linn Sigtuna. Eestlaste muinasusund-polnud ühte kindlat usku. Vägi-muinasusu põhimõiste, arvati, et inimesed omavad väge ja jõudu.väga oli ka objektides, sõnades.Targad,nõiad-väega inimesed..Hing- arvati, et magamise ajal hing lahkub kehast(teise olendi sisse). usuti hauatagusesse ellu, surnutele pandi kaasa esemeid.Hingede aeg- surnute hinged liiguvad ringi
reduktsioon- riigimaade tagasi võtmine; taasriigistamine manufaktuur- tehaste ja vabrikute eelkäija kodukariõigus- mõisniku õigus oma alamaid karistada barokk- 17.saj Eestisse jõudnud toretsev moevool konsistoorium- kirikuvalitsus piiskop- rootsistamine- valitsemise ja elu-ole seadmine samadele alustele, mis Rootsis sunnismaisus-talupoeg ei tohtinud elama asuda mujale ilma oma mõisniku loata maamiilits- maakaitsevägi bastion- kaitsetornid kapitulatsioon- alistumine 22. isikud Gustav II Adolf- Rootsi riigi valitseja Kristiina- Gustav II Adolfi tütar, pärast teda troonil Clas Tott- Liivimaa kindralkuberner Johann Reinhold Patkul- Liivimaa aadlimees; mõisteti surma kui riigireetur Johan Skytte- Gustav II Adolfi õpetaja ja nõuandja Christian Ackermann- Tallinna Toomkiriku baroksete puunikerduste autor Bengt Gottfried Forselius- õpetaja; avas Tartu lähedal nn Forseliuse seminaari
LOUVRE 1190-1528 1190. aastal polnud Philippe Auguste kindlus mitte kuninglik residents, vaid oluline arsenal, millel olid kõrged müürid, 10 torni ja nelinurkne vallikraav, mille igal küljel ning põhja- ja lääneseinte keskel asetsesid ümmargused bastionid. Kaitsetornid asetsesid lõuna- ja idaseinte kitsaste väravate külgedel. Kompleksi keskel seisis massiivne kants Grosse Tour, mis oli 15- meetrise läbimõõduga ning 30 meetrit kõrge. 14. sajandi keskel levis Pariis kaugele Philippe Auguste esialgsest müürist. Saja aastase sõja puhkemise tõttu vajas Prantsusmaa pealinn suuremat kaitset. Pariisi kaupmeeste rektor Etienne Marcel õhutas looma kaitsevalli, mida arendati edasi Charles V juhtimisel. Uued
SISSEJUHATUS Tallinna linnamüüri vanimad säilinud lõigud kuuluvad XIII sajandisse. Kujunenud lõplikult välja järgnenud kolme sajandi jooksul, oli Tallinna linnamüür üheks oma aja suuremaks ja tugevamaks kaitsesüsteemiks kogu Põhja-Euroopas. 1 Tallinna linnamüüri üldandmed: · Lõpppikkus: 2,35 km; · Paksus: 3 m; · Kõrgus: 16m; · Kaitsetornid: 35 tk; · Kaitsetornidest oli väravaehitisi: 8 tk; o Ühenduse pidamiseks Toompeaga: 2 tk; o Välisväravaid: 6 tk; · Eeskaitsetorne: u 10 tk; · All-lina kaitsetornide kogu arv: u 45 tk · Müüride üldpikkus koos eesväravate ja topeltmüüridega: u 3 km; · Lisaks olid müüride ette ehitatud vallikraavid, sillad ja puittõkked. Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna
ajaloomuuseum) Mustpeade vennaskond (nimi, sest nende kaitseingel oli must püha Mauritius) Juhtis oldermann skraa alusel 36. Mis on tsunft, kes sinna kuulusid? Käsitöölised koondusid tsunftidesse Juhtis oldermann skraa alusel (ehk kõik pidid olema oma seisuste järgi) 37. Milline oli linna välisilme? Linnamüür ja kaitsetornid Raekoda ja turuplats Kirikud, seek, hospidal (seek- vaestemaja) Linnale kuuluv maa väljaspool linnamüüri moodustas linnasarase (kehtis ka linnaõigus) Tallinn keskajal jaotatud All-linn: kehtis Lübecki õigus, juhtis raad Toompea: eraldi seadused, ordu ajal eraldumine süvenes, ainult aadlikud 38. Mil moel tagas Lübecki
sakraalhooned on säilinud oma keskaegsel kujul ja annavad hea võimaluse ajas tagasi rännata. Paljudes hoonetes asuvad nüüdseks hubased kohvikud, luksuslikud hotellid, tipptasemel restoranid või väikesed kunsti- ja antiigigaleriid. Talvise lumesaju eest on mõnus kaminavalgele teed jooma peituda, suvel pakuvad toidu- ja joogielamusi rohked väliterrassid. Kindlasti tasub ette võtta jalutuskäik Tallinna linnamüüri ääres mitmed kaitsetornid on külastajatele avatud ja pakuvad suurepäraseid vaateid. Harju mäe nõlval asuvas tornis Kiek in die Kök on alati mõni põnev näitus, suurtükitorn Paks Margareeta tutvustab Eesti merenduse ajalugu. Kaitsemüüri ennast näed kõige ehedamal kujul Müürivahe tänavas. Raekoda ise on ainus gooti stiilis raehoone Põhja-Euroopas, meenutades Hansalinna staatusest ja linna hiilgeajast, 15.16. sajandist, pajatavad endised soola-, jahu- jm väärtusliku kauba hoidlad
korda paksem ja kõrgem kui Nürnbergi ja Kölni linnamüürid, mida loeti keskajal Saksamaa tugevaimaks. Tänapäeval on all-linnas säilinud umbes 1,85 km müürifronti, 18 müüri-, 4 värava- või eesväravatorni ja 3 madalat tornivaret. [4] 2. Linnamüüri tornid Tallinna linnamüüri tornid ei kuulu maailma kõrgeimate tornide hulka, kuid ometi on need tallinlastele olulisemad kui kõik viimastel aastakümnetel ehitatud kõrghooned Tallinna kesklinnas. Kunagised kaitsetornid ja müürid pole mitte ainult kaunis raamistus Tallinna vanalinnale, vaid ka selle üks tähtsamaid osi. Suhteliselt hästi kaitstud Toompea - kõrval vajas tol ammusel ajal kaitset ka all-linn. Kui linn ei oleks suutnud end kaitsta vaenlase röövretkede eest, siis on väheusutav, et suured kaubalaevad oleksid randunud Tallinna sadamas, siin oleks ehitatud uhkeid elamuid ja kirikuid, või oleks kaubeldud kallite kangaste ja vürtsidega. Müür ei pakkunud linnaelanikele
Mida ma talle küll vastu kingin? Laseks õige mõnel käsitöölisest puunikerdajal talle midagi teha. Need käsitöölised on üldse üks kole tõug, ei lase ausatel kaupmeestel müüa sissetooduid riideid ja muid asju, ütlevad et nemad tahavad ka elada. Ah, olgu õnnelikud, et me [kaupmehed] neid veel linnadest välja pole ajanud. Ajad on võrreldes varasematega muutunud. Kui vanasti tervitasid sind pikalt rännakult kodulinna jõudes toredad kaitsetornid ja võimas ringvall, siis nüüd on ennast parasiitidena eeslinnadesse väljaspool linnamüüre asutanud igasugused kaltsakad ja kerjused. Külmavärinad tulevad peale, kui sellisest agulist läbi sõita! Need mõisnike käest pagenud talupojad arvavad, et saavad linna tulles hea elu peale, siis nad eksivad. Raad on küll kuulutanud, peale aasta ja päeva linnas viibimist ei pea enam isanda juurde tagasi minema, aga kas selle peale on mõeldud, mida need talunikud siin linnas küll tegema
linnamaad, olid vabastatud tollimaksust · Linnalodanikuks sai vaba inimene, kes elas püsivalt linnas, maksis makse · Kohustused: Linna kaitsmine, linnatööd, maksud c)Linna elanikud · Keskaegsed linnad olid väikesed (Tln 7000, Trt 4000, mujal alla 1000 elaniku), rahvastikust moodustas 8% · Suurem roll sakslastel kuid arvuline ülekaal eestlastel · Juurdekasvu tagasid talupoegadest põgenikud (,,Linnaõhk teeb vabaks!") 2. Linnade välisilme a) Kaitseks: · Kaitsemüür, kaitsetornid (Tln 11 m kõrge, 2,3km pikk, 46 torni) · Vallikraav tõstesildadega, sissepääs väravatest b) tänavad ja majad · Kitsad tänavad, sillutis Tln juba 14 saj keskel · Majad 2-3 kordsed, lähestikku kitsa fassaadiga-linnaruumi piiras kaitsemüür · Linnakeskuseks turuplats, mille lähedal kirikud, kloostrid, raekoda-linnavalitsuse hoone(Tln 1404 gootika stiilis, raeapteek 1422) c) Ohud · Nakkushaigused, kuna puudus kanalisatsioon (katk, pidalitõbi jne)
- hakkas kujunema ülikkond Sõjaline tase - suhted naabritega valdavalt rahumeelsed - vastastikused rööv-ja sõjaretked - olukord muutus naabruses kujunenud riiklike ühendustega kujutasid ohtu iseseisvusele - 11 saj jäeti väiksemaid linnuseid maha rajati suuremaid ja võimsamaid ringvall-linnuseid - eriti suure maalinnad Lääne-Eesti ja Saaremaal - kindlustati linnuste väravaid väravakäigud, kõrged kaitsetornid - relvastus tähtsal kohal odad (väiksed kerged viskeodad ja suure tugevad torkeodad); mõõgad (väheamlt ratsesõdalastel); sõjakirved ja nuiad; vibusid ja nooli vähem; kilbid; rikkamatel rõngassärgid - põhiline väeüksus malev (ratsa + jalamehed) - tunti lihtsamaid linnuste piiramisvõtteid - saarlased osavad merel (viikingilaevu meenutavad alused) Suhted naabritega
elamistingimused kuningale või õukonnaliikmele. · Torn ehitati künkale ning seetõttu asub keldri põhjakülg osaliselt maapinnast allpool · Valget torni kui ühte suurimat kaitsetorni kristlikus maailmason kirjeldatud kui "kõige terviklikumat 11. sajandi paleed Euroopas · Valge torni põhjapindala ilma väljaulatuvate nurgatornideta on 36 korda 32 meetrit (118 korda 105 jalga) ning kõrgus lõuna kaitsemüüridel 27 m (90 jalga). · Normannide kaitsetornid olid tavaliselt maapinnast kõrgemal, antud juhul lõunaküljel ning sinna pääses puidust treppi mööda, mida oli võimalik rünnaku korral üles tõmmata. Ilmselt lisati torni lõunaküljele eeshoone Henry II valitsusajal (11541189) tagamaks lisakaitset sissepääsule, kuid see pole säilinud. · Iga korrus jagunes kolmeks ruumiks: suurim läänes, väiksem kirdes ning vahepealne koridor sissepääsust ülemiste korrusteni.
· Eraldiseisev kellatorn · Ümarkaared 2. Veneetsias Püha Markuse kirik · 5 kupliga tsentraalehitis Põhja-Euroopa · Lundi kirik Rootsis · Viborgi ja Ribe kirik Taanis · Norras puust kirik Borgundi Profaanarhitektuur: 1. Linnused · Eelduseks võimsad kaitsetornid ja müürid · Veekogude ja nõlvade lähedus · Suuris Süürias Crac des Chevalier 2. Donjon ehk Bergfried · Ümmargune või neljakandiline London Tower 11 saj lõpp, Windsor Visby kaitsemüürid 12 saj Romaani kujutav ja tarbekunst Ottode kunst: Püha Keisririik Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest · Krutsifits ümarskulptuur
Aiakujunduses oli aset leidnud selge muudatus koos rikkalikult parki laiali puistatud grottide, koobaste, varemete ning ermitaazidega. Hoone ja park peegeldasid hilisbarokset stiili. Wilhelmshöhe, Kassel (1787-98), Guernini. Itaalia barokkstiil. Suurem osa hävinud. Sanssouci Potsdamis - Frederick II aiad endisel Preisimaal. Tagasihoidlik madal loss asetses lõunasse avaneva vaatega kõrgustikul. Seda liigendasid kaitsetornid kuuel terrassil, mille taga asusid klaasaknad. Künka jalamil laius parter keskse basseiniga. Lossi külgedele tekkis kaks hoonet: lääne poole kasvuhoone ja ida poole pildigalerii. Alumisele parteri tasapinnale rajati ida- läänesuunaline telg, mis juhtis Potsdami linnast läbi aia vaate boskettidele ning rondeelidele läänes. Alt ei paistnud madalana tunduv hoone üldse silma, see jäi varjatuks tõusvate klaasterrasside tõttu
annaabi.ee 
