tagajarjel pingestunud osi selliselt puudutamast, et puude võiks ohtlik olla. Rikkekaitse kohta on kasutatud ka nimetust kaudpuutekaitse. Rikkekaitse tagamist mõjutavad mitmed tegurid. Elektriseadmed on jagatud kaitseklassidesse, mille kasutusomadused olenevad seadmete ehitusest ja umbruse tingimustest. Seadmete ehitus sisaldab erinevate toitesusteemide erineva tasemega rikkekaitse lahendusi, millest osa on muutmata kujul kasutatavad rikkekaitsemeetoditena, osa aga nõuab kaitseseadmete kasutamist ja nende talitlustingimuste tagamist. Koige sagedamini kasutatav rikkekaitsemeetod on toite automaatne valjalulitamine. Rikkekaitseks voib kasutada jargmisi meetodeid: toite automaatne valjalulitamine elektriline kaitseeraldus kaitseisolatsioon. Rikkekaitse toite automaatse valjalulitamise abil Elektriline kaitseeraldus mitme elektriseadme toites Kaitseisolatsioon Uhtlasi on SELV- ja PELV- susteemide kasutamisel tagatud ka
· See voolu tugevus, mille ületamisel algab pöördumatu fibrillatsioon, sõltub voolu toimimise ajast järgnevalt: Voolu tugevus 250 100 75 65 6 1 mA Voolu 0.2 0.5 0.7 1 30 Üle 30 toimimise aeg s Ülaltoodud elektriohutuse kriteeriumid ei ole ametlikult kehtestatud normid, vaid soovitatavad suurused, mida tuleks jälgida mitmesuguste kaitseseadmete projekteerimisel ja häälestamisel. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkuda, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teiseks komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on
See voolu tugevus, mille ületamisel algab pöördumatu fibrillatsioon, sõltub voolu toimimise ajast järgnevalt: Voolu tugevus 250 100 75 65 6 1 mA Voolu 0.2 0.5 0.7 1 30 Üle 30 toimimise aeg s Ülaltoodud elektriohutuse kriteeriumid ei ole ametlikult kehtestatud normid, vaid soovitatavad suurused, mida tuleks jälgida mitmesuguste kaitseseadmete projekteerimisel ja häälestamisel. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkuda, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teiseks komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on
mõõtemähises indutseeritakse rikkevooluga võrdeline vool. Mõõterelee vabasti lahutab voolukontaktid. Kontrollnupp on lüliti korrasoleku perioodiliseks kontrolliks. Võrreldes harilike liinikaitselülititega on rikkevoolukaitselüliti erinevus veel selles, et vabasti rakendumisel lülitatakse koos faasijuhiga välja ka kaitstava ahela neutraaljuht, kusjuures neutraaljuhi kontakt sisselülitamisel sulgub esimesena, avaneb aga viimasena. Kaitseseadmete valik. Valiku põhitingimusteks on: sulari või vabasti piisav tundlikus, st rakendumiskindlus lühisel või liigkoormusel. Ligikaudseks rakendumistagatiseks võib lugeda, kui tekkiv lühisvool on vähemalt 3 korda ja liigkoormusvool 1,25 korda suurem kaitseseadme nimivoolust. Teiseltpoolt, kaitseseadme nimi- ja seadevoolude valikul tuleb arvestada ka teatud tundlikkuse varuga ehk rakendusvaruga, et kaitseseade ei rakenduks väikestel ja lühiajalistel ülekoormustel.
Kaitse kaudpuute eest (puutepinge- ehk rikkekaitse) peab välistama elektrilöögiohu, kui elektriseadmete või -juhistike pingealtid osad on isolatsioonirikke tõttu sattunud pinge alla. See tagatakse (eraldi või kombineeritult): 1. kaitsemaandamisega; 2. liigvoolukaitsega, st seadme elektritoite automaatse ja kiire väljalülitamisega, mis takistab ohtliku puutepinge tekkimist. See kaitseviis eeldab maandussüsteemi, kaitsejuhi ja kaitseseadmete olemasolu; 3. potentsiaaliühtlustusega; 4. tugevdatud kaitseisolatsiooniga; 5. kaitseeraldusega (põhineb eraldustrafode kasutamisel pistikupesade toiteks väikese võimsusega käsitarvitite korral); 6. kasutuspaiga isoleerimisega (peab takistama selliste osade puudutamist, mis põhiisolatsiooni riknemisel võivad omandada erisuguse potentsiaali). Kaitsemaandamine Esmaseks kaitseviisiks puutepinge eest on elektriseadme
B) Pinge lühiajalisel mõjumisel Tavaliselt läbilöögi tugevuse sõltuvus. See tugevus on tingitud sellest, et paber sisaldab palju lisandeid, sealhulgas ka juhtivaid lisandeid. 5. Isolatsiooni koordinatsioon Isolatsiooni koordinatsioon on seadmete elektrilise tugevuse valimine kooskõlas pingetega, mis võivad esineda võrgus kuhu lülitamiseks antud seade on ette nähtud, võttes arvesse käidu tingimusi ning kasutatavate kaitseseadmete karakteritikud. Isolatsiooni koordinatsioon on vajalik: - sobivate taluvuspingete kindlaks määramiseks (nt.seadmete tellimisel) - liigpingekaitse aparatuuri valikul - võrgu talituse analüüsil 6. Liigpinged tühijooksul trafo väljalülitamisel Trafo on sisuliselt võnkering. Väljalülitamise hetkel on nii mahtuvuses, kui induktiivsuses salvestatud energia.
Kontrollida virnastamise korralikkust. Kontrollida virnastuskastide tervust. Paigutada kaubad riiulitele kättesaadavalt. Lõikevigastuse oht Teravate töövahenditega töötades olla ettevaatlik. Teravate nurkadega või servadega kaupade puhul olla ettevaatlik. Õnnetuste ärahoidmise põhimeetodid ja tehnilised vahendid on: õigeaegne, igakülgne töökeskkonnaalane juhendamine (sissejuhatav, esmane töökohal ja vajadusel täiendjuhendamine); õigete töövõtete kasutamine; kaitseseadmete täiustamine; väljaõppe korraldamine; isikukaitsevahendite kasutamine. 5. Töövahendite ohutuse üldnõuded Töövahendi ohutul kasutamisel lähtuda seadme tööohutusjuhendist. Keelatud on kasutada töövahendeid ja materjale, mis ei vasta kehtivatele tööohutusnormidele. Töövahendeid tuleb: Varustada kaitsevahendite, piirete ja tähistega nii, et nende läheduses töötavad inimesed ei oleks ohustatud. Kontrollida, kasutada ja hoida töövahendeid vastavalt kehtestatud eeskirjadele.
Töösüsteemide projekteerimise põhimõtted istumine tuleb kohandada vastavalt töötaja anatoomilis-füsioloogilistele iseärasustele. keha liigutamiseks peab varuma piisavalt ruumi, eriti pea, käte, jalgade ja jalalabade jaoks. Ennetusmeetmed Vastava koolituse teostamine ja riskidest teavitamine Isikukaitsevahendite kasutamine –Kaitse prillid, kaitsekiiver, kõrvaklapid/tropid, kaitsekindad, kaitseriietus jne. Masinatele kaitseseadmete paigaldamine –Ohupiirkonna märkimine –Liikuvate osade katmine –Ergonoomiline masin Ergonoomiline masin = Inimesele kohandatud masin = Ohutu masin Ennetusmeetmed –Kaitsepiirete paigaldamine –Sensorite paigaldamine –Automaatkaitsete paigaldamine Regulaarne masinate hooldus Isikukaitsevahendite õigeaegne vahetamine Masinaohutuse 4 elementi –Juhtnuppude ergonoomiline kavandamine –Tabloode (kontrollpaneelide) ergonoomiline kavandamine
vaid eritööriistu kasutades. Plaate krohvivasaraga raiuda on keelatud. 4.3. Plaatimistööde teostamine üle 1m kõrgusel halvasti valgustatud tingimustes on keelatud. 4.4. Plaatimistööde teostamiseks kõrgemal kui 1,5m peab tööline olema varustatud nõuetekohaste tellingute, töölavade, -aluste, pukkidega vms. Tööde teostamine redelilt on keelatud. 4.5. Juhuslike alustugede (lauad, kastid jne.) kasutamine on keelatud. 4.6. Töökoht peab vajadusel olema varustatud piiretega ning kaitseseadmete ja -abinõudega. Tellinguid vajavatel töödel peab laudise toetamiseks kasutama kindlaid tugesid. 4.7. Alustoed, töölavad, tellingud jne. peavad olema hoitud puhta ja tervena. Neid tuleb perioodiliselt, vastavalt vajadusele koristada ja puhastada. Talvel ka lumest ja jääst ning libeduse kaitseks puistata üle liiva või tuhaga, killustikuga. 4.8. Tellingutel töötamine on tormi, udu, tugeva vihmasaju ja kiilasjää tingimustes keelatud. 4.9
arvutuslik vool; 4) Eeldusel, et juhi ristlõige on kogu liini ulatuses ühtlane, saab Imax mitmemootorilise elektritarviti käivitusvool. arvutada juhi ristlõiget. Saadud ristlõiget tuleb ümardada Juhtide ja kaitseseadmete kokkusobitamine standartse väärtuseni; Juhi kaitseseade peab rahuldama järgmist tingimust: I I n ( I lub ) 5) Saadud ristlõige alusel tuleb arvutada r0 ja X0 tegelikud
Voolu tugevus I 250 100 75 65 6 1 [1 mA] Voolu toimimise aeg 0,2 0,5 0,7 1,0 30 > 30 t [1 s] Ülaltoodud elektriohutuse kriteeriumid ei ole ameltikult kehtestatud normid, vaid soovitatavad suurused, mida tuleks järgida mitmesuguste kaitseseadmete projekteerimisel ja häälestamisel. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teisekt komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks
5 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus [1 mA] Voolu toimimise aeg 0,2 0,5 0,7 1,0 30 > 30 t [1 s] Ülaltoodud elektriohutuse kriteeriumid ei ole ameltikult kehtestatud normid, vaid soovitatavad suurused, mida tuleks järgida mitmesuguste kaitseseadmete projekteerimisel ja häälestamisel. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teisekt komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on RH
1Fibrillatsioon on südamevatsakeste lihaskiudude ebarütmiline tõmblemine. 5 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus t [1 s] Ülaltoodud elektriohutuse kriteeriumid ei ole ameltikult kehtestatud normid, vaid soovitatavad suurused, mida tuleks järgida mitmesuguste kaitseseadmete projekteerimisel ja häälestamisel. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teisekt komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on elektrood, millele asetatakse käsi ja teiseks plaadiks nahaalused koed
ks phitoiteallikas on hendatud he vrgu slmega. Toiteallikast tarbijani on vaid ks tee energia lekandmiseks. Koormuste mratlus vimaldab liine, jaotus- ja kaitseaparatuuri valida suhteliselt lihtsalt. Paralleelharude puudumise tttu on lhisvoolud viksemad ja ka kergemini reguleeritavad. Liigid: - Radiaalvrgud. Puuduvad harud ja enamasti teostatakse juhtmete ja kaablitega. Radiaalvrk on vrk, mis koosneb radiaalliinidest. Vrgu astmete arv on jrjestikuste kaitseseadmete maksimaalne arv. See on tavaliselt alla 3...4. Mida viksem on astmete arv, seda suurem on tkindlus. - Magistraalvrgud. Tehakse kaablitega vi siinidega. Magistraalvrk on vrk, mis koosneb magistraalliinidest. Nad vivad olla he vi kaheastmelised. Nende puhul on viksem seadmete ja materjali kulu. Tkindlus on madalam, kuid selle tstmiseks paigaldatakse reservliinid. 4.4. Suletud vrgud Suletud vrgud on vrgud, kus liinid moodustavad he vi mitu suletud kontuuri. Toide
Ses tähendab, kui lülitus peab toimuma hetkel t0 , peab lülitamiskäsk saabuma lülitile hetkel t0 tVL . Probleemiks on siin lülitite toimimisaja tVL suhteline pikkus ja hajuvus. Nõuded lülitile: · suur kontaktide liikumiskiirus · toimimisaegade väike hajuvus 85. Isolatsiooni koordinatsioon ja selle põhimõte Isolatsiooni koordinatsioon on seadmete elektrilise tugevuse valimine vastavalt võrgus esinevate pingetega, võttes arvesse käidu tingimusi ning kasutatavate kaitseseadmete karakteristikuid. Isolatsiooni koordinatsiooni käsitleb rahvusvaheline standard IEC-60071. Seadmete "elektrilise tugevuse" all mõistetakse seadme standardset isolatsiooninivood. Standardne isolatsiooninivoo on isolatsiooni elektrilist tugevust iseloomustav standardsete taluvuspingete komplekt, mis on seotud seadmele lubatava suurima kestevpingega Um . Isolatsiooni koordinatsiooni kasutatakse: · sobivate taluvuspingete kindlaksmääramiseks · liigpingekaitseseadmete valikul
mehhanismiseadme läheduses, millel puudub kaitse ( kaitsekate või võre). 11.Käivitada ja juhtida mehhanismi omamata selleks vastavat luba. 12.Kõik laevas olevad torustikud peavad olema markeeritud. 13.Mutrivõtmed peavad vastama mutripea või poldi mõõdule. TEHNILINE HOOLDUS (1) Vajalikku tähelepanu tuleb osutada kõigi mehhanismide, kaasa arvatud mehaaniliste, elektriliste, hüdrauliliste ja pneumaatiliste süsteemide, nende mõõteriistade ja kaitseseadmete, samuti olmeteenindusseadmete tehnilisele hooldusele ja nende käsitsemise nõuetest kinnipidamisele ning materjalide ja tagavaraosade kulu arvestusele. Laeva SPM – i töö kontroll ja reguleerimine. Kontrollitavad parameetrid 1. Pi 2. Pz 3. Pc 4. Pk ülelaadimis rõhk 5. Hetegaaside temperatuur 6. Kütusekulu 7. Õlikulu 8. Pimeetriline rõhk 9. Peale nimetatuid suurusi kontrollitakse veel kõiki teisi parameetreid, mida nõuab masinažurnaal.
Rõhk 20 200 50 5 toatemperatuuril Täis pudel plahvatusohtlik 65º C 350 100 100 temperatuuril Ülerõhukaitse ei ole ei ole kaitseplaat kaitseventiil Kaal võrreldes veidi kergem veidi raskem oluliselt raskem oluliselt veel raskem õhuga Kaitseseadmete kasutamine. Kaitseseadmed peavad ära hoidma: kaitseseade peab takistama tagasilöögi põlevgaasi voolikusse ja surve all olevasse gaasiballooni; kaitseseade paeb takistama leegi sattumise põlevgaasi torustikku ja sealt edasi põlevgaasi hoidlasse. Vastavalt gaasi liigile on olemas kuni kolm kaitse ülesannet. Kaitseseadme ülesanded
Korraldused peamasina töörežiimi või kiiruse muutumise kohta tuleb kanda logiraamatusse. Juhul kui peamasin on käsijuhtimisel, peab vahimehhaanik manöövrite või korralduse „masin valmis panna“ ajal tagama vahipersonali liikme asumise peamasina juhtimispuldi juurde. Vajalikku tähelepanu tuleb osutada kõigi mehhanismide, kaasa arvatud mehhaaniliste, elektriliste, hüdrauliliste ja pneumaatiliste süsteemide, nende mõõteriistade ja kaitseseadmete, samuti olmeteenindusseadmete tehnilisele hooldusele ja nende käsitsemise nõuetest kinnipidamisele. Vanemmehhaanik peab tagama, et vahimehhaanik omaks täit teavet vajaliku ennetava hoolduse, vigastuse kõrvaldamise või vahi ajal tulevate remonditööde kohta. Vahimehhaanik vastutab oma vahis kõigi tema vastutusel olevate mehhanismide seiskamise, ümberlülitamise või reguleerimise eest ning on
soojusvahetit, mille ülesandeks on auru tootmine laeva vajadusteks ettenähtud, atmosfäärirõhust kõrgemal rõhul soojusenergia sisestamise teel. Katelseade on seadmete ja süsteemide kompleks ettenähtud parameetritega kuuma vee või auru tootmiseks. Katelseadme koosseisu kuulub katelagregaat, kütuse-, toitevee-, auru-, põlemisõhu-, gaaside- jt süsteemid koos neid teenindavate abimehhanismide, kontroll- mõõteriistade, automaatika- ja kaitseseadmete ning -süsteemidega. Katelagregaat e katel on katelseadme tähtsaim osa, kus toimub soojusvahetus ning kuuma vee ja auru tootmine. Katelagregaat on ühtne tervikseade, mis üldjuhul koosneb põletitega varustatud koldest, kus toimub kütuse põletamine, ja mitut liiki kütte-pindadest kus toimub vee aurustamine, toitevee eelsoojendamine, auru ülekuumen-damine jne, ning agregaadile vahetult monteeritud süsteemidest, kontroll-mõõte-riistadest, sulg- ja kaitsearmatuurist.
tlrootori liigkoon-riusele, kLri gi vabasti säte võrdub nimivooluga. Mitrnesuguste kaitseseacļnrete rakendunrist er'i põhj ustel näitab j ärgmine tabeļ. 'f abeļ 3.4 Kaitseseadmete rakenclutnine sõltuvaļt mootori ebanormaalsest talitirrscst 'i-e O kaitse Pur'rdub Voolust sõltuv kaitse r.ni;erä tu Ltt'r st O osaiine kaitse sõļiui, kaitse {9 optirnaalne kaitse
läbi programmi sisestamise ploki PSP ja sisend-väljundseadme SVS1. Edasi suunatakse ta arvuti mäluseadmesse. Püsimäluseadmesse PMS on salvestatud programmi püsiosad, dekodeerimis-, interpoleerimis- ja vajalike arvutuste andmed. Joonis 5.16 Operatiivmäluseadmesse OMS tuleb peale juhtimisprogrammi andmete ka jooksev info tehnoloogilise protsessi kulgemisest (andurid TSA) ja kaitseseadmete ja blokeeringute seisundist. Kõigi nende andmete alusel töötatakse välja elektriajami EA ja tööpingi elektroautomaatikaseadmete EAut juhttoimed. Side arvuti ja pingi elektriseadmete vahel toimub läbi sisend-väljundseadmete SVS2...SVS4. Mikroarvutite kasutamine arvprogrammjuhtimissüsteemides laiendab oluliselt nende funktsionaalseid võimalusi: võimaldab programmi abil juhtida tööpingi tööd, kasutada
tõstukiga sõitmiseks kasutatav pind on piisavalt tugev tõstuki kogumassi jaoks, arvestades tõstuki kandevõimet ja tõstukijuhi kaalu. 8. Olge ettevaatlik kaubaalustest, riiulitest ja seintest väljaulatuvate osade suhtes, et vältida kehavigastusi ja tõstuki kahjustusi. 9. Keelatud on inimeste viibimine tõstuki lähedal ohtlikus tsoonis, kuhu võivad kukkuda kaubad või kuhu võib tõstuk sõita manööverdamise käigus. 10. Tõstuki kaitseseadmete blokeerimine ja eemaldamine on keelatud. 11. Keelatud on kahjustatud tõstuki või selle ohutust ning tööohutust mõjutavate riketega tõstuki kasutamine. 12. Enne tõstuki kasutamisele asumist tuleb viia läbi selle igapäevane hooldus. 13. Tõstukit tuleb juhtida vastutustundlikult kõiki selle manöövreid kontrollides. Vältida tuleb äkilisi kiirendusi ja pidurdamisi ning pöördeid suurel kiirusel. 14
Veenduge, et tõstukiga sõitmiseks kasutatav pind on piisavalt tugev tõstuki kogumassi jaoks, arvestades tõstuki kandevõimet ja tõstukijuhi kaalu. 8. Olge ettevaatlik kaubaalustest, riiulitest ja seintest väljaulatuvate osade suhtes, et vältida kehavigastusi ja tõstuki kahjustusi. 9. Keelatud on inimeste viibimine tõstuki lähedal ohtlikus tsoonis, kuhu võivad kukkuda kaubad või kuhu võib tõstuk sõita manööverdamise käigus. 10. Tõstuki kaitseseadmete blokeerimine ja eemaldamine on keelatud. 11. Keelatud on kahjustatud tõstuki või selle ohutust ning tööohutust mõjutavate riketega tõstuki kasutamine. 12. Enne tõstuki kasutamisele asumist tuleb viia läbi selle igapäevane hooldus. 13. Tõstukit tuleb juhtida vastutustundlikult kõiki selle manöövreid kontrollides. Vältida tuleb äkilisi kiirendusi ja pidurdamisi ning pöördeid suurel kiirusel. 14. Kallakutel tuleb sõita väiksema kiirusega allalastud koormaga
annaabi.ee 
