Põletik Põletik on organismi kaitsekohastumuslik reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Põletiku ülesanneteks on kahjustava teguri isoleerimine ja kahjustunud kudede taastamine või asendamine. Põletiku lokaalseteks sümptomiteks on punetus, kuumus, turse, valu ja funktsioonihäire. Põletik algab alteratsiooniga ehk koekahjustusega. Põletiku adekvaatsuse korral kahjustused likvideeritakse või isoleeritakse. Avaldusteks võivad olla düstroofiad ja nekroosid
Anne Vahtramäe MD, MA Tartu Tervishoiu Kõrgkool 9/20/2013 25 Põletik - inflammatio Põletik - inflammatio ... on organismi tüüpiline kaitsekohastumuslik Kaasneb peaaegu kõikide haiguslike reaktsioon, mille ülesandeks on lokaliseerida seisunditega ja likvideerida etioloogilise faktori kahjustav On seotud kolme protsessiga toime. Kudede kahjustus e alteratsioon Mikrotsirkulatsiooni muutus e eksudatsioon
Eeltoodud akuutsed mehhanismid iseloomustavad just allergiliste nähtude kujunemist. Tugevad allergeenid kodukeemia koostises on bensisotiasolinoon, lenduvad orgaanilised ühendid. Pikaajalisel pideval kokkupuutel kodukeemias sisalduvate kahjulike keemiliste ühenditega toimub pidev hingamisteede ja silmade limaskesta ärritamine. Mitmed kemikaalid rikuvad limaskesta, tekitavad seal turset ja põletikku. Kui need nähtused on kroonilised ja toimivad pikka aega, tekib limaskestarakkudes kaitsekohastumuslik reaktsioon (metaplaasia) ja leiavad aset epiteeli morfoloogilised muutused. Kroonilise pideva ekspositsiooni korral võivad välja kujuneda mitmed hingamisteede haigusseisundid, näiteks astma. Naha- ja limaskestade ärritust põhjustab muude kemikaalide kõrval ka aknapuhastusvahendites sisalduv alkohol. Floori liiga suure omastamise tagajärjel võib välja kujuneda fluoroos. Kui floori manustatakse pikka
49. Mis on turse? Suurema hulga vedeliku kogunemist kudedesse nimetatakse turseks. 50. Mis on dehüdratsioon? Koevedeliku hulga vähenemist nimetatakse eksikoosiks e dehüdratsiooniks. 51. Mis on hüdropsia? Vesitõbi 52. Mis on anasarka? Nahaturse. 53.Mis on odeem? Naha turse 54. Mis on astsiit? Vesikõht 55. Mis on eksikoos? Dehüdratsioon 56. Mis on põletik? Millega on seotud? Põletik on organismi tüüpiline kaitsekohastumuslik reaktsioon, mille ülesandeks on lokaliseerida ja likvideerida etioloogilise faktori kahjustav toime. On seotud kolme protsessiga: kudede kahjustus, mikrotsirkulatsiooni muutus, rakkude vohamine. 57. Mis põhjustab põletiku? Bioloogilised tegurid (parasiidid, seened, bakterid), füüsikalised tegurid (trauma, temp,surve), keemilised tegurid (eksogeensed- happed,alused; endogeensed- lõpp produkt) 58. Mis on alteratsioon? Alteratsioon on koekahjustus
madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos: organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri: mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus Bates´i mimikri: kaitsetu loom sarnaneb kaitstud või mittesöödava loomaga. Mülleri mimikri: mitme erineva söödamatu looma sarnasus. Mimees: sarnasus mittesöödava esemega Hoiatusvärvus: kehakatete ere ja silmapaistev värvus, mis teeb hästi kaitstud looma hästi nähtavaks ja väldib juhuslikke kallaletunge
● ei levi ● ei kanna retsidiive ● ei esine nekroosi ● mõju organismile on kohalik Pahaloomulised: ● tugev atüpism ● kiire kasv ● infiltreeritud kasv ● annab retsidiive ● esineb nekroose, verejookse ● mõju orgnismile on tugev PÕLETIK INFLAMMATIO On organismi tüüpiline kaitsekohastumuslik reaktsioon, mille ülesandekso n lokaliseerida ja likvideerida erioloogilise faktori kahjustav tpime. Kaasneb peaaegu kõikide haiguslike seisunditega va teetanus ja marutõbi. On seotud kolme protsessiga: ● kudede kahjustus ● mikrotsirkulatsooni muutused ehk eksudatsioon ● rakkude vohamine Põhjused: ● Bioloogilised protsessid ○ parasiidid, seened, bakterid, biirused
intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e letargia – enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni – kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos – organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri – mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus Mimees – sarnasus mittesöödava esemega Hoiatusvärv – kehakatete ere ja silmapaistev värvus, mis teeb hästi kaitstud looma hästi nähtavaks ja väldib juhuslikke kallaletunge. Ökoamplituud – teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). 4. Popultsiooniökoloogia. Populatsioonide määratlemine.
Keemiline kaitse pol ühtviisi kaitseks kõikide kiskjate vastu. Ntks herbivoorsed putukad on tihti ühele liigile spetsialiseerunud, kelle kaitsemehhanismile on nad tolerantsed. Aposemaatiline värvus hoiatusvärvus välitvaks zoofaagide juhuslikke kallaletunge. Hoiatusvärvusega kaasneb tihti hoiatav kuju ja käitumine. Mimikri pettehoiatusvärvus mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus. Mimikrit jagatakse kaheks: (1) Partes'i mimikri korral sarnaneb kaitsetu loom kujult, värvuselt või käitumiselt kaitstud või mittesöödava loomaga, kellel on silmatorkav värvus või kuju (ntks liblikas lontsuru tagakeha on sama värvi nagu herilasel). (2) Mülleri mimikri seisneb mitme erineva söödamatu looma ühesuguses hoiatusvärvuses. Mimees on organismi kaitsekohastumuslik sarnanemine mittesöödava esemega, ntks kiviga (allomimees) (taimega sarnanemine fütomimees)
Need ained teevad taimeosad praktiliselt seedimatuks. Mõju tagamiseks peab nende mürkide kontsentratsioon olema suhteliselt kõrge, sest muidu sööja harjub nendega ära. Nt tammelehed. Füüsiline kaitse (nt pähklitel kest). Ehituslik kaitse (nt ogad, karvad, astlad). Seedimatuks olemine. Nt lingiin, mida imetajad ei seedi (vajavad baktereid). Varjevärvus. Nt ritsikal roheline, rohutirtsul pruunikas. Mimikri - kaitsekohastumuslik sarnasus. Mingi liik imiteerib ohtlikku liiki. Kaitsetu loom sarnaneb kujult, värvuselt või käitumiselt kaitstud või mittesöödava loomaga, kellel on silmatorkav kuju või hoiatusvärvus. Nt kollasne-must vöödistus sirelastel ja mõnel mardikal. Mitme erineva söödamatu looma ühesugune hoiatusvärvus. Nt punased mürgised putukad. Mimees – elusolendi kaitsekohastumuslik sarnanemine mittesöödava esemega (nagu nt kivi, kuivanud lehe vm taimeosa või väljaheitega). Ärritavad karvad
madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos: organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri: mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus Bates´i mimikri: kaitsetu loom sarnaneb kaitstud või mittesöödava loomaga. Mülleri mimikri: mitme erineva söödamatu looma sarnasus. Mimees: sarnasus mittesöödava esemega Hoiatusvärvus: kehakatete ere ja silmapaistev värvus, mis teeb hästi kaitstud looma hästi nähtavaks ja väldib juhuslikke kallaletunge
madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos: organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri: mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus Bates´i mimikri: kaitsetu loom sarnaneb kaitstud või mittesöödava loomaga. Mülleri mimikri: mitme erineva söödamatu looma sarnasus. Mimees: sarnasus mittesöödava esemega Hoiatusvärvus: kehakatete ere ja silmapaistev värvus, mis teeb hästi kaitstud looma hästi nähtavaks ja väldib juhuslikke kallaletunge MATERJALID: http://skaaladjameetodid.weebly.com/index.html http://vesimaismaa.weebly.com/ http://www.e-ope
Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos: organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri: mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus Bates´i mimikri: kaitsetu loom sarnaneb kaitstud või mittesöödava loomaga. Mülleri mimikri: mitme erineva söödamatu looma sarnasus. Mimees: sarnasus mittesöödava esemega Hoiatusvärvus: kehakatete ere ja silmapaistev värvus, mis teeb hästi kaitstud looma hästi nähtavaks ja väldib juhuslikke kallaletunge
erinev. Mikrotsönoos taimekoosluse väikesepinnaline osa (osakooslus), mis moodustub koosluse mitmest (kuid mitte tingimata kõigist) omavahel ökoloogiliselt tihedas seoses olevast sünuusist. Mikrotsönoos on näiteks turbasammalde jm. rabataimedega rabastumiskolle siirdesoometsas. Suurem osa metsa- ja niidukooslustest koosneb mikrotsönoosidest. Mikrotsönooside esinemine on seotud erinevustest nende vertikaalstruktuuris. Mimees organismi kaitsekohastumuslik sarnanemine mittesöödava esemega, nt. kiviga, kuivanud lehega, taimeosaga jne. Mimikri mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus. Bates'i m. korral sarnaneb kaitsetu loom kujult, värvuselt või käitumuselt kaitstud ja mittesöödava loomaga, kellel on silmatorkav kuju ja hoiatusvärvus (nt. herilasemuster kaitseb mitmeid liblikaid). M. on tõhus, kui jäljendatav
klassifitseerimisega Põhimõte: üldine sarnasus peaks piisaval määral peegeldama uuritavate organismide evolutsioonilist seotust Feneetika vastu töötavad: Konvergents – päritolult erinevate liikide muutumine sarnasteks ühesuguste keskkonnatingimuste mõjul (analoogsete tunnuste teke) Parallelism – ühesugused evolutsioonilised muutused lähedastel taksonitel nii, et ajalooliselt nooremad taksonid on omavahel sarnasemad kui nooremad taksonid oma eellastega Mimikri – kaitsekohastumuslik sarnasus mittesugulaslikel organismidel Juhuslik sarnasus, organite ehituslikud piirangud jms Fülogeneetiline süstemaatika ehk kladistika taksonite rühmitamine üksnes nende fülogeneesi alusel põhiprobleem – empiirilistest andmetest (tunnuste jaotumisest taksonitel) kui evolutsiooni tulemusest lähtudes rekonstrueerida see protsess, mis on tunnuste mustrit kujundanud Feneetika ja kladistika võrdlus Homoloogia ja analoogia
suhtes. Eriti olulised on soole- ja tupekepikesed. f. Uriinil on mikroobe uhtev toime, samuti uriini pH toimib keemilise barjäärina. g. Limaskesti katab limakiht, mis takistab mikroorganismide jõudmist epiteelini. h. Immunogloboliin A (IgA) antikeha, mis eritub naha ja limaskestade pinnale erinevate sekreetide koostises (nt sülg, rinnapiim, lima) ja kaitseb limaskesti, reageerides viiruste, bakterite jm antigeenidega. i. Põletik on peamine kohalik organismi kaitsekohastumuslik reaktsioon, mille ülesandeks on piirata ja likvideerida patogeense faktori kahjustavat toimet. Põletikule on omased verevoolu suurenemine, veresoonte seinte läbilaskvuse tõus, makrofaagide ja leukotsüütide siirdumine vigastuskohale ja immunoloogiliste mehhanismide käivitumine. Fagotsüüdid õgivad baktereid. j. Interferon organism produtseerib interferoni infitseerumise puhul haigustekitajatega, eriti viirustega.
pidevalt toimivale looduslikule valikule. Organismid võivad pärilikult kohastuda ka inimtegevuses muutunud keskkonnaga. Sugupõlvede jooksul vähehaaval toimuvat pärilike omaduste pöördumatut muutumist nimetatakse evolutsiooniks. Adaptatsiooni näiteid 1) kaitsekohastumus 1.1.) kaitse(hoiatus-)värv: a) valge b) triibuline c) mimikri s.o. mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus: c1) nn. Batesi mimikri üks kaitsetu liik (imitaator) sarnaneb teisele kujult, värvuselt või käitumiselt sarnasele liigile, kes on röövlooma jaoks vähemaitsev või ohtlik. Nt. kollane-must (sfekoidne) herilasmuster kaitseb mitmeid liblikaid (lottsuru), kärbseid (sirelased) ja mardikaid (kirev löövlane); maosisinataoline häälitsus kaitseb väänkaela, puuõõnes pesitsevat kaitsetut lindu
Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos: organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri: mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus Bates´i mimikri: kaitsetu loom sarnaneb kaitstud või mittesöödava loomaga. Mülleri mimikri: mitme erineva söödamatu looma sarnasus. Mimees: sarnasus mittesöödava esemega Hoiatusvärvus: kehakatete ere ja silmapaistev värvus, mis teeb hästi kaitstud looma hästi nähtavaks ja väldib juhuslikke kallaletung. 117. Aklimatisatsioon, naturalisatsioon. Olulisemate limiteerivate tingimuste iseloomustus (temperatuur, niiskus, valgus)
annaabi.ee 
