28 26 3 33 3 2 2 32 18 2 19 2 4 36 5 1 5 3 2 40 3 1 44 48 Kokku 145 10 8 0 151 17 11 9 0 Kahj. puude keskm. kõrgus 24 23 23 Kahj. tüveosa vahemik 0...3 m 0...3 m 0...3 m Kahjustusaste Paberip. Paberip. Küttepuu Puude arv kokku
niiskusepuudus vihmasajud Põud Liustikejää sulamine Kahjuritelevik Üleujutused uutelealadele J oogiveenappus Erosioon, maanihked Vähenevadsaagid soostumine Haigustelevik Majanduseallakäik Ül e uj ut us e d Ee s t i Lääne r anni kul j a t or mi kahj us t us e d s i s e maal J aanuari alguses 2005üleujutustes tuli evakueerida mitmete piirkondadeelanikudjamõne väikesesaareinimesedolid uppumishirmus. Eesti Läänerannikul tõusismerevesi tormituulesülekallaste Pärnus, Haapsalus, Pärnu jaLääne maakondadesningsaartel. Õnneks piirduskeset öödEesti oludes väikesekatastroofi mõõtmeteni paisunudloodusõnnetusvaldavalt vaidvaralistekahjudega. Pärnus, 2005. aastajaanuaris
klass KONTROLLTÖÖ nr.2 1. Millised on alkaanide füüsikalised omadused? - omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis - mol. kasvuga suureneb ka alk. tihedus ning kasvab sul. ja keemistemp. 2. Millised on alkaanide füsioloogilised omadused? - keemiliselt inertsed st reageerivad ainetega aeglaselt või ei reageeri üldse, sellegipoolest on alkaanide aurud elusorganismidele ohlikud - omavad tugevat narkootilist toimet, võivad kahj. kesknärvisüsteemi ja olla surmavad sissevõtmisel/-hingamisel - tahked alk. on ohutud 3. Millised on alkaanide keemilised omadused? Kirjelda keemilisi omadusi reaktsioonivõrrandite abil. - iseloomulik asendusreaktsioon CH4 + Cl2 = CH3Cl + HCl - kõik alkaanid põlevad CH4 + 2O2 = 2H2O + CO2 - üldiselt termiliselt väga püsivad, kuid võviad siiski laguneda väga kõrgel temperatuuril ning saadused sõltuvad reaktsiooni toimumise kohast ja ajast
klass KONTROLLTÖÖ nr.2 1. Millised on alkaanide füüsikalised omadused? - omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis - mol. kasvuga suureneb ka alk. tihedus ning kasvab sul. ja keemistemp. 2. Millised on alkaanide füsioloogilised omadused? - keemiliselt inertsed st reageerivad ainetega aeglaselt või ei reageeri üldse, sellegipoolest on alkaanide aurud elusorganismidele ohlikud - omavad tugevat narkootilist toimet, võivad kahj. kesknärvisüsteemi ja olla surmavad sissevõtmisel/-hingamisel - tahked alk. on ohutud 3. Millised on alkaanide keemilised omadused? Kirjelda keemilisi omadusi reaktsioonivõrrandite abil. - iseloomulik asendusreaktsioon CH4 + Cl2 = CH3Cl + HCl - kõik alkaanid põlevad CH4 + 2O2 = 2H2O + CO2 - üldiselt termiliselt väga püsivad, kuid võviad siiski laguneda väga kõrgel temperatuuril ning saadused sõltuvad reaktsiooni toimumise kohast ja ajast
Suur reduktsioon 1680. aastal kiitis Rootsi riigipäev kuninga algatuse nn. Suure reduktsiooni heaks. Tagastamisele läksid kõik maad, mis olid antud erakätesse Rootsi valitsuse ajal. Liivimaa rüütelkond osutas vastupanu ning ei täitnud Kuninga käske mispeale võeti ära ka need mõisad, mis olid erakätesse läinud juba enne Rootsi aega. Nõiaprotsessid neid peeti kõige rohkem 17. sajandi I poolel, mil kohtu alla sattusid talupojad ja sakslased, teiste inimeste või loomade kahj. või tapmises. Nõidumisel kasutati teise inimese esemeid ning loitsusõnu.
5.häirete põhjused *vit vaene toit *mistahes ravimite kasut *rasedus *imetamine *kasvav väikelaps *antibiootikumide kuur *vit ja ainevahetus häired *imendumis -||- *alkoholism 6.vit C säilitamine toidus *söö toorelt köögivilja/juurv *keeda vähe -||- *kasuta keeduleent *tee hoidiseid/sügavkülm *väldi kokkupuudet alumiini 7.näited A-nt kalamaksaõlis,munades - kanapimedus,kasvu mõjutav Bkompl-nt pärmis, maksas- närvisüst kahjustused,naha kahj, aneemia C-värskes puu ja köögiviljas, sirdunis- skorbuut D-kalamaksaõlis, piimas- rahiit E-taimeõlis, nisuidudes- potentsi mõjutav K- maksas, taomatites-vere hüübimine hormoonid: 1.Näärmed *välisekrtsiooni näärmed-viimajuha nt süljenäärmed,maks *sisesekretsiooni näärmed- sisenõrenääre- endokriin (puudub viimajuha) 2.mõiste Hormoonid on boiaktiivsed ühendid, mida sisenõrenäärmed sünteesiv ad kesknärvisüsteemi kontrolli all ja mis reguleerivad ainevahetust. 3
Hapniku tarbimine: Aeroobid-kasut.hapnikku, elavad õhus, veepinnal, organism.pinnal. mulla pindmises kihis. Anaeroobid- ei kasuta hapnikku, sügaval veepõhjas, mullas, maa sees, organismide sees on. Paljunemine: pooldumine, kiirus sõltub tingimustest: temp. Niiskusest,PH tasemest veebakteritel. Toitainete hulk. Generatsiooniaeg(vt mõisteid). Liikumine: viburite abil, spiraalikujul. keerduvad, limaeritamise abil. Ebasoodsate tingim. Talum: spooride tekitamine- kaetud 2x kestaga, kaitseb kahj.mõjude eest mingi piirini. Nt kuivamist, kuumust(kuid mitte pikka aega), kemikaale, madalat t'. 9. bakterite tähtsus looduses Nad seovad õhulämmastikku, lagundavad jääkaineid ja surnud organisme. Moodustavad laguahelaid(heterotroofsete organismidega),rikastavad mulda lämmastikuühenditega. Teistele organismidele toiduks 10. Bakterite kasutamine Toiduainete valmistamisel(hapupiim), ravimitööstuses(antibiootikumid), põllumajanduses (reovee puhastamisel),energeetikas 11
liitorganism – seeneniidistiku ja vetika sümbioos) Rõhk (Keskkonnategur) Kommensalism (Ühele kasulik, teisele kasutu, samblik ja puu, orhidee ja puu) Tuli (Keskkonnategur) Parasitism (Ühele kasulik, teisele kahj ulik, nt kägu muneb oma muned võõra linnu pessa, sääsed) pH (Keskkonnategur) Kisklus (lehetäi -> lepatriinu) Toitainete sisaldus (Keskkonnategur) Herbivooria (Taimtoitlus) Õhustatus (Keskkonnategur) Konkurents (Tihedalt kasvavad puud konkureerivad valguse, vee ja
temperatuuril üle 200c. Kui kuumus ületab 225c tekib süttimisallika läheduses vajavad:*toitaineid*hapnikku*soojust*niiskust*suht happelist leel. Püsiva tule korral tekivad gaasid intensiivsemalt ja 260..275c juures keskkonda.Sinetus- ja hallitusseened-põhj värvi muutust:Toituvad eraldub juba nii palju soojust, et tuli jääb püsima. T 330 ja 470c vahel süttivad puidurakkudes olevatest lahustatud ainetest ja ei kahj rakuseinu.Ei mõjuta gaasid õhus iseenesest. Süttimine sõltub suuresti kuumutamise ajast. puidu tugevust.Sinetusseente hüüfid ja mütseel sinine,must v Süttimisaega mõjutavad tegurid: soojuse kestus, proovikeha suurus, tihedus ja pruun.Hallitusseente hüüfid värvitud.Puitulagundavad seened-hävitavad puidu
t. Mille alusel toimub liiva valik betooni triitematerialila? Liiv, mis valitakse betooni valmistamisel tiiitematerjaliks, ei tohi sisaldada: j orgaanilisi aineid, mis takistavad tsemendi kivinemist ega vilgukivi, mis muudab struktuuri n6rgaks vtiiivlit ja veiavlitihendeid, mis pdhjustavad paisumist ja ebasoovitavaid reaktsioone amorfset riinihapendit ja maagimineraale, mis pdhjustavad reaktsioone tsemendi mineraalide ga (kahj ustused) tolmu ja savi tile 3olo tile noimi kloriide (kloriidide sisaldus on betoonis kasutatavate liivade puhul piiratud), mis p6hj ustavad armatuuri roostetamist. Milrs piiratakse SOs sisaldust liivas? 6 Kuna SO: on viiiivlitihend, siis see pdhjustab korrosiooni (korrosioonireaktsiooni intensiivsus kasvab)
AKTIVA KOKKU 5656,1 6344,2 7676,2 9573,5 12140,4 PASSIVA 11. Pikaajalised võla 2457,1 1887,0 1288,4 659,9 0,000 kohustused Kohustused kokku 2457,1 1887,0 1288,4 659,9 0,000 Omakapital 13. Aktsiakapital 2500 2500 2500 2500 2500 14. Eelmiste periood.jaot.kas. 699,0 1957,1 3887,8 6413,6 15.Aruandeaasta kasum(kahj) 699,0 1258,1 1930,6 2525,8 3226,8 Omakapital kokku 3199,0 4457,1 6387,8 8913,6 12140,4 PASSIVA KOKKU 5656,1 6344,2 7676,2 9573 12140,4 18 19 20 5.5.4 INVESTEERIMISE VAJADUS (PROJEKTI FINANTSPLAAN) RAHALISED 1 2 3 4 5 VAHENDID/AASTA aasta aasta aasta aasta aasta
PASSIVA Lühiajalised kohustused 7. Võlakohustused (üks aasta) Pikaajalised kohustused 11. Pikaajalised võla kohust.(Üle ühe aasta) Kohustused kokku 0 0 0 0 0 Omakapital 13. Aktsiakapital 2,6 2,6 2,6 2,6 2,6 14. Eelmiste periood.jaot.kas. 0 14,1 28,1 37,9 47,5 15.Aruandeaasta kasum(kahj) 14,1 14,0 9,8 9,6 9,5 15 Omakapital kokku 16,7 30,7 40,5 50,0 59,5 PASSIVA KOKKU 16,7 30,7 40,5 50,0 59,5 5.5.4 INVESTEERIMISE VAJADUS (PROJEKTI FINANTSPLAAN)
Prefrontaalne koor – initsiatiiv, otsustusvõime, isiksus, mõtlemine, planeerimine, käitumine. Urineerimise ja defektsiooni kortikaalne kontroll. Kahjustus – põie ja pärasoole pidamatus. Prefrontaalne kahjustus- käitumise vabanemine kontrolli alt (emotsionaalne labiilsus, puudulik otsustusvõime, hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria, vulgaarsus. Frontobasaalne kahjustus – apaatia. Letargia, initsiatiivitus, ükskõiksus, pseudodepressioon. Mediaalne fr kahj – akineetilisus, uriini pidamatus, sõnalise väljendumise häire. Ühepoolsel kahjustusel on nähud vähem väljendunud. Haarderefleks, imemisrefleks, kõnnakuhäire, asendi peetus, stereotüüpsete liigutuste kordamine, ehhopraksia(liigutuste imiteerimine), ehholaalia (sõnade ja lausete kordamine). Frontaalne käitumishäire, kõnnaku apraksia Parietaal- e kiirusagar. Sensoorne koor – tundlikkus vastaskehapoolest. Osa Wernicke kõnekeskusest, kõnest arusaamine. Kuulmis
ära. Taastusravi. Invaliidsusega tegelemine. Kvaternaarne preventsioon Kui on inimene paranenud haigusest ning üritatakse taaspihkemist vältida. Kui inimene on pikak aega terve olnud, siis inimene kirjeldab emotsioonidega. Kui ollakse haige, siis keskendudakse rohkem tegevuste piiramisele ning vältimisele. Haiguse käsitlus I Haigus on psühhofüüsiline struktuuri häire, mis põhjustab ajutist või püsivat kahj. Funktsiooni piiratust või invaliidsust. Haigus on alati mitmetähenduslik ning haiguskogemused...... Haiguse käsitlused II Haiguse Käsitlus III Haiguse olemus. Klassifitseerimisel kasutatakse khte dimensiooni: haiguse suhe peremehega ning haiguse materiaalne alus. Ontoloogiline- haigus kui iseseisev nähtus Antropoloogiline- haigus on osa inimesesest, haigest, peremehest, nad moodustavad terviku. Haigekogemus hõlmab liigitamise ja seletamise terve mõistuse abil, mis on
Kohust. Reservkap. 2684,00 2684,00 2684,00 Muud reservid 7700000,00 7700000,0 7600000,0 0 0 E. per.kas/kahjum -7923564 -7833236 -4966021 Aruandeaasta kas/kahj. 252133,00 -90328,00 -2867215 Kokku omakapital 284229,00 32096,00 22424,00 Kokku koh ja omakap 6523457,00 -70,82% 7134088,0 -68,09% 7784704,0 -65,18% 0 0
nominaalvõimsuse või miinimum heitekoguse kohta, ei tohi kaasa tuua saasteainete piirväärtuse ület ega õhukvalit halvenemist, eelisõigus: 1) kes toodab energiat olme või sotsvajadusteks 2) kelle saasteainete heitkogus samalaadse toodangu ühiku kohta on kõige väiksem. Konkurents firmade vahel. Muutmine: tuleb arvest õiguskindlust; kui piirväärtused on muutunud; ainete erald õhku on põhjust kahj tagajärgi, mida ei saanud ette näha; muudatused parimas võimal tehnikas; kui saasteallikat on muudetud. Meetmeid õhukval parand: 1) saasteallika valdajate tegevuskavad saasteainete heitkoguste vähendamiseks 2) kkteenistuste piirkondl tegevuskavad 3) liikluse piiramine KOV poolt ebasoodsate ilmastikuolude korral. 28
Taastumisliigid: -bioloogilised ehk täieliku??? Kuula üle 14 min 43-51 m kula üle! Regeneratsioon- uuetsi taastuvad aksondite või dendriitide ühendused 0-2 a mülemal hemisfääre kahj korral areneb välja kõnehärie. 2-10 häir,e siis kõne...funkn Diashios – ajušokk. Et osad, mis pole kahjustusnud, lülituvad korra välja siis mõne a apärast täielik. Ja teismelisel on ... tulevad sisse tagasi ja on täiesti töökorras. Tüdrukutel teatud funkid .... Võrsumine ehk sprouting – kas tekib uus kollateraal või paraterminaalne (plaadi suuremine
annaabi.ee 
