Erinevalt murrangust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes ehk liikumine on lõhepinna suhtes A mitteparalleelne. D Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Sageli võib samal alal esineda mitu U üksteist erineva nurga all läbivat lõhede süsteemi. Eestis on ülekaalus kirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed, mis jagavad S aluspõhjakivimi erineva suurusega plokkideks. Maakoore rebendrikked M Murranguks nimetatakse rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud A paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt. A T E A D U
Kuninglik väärikus on olnud siinsetele aladele omane juba ammusest ajast, millele osutavad nii Põltsamaa kui Laiuse linnusevaremed, kus kroonitud kuningad kunagi peatunud. Jõgevamaad kutsutakse Kalevipoja tegude maaks, kuna siitkandist võib leida kõige rohkem Eesti eepose kangelasega seotud muistenditest pärinevaid pinnavorme ja rändrahne. Maakonna üheks visiitkaardiks on Vooremaa maailmas üks ainulaadsemaid voorestikke, mida iseloomustavad loode-kagusuunalised suurvoored ja nende vahel asuvad piklikud järved. 2.1 Kassinurme Kassinurme voored on ühed Vooremaa suurimad. Tugevalt liigestatud Kassinurme oosmõhnastik paikneb samanimelise voore kõrgemas osas (kõrgeim koht ca 12 m üle merepinna, kõrgus ca 80 m). Umbes 3 km² suurusel maa-alal on ilmekalt näha valdavalt viimase mandrijää tegevuse (10 kuni 13 tuhat aastat tagasi) tulemusena kujundatud ääretult keerukas pinnavormistik
Foto autor teadmata. Kesk-Eestis asuv Kolga-Jaani kihelkond jääb laugele üleminekualale, kus aluspõhja paekivid tasapisi laskuvad lõuna pool tüseneva liivakivilademe alla. Kolga-Jaani ümbrust ilmestav voorestik koosneb loode-kagusuunalistest 1-3 km pikkustest ja 100-300 m laiustest madalatest künnistest ja seljakutest, mida kokku on 200 ringis. 6 Valdavalt moreenist koosnevad väikevoored on enamasti põllustatud. Nende vahele jäävad samuti loode-kagusuunalised moldjad, sageli liigniisked avalohud, kus asuvad metsad, niidud ja sood. Voorte ala ulatub Võrtsjärve põhjakaldani ning jätkub isegi järves kivivaredena. Foto 4. Punavare kivivare Võrtsjärve põhjakaldal. U. Rootsmaa foto Voorestiku kõige kõrgem ja selgekujulisem piirkond jääb Soosaare asula ja Kolga-Jaani kiriku ümbrusse. Soosaare lähedal asub ka voorestiku kõrgeim koht, mis küünib 56 m üle merepinna
üle poole territooriumist. Beez või kollakashall moreen katab aluspõhjakõvikuid Hiiumaa loode- ja idaosas ning esineb ka Emmaste poolsaarel. Põhiliselt on tegemist rähkse jämepurdse moreeni saviliivase täitematerjaliga. Hiiumaa üks omapärasemaid alasid on hilisel ajal merest kerkinud maapinnalähedase aluspõhjaga looderannik, mille maastikumustri moodustavad hulgalised loode- kagusuunalised, valdavalt moreenrannaga künniselised neemed nagu Saaremaa lääneosas. Need vahelduvad liustiku kulutusnõgudesse kujunenud väikeste lahtedega. Nende varem kaugemale kagusse ulatunud sügavamaid osi märgivad madalad järvikud, kohaliku nimetusega laisid. Pinnakattekaart näitab Hiiumaa muldkatte erisuste kujunemise eeldusi lähtekivimite kaudu. Et kõige laialdasema levikuga on liivad, siis on vastavalt niiskusoludele kujunenud muldade
jagunevad lõhedeks ja murranguteks Lõhe on rike kivimeis, kus kaks kivikeha on teiteisest eemaldunud. Erinevalt murrangust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes ehk liikumine on lõhepinna suhtes mitteparalleelne Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Sageli võib samal alal esineda mitu üksteist erineva nurga all läbivat lõhede süsteemi. Eesti on ülekaalus kirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed, mis jagavad aluspõhjakivimi erineva suurusega plokkideks. murrang- rike, mille ppuhul mööda lõhepinda kivimplokid on üksteise suhtes nihkunud paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt. - mäestikud kurutamine on maasisejõudude toimel kivimkihtide lainetaoline paindumine ja üleskuumumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta(nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses - eksogeensed - maa välisenergia mõjul tekkinud
5. Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). Kosmogeensed - meteoriidi kraater (Kaali kraater) Maa siseenergia mõjul tekkinud - vulkaanilised,tektoeensed (ei esine) Maakoore rebendrikked Rike - katkestus kivimkeha pidevuses. Enamasti on tegemist ühe kivimkeham liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenavad rikete tekke läbi. Tektoonilised lõhed Lõhe - rike kivimeis, kus kaks kivikeha on teiteisest eemaldunud. Kiirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed. Kurutamine -eksogeensed - maa välisenergia mõjul tekkinud -glatsiaalsed - mandrijää või liustik kulutav kuhjav tegevus -liustikud Eesti peamised pinnavormid on tekkinud mandrijää liikumise tagajärjel. Mäestikke meil ei ole, sest need mis on neid ei saa mäestikeks nimetada. 6. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid Kulutusvormid: Paetasandikud Paevoored Kulutusnõod Kuhjevormid: Moreentasandikud oosid Moreenkünkad mõhnad
Kesk-Eestis asuv Kolga-Jaani kihelkond jääb laugele üleminekualale, kus aluspõhja paekivid tasapisi laskuvad lõuna pool tüseneva liivakivilademe alla. Kolga-Jaani ümbrust ilmestav voorestik koosneb loode-kagusuunalistest 1-3 km pikkustest ja 100-300 m laiustest madalatest künnistest ja seljakutest, mida kokku on 200 ringis. Valdavalt moreenist koosnevad väikevoored on enamasti põllustatud. Nende vahele jäävad samuti loode-kagusuunalised moldjad, sageli liigniisked avalohud, kus asuvad metsad, niidud ja sood. Voorte ala ulatub Võrtsjärve põhjakaldani ning jätkub isegi järves kivivaredena. Voorestiku kõige kõrgem ja selgekujulisem piirkond jääb Soosaare asula ja Kolga-Jaani kiriku ümbrusse. Soosaare lähedal asub ka voorestiku kõrgeim koht, mis küünib 56 m üle merepinna. Maastik paneb paika inimesed piklikele voortele on kujunenud ahel- ja hagukülad. 4. Võrtsjärve madaliku Põhja-kirdeosa e Sangla paikkond
Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Tekivad ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu kivimites tekivad pinges. Jagunevad lõhedeks ja murranguteks Lõhe on riki kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. Erinevalt murragust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Eestis on ülekaalus kirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed, mis jagavad aluspõhjakivimi erineva suurusega plokkideks Murranguks nimetatakse rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt astangud 55. Kurrutamine, sünklinaalid, antisünklinaalid Kurrutamine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja ülekummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta pika aja vältel maakoore suures sügavuses
On kuni paarikümne cm laiused ja kuni 10 cm sügavused vaod. Neid on teada Rohukülas, Vasalemmas jm. Hõõrdelohud Tekkinud jää ja aluspõhja vahele jäänud kivide veeremisel, mis moodustasid mandrijää liikumise suunas ridastikku asetsevaid augukesi. Ihkkeeled On jää poolt siledaks kulutatud pindade positiivsed pisivormid. Neile on tekkelt lähedased, kuid märksa suuremad biohermsete “peadega” kaljuvoored. Kaljuvoored Munaja põhijoonisega loode-kagusuunalised pinnavormid. Järsk astanguline kaljuvoore loodeots on alati kaetud kulutuskindla biohermiga, aeglaselt madalduv kaguosa koosneb aga dolomiitidest ja mergeldolomiitidest, mis on enamasti kaetud moreeni ja mereliste kruusade-liivadega. Rohkesti leidub kuni 15 m kaljuvoore Jaagarahu lademe avamusalal (Kirbla, Lihula, Salevere). Analoogilisteks pinnavormideks ka Kessulaid ja Muhu. Voored On ovaalsed laugete nõlvadega künnised, kus jää on toiminud nii setete kuhjaja kui kulutajana.
(osaülesanne 29) Kui suur on suhteline kõrgus Pikkjärve äärest Koiduvälja taluni? Vastus andis 1 punkti, kui see jäi vahemikku 24–25,5 m. (osaülesanne 30) Iseloomustage kaardi ja foto abil Pikkjärve ümbruse maastikku. Pöörake tähelepanu järgmistele aspektidele: pinnamood, pinnavormid, nende kuju ja suund, veekogude ja taimkatte seos pinnamoega. Üks õigesti nimetatud/selgitatud aspekt andis 1 punkti, näiteks: pikad, piklikud loode- kagusuunalised voored liigestavad pinnamoodi. Voortevahelistes nõgudes paiknevad soostunud alad ja piklikud järved. Voorte lagedel enamasti põllud ja järsematel nõlvadel mets. Maksimumpunktide saamiseks ei olnud tingimata vaja voori nimetada. Sagedasemad eksimused: sood, põllu ja metsad nimetati pinnavormideks. Samakõrgusjoonte abil pinnamoe iseloomustamine valmistab paljudele raskusi. Ülesande nr 10 tulemused
sellelaadseid maastikke kogu maailmas ning kaitsta sealset huvitavat ja rikkalikku veelinnustikku. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? 39 Vooremaa on rikas nii kultuurilooliselt kui väärtuslik maastiku poolest (Eesti suurim voorestik). Vooremaa on üks Kalevipoja lugude tekkimise ja leviku südameid. Vooremaad iseloomustavad loode-kagusuunalised 2-5 km pikkused, 0,5-0,8 km laiused ja 20-40 m kõrgused suurvoored. Nõlvakalded kõiguvad 10 (20-25) kraadi piires. Kõrgeim voor on Laiuse mägi (144 m ü. m. p). Voortevahelistes vagumustes paiknevad pikliku kujuga järved või jõed. Praeguseks on Vooremaal järel 13 järve, enamus on põhjaveetoitelised, paljude kinnikasvanud järvede asemel on nüüd sood. Saadjärv (pindala 707,6 ha) on Vooremaa suurim järv (sügavus 25-27 m).
lõhe – rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. Erinevalt murrangust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes e. liikumine on lõhepinna suhtes mitteparalleelne tektoonilised lõhed – esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Sageli võib samal alal esineda mitu üksteist erineva nurga all läbivat lõhede süsteemi. Eestis on ülekaalus kirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed, mis jagavad alsupõhjakivimi erineva suurusega plokkideks murrang – rike, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud paralleelselt kas vertikaalselt või horsiontaalselt (ülang, alang, astmeline murrang) Liustikud: klimaatiline lumepiir – ala, kus aasta jooksul maapinnale langev lume kogus on võrdne sulamisvete ja auramisega ära kantava sademete kogusega. Poolustel on
hiidpuud. Põhivõrastik on tihedam ja paikneb 30-40 m kõrgusel. Kõige alumises rindes sirgub ohtralt palme. Palju liaane ja epifüüte, sest maapind on hämar. Paljudel suurtel puudel on enda toestamiseks plankjuured. Häiludes ronivad mööda tüvesid filodendronid ja ka monsterad. · Loomastik: tuukanid, möira- ja kaputsiinahvid, palju konni, pisi-puukonn, kaksvarvas-laisik, krokodillkaimanid, leeguanid, · Loode-kagusuunalised mäeahelikud kõrgeim tipp 3820 m. · 1200-1500 meetri kõrgusel algavad pilve- ehk udumetsad. Kõrgemal on madalam temperatuur. · Mäel on mets hõredam ja valgusküllasem, mistõttu on maapinnal rohkem taimi. Palju samblaid nii maas kui puuokstel. Lõunapoolsetes pilvemetsades on igihaljad tammed, tüvedel palju samblikke, puusõnajalgu ja orhideesid. 3000 meetri kõrgusel on puud juba madalad kääbusmets. Veelgi kõrgemal