2. Idarinne Venemaa, Serbia, Kreeka, Rumeenia USA astus I maailmasõtta, sest oli andnud liitlastele palju laene ja sest et Saksama lasi põhja Lusitania reisilaeva, kus oli ka palju ameeriklasi. Sõja ajal võeti kasutusele uusi relvi: allveelaevad, kuulipildujad, pommid, tankid. Prantsusmaal käis positsioonisõda. See tähendas, et välja oli kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, mistõttu oli hästikindlustatud kaevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositisoonidega. Jalaväe jaoks olid rajatud tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. 3. novembril 1918 algas sõjast kurnatud Saksamaal Novembrirevolutsioon ja keiser Wilhelm II loobus troonist .
I.maailmasõda tõi kaasa mitmeid uuendusi. Uueks mõisteks sai „positsioonisõda“, mis tähendas seda, et ehitati 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujatepesade ja suurtükipositsioonidega. Punkrites olid jalaväelased, kus varjuti vastase suurükitule ajal. Nendest kaevikuteliinidest oli väga raske läbi murda. Kasutusele võeti ka mitmeid sõjarelvi: näiteks Ypres'i lahingus mürkgaas, Somme'i lahingus tankid(sai läbi kaevikuliinidest), allveelaevad ja lennukid. Kindlasti ei saaks mainimata jätta, mida põhjustas sõda inimeste hingeelule. Algul oodati sõda ning eeldati, et sõda kestab lühikest aega. Kuid antud sõda kestis kaua ning tekitas inimestes tüdimust ja depressiooni. Sõda oli väga julm ning inimlikkusest jäi asi väga kaugele. Näiteks Türgi algatusel tapeti Armeenias üle pooleteise miljoni juudi. Üldse I.maailmasõda nõudis varasematest sõdadest kõige rohkem hukkunuid.
vahendeid. Nendest üks sokeerivamaid oli tankide kasutuselevõtt, see oli hea võimalus tungida läbi vastase kaitseliinist ning tekitas vastaste hulgas paanikat. Samuti arenes kiirelt allveelaevastik, mis oli kasutusel saksa vägedel. Lennuvägi muutus oluliseks tehti luurelende, lennukid varustati kuulipildujate ja pommidega, õhulahingud sagenesid. Peale sõjavarustuse uuenemise tekkis ka uusi meetodeid nt positsioonisõda, mis oli tõhusam kui ründerelvad, hästi kindlustatud kaevikuliinidest oli raske läbi murda, loodi isegi tugevad punkrid, kuhu varjuda. Samas nuputati viis selle meetodi murdmiseks hakati kasutama mürkgaase. Seega saab väita, et I maailmasõda tõi kaasa suuri muutusi ja leidlikkust sõjavarustuses. Sõja lõpp ja rahulepingute sõlmimine: Esimene maailmasõda lõppes 11. Novembril 1918, mil Saksa delegatsioon nõustus kirjutama Compiegne'i metsas alla Compiegne'i vaherahule. Vaherahu nõudis, et
17. Augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale. Saksa armeele idas uus juhtkond, etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai Luddendorff. 1915. aasta alguseks olid mõlemad võitlevad pooled läänerindel välja ehitand tugevad kaitseliinid. Algas ängistav, staatiline, kuid samas ohvriterohke positsioonisõda. Põhjustas sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja vahendis olid ründerelvadest tõhusamad. Hästi kindlustatud kaevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda. 1915. Aata aprillis kasutasid Saksa väed Ypres´i juures mürkgaasi, üritades selle toetusel inglasti kaitsest läbi tungida. 1915. Aasta kevadeks olid Antandi riigid suutnud veena varem Kolmikliitu kuulunud Itaaliat hoopis Antandi poolel sõtta astuma, lubades selle eest Itaaliale osa Austria-Ungari valdustest. 1915. Aasta mais kuulutas Itaalia Austria- Ungarile sõja, avades sellega Esimeses maailmasõjas uue rinde, s.t sakslasel-austerlastel tuli ka
Venemaa sõjaplaan rünnati Ida- Preisimaad Austria- Ungari sõjaplaan suur osa Venemaa vastu, väiksem Serbia; arvestati Saksa toetusega Sõjategevus 21.-25. august 1914 piirilahing Prantsuse-Inglise väed said lüüja ja rinne liikus Pariisi lähedale Marne'i lahing 1914 Sakslaste edasiliikumine pandi seisma (Pariisi lähistel); Schlieffeni plaani läbi kukkumine; algas positsioonisõda Positsioonisõda hästi kindlaustatud kaevikuliinidest oli peaaegu võimatu läbi murda; muutus toimus tankide kasutuselevõtuga Ypres 1915 mürkgaas Sõtta astus Itaalia Austria-Ungari vastu ehk Antandi koosseisus Sõtta astus Bulgaaria Keskriikide koosseisus ja purustas Serbia väed 1915. a koondas Saksamaa peamised jõud idarindele, kuis manööversõda oli veel võimalik; murti läbi Vene kaitseliinidest Verduni lahing 1916 soov Pariisi külje all Prantsuse väed verest tühjaks lasta. Lõppes Saksa
1915. a kevadeks olid Antandi riigid suutnud veenda varem Kolmikliitu kuulunud Itaaliat oma poolel sõtta astuma, lubades selle eest Itaaliale osa Austria-Ungari valdustest. Saksamaale tõi kergendust tema ammuse lliitlase Bulgaaria sõttaastumine. Türgi astus sõtta kolmikliidu poolel. Rumeenia astus 1916 aastal antandi poolel sõtta. 2. kaevikute tähtsus positsioonisõjas? Kuidas oli võimalik edu saavutada: Kaitserelvad ja-vahendid olid ründerelvadest tõhusamad. Hästikindlustatud kaevikuliinidest oli võimatu läbi murda. Ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Oli vaja suurt armeed, et rindejoont pidevalt mehitada. Armeed tuli varustada relvade, laskemoona ja toiduainetega. Lääneriikidel olid need võimalused olemas. 3. kuidas muutus lahingutaktika I MS ajal ? 1916.a septembris võtsid inglased kasutusele tankid, mis purustasid vastase traattõkkeid,
positsioonisõda; Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel Vene armeed tungisid sisse Ida-Preisimaale; Saksa armeele määrati uus juhtkond( eesotsas kindral Hindenburg, staabiülem Luddendorff); Edukam oli vene vägede tegevus A-U vastu; Antandi riigid asusid vallutama Saksamaa kolooniaid; Sõjategevus 1915-1917 Positsioonisõda Tugevad kaitseliinid; ohvriterohke positisoonisõda;kaitserelvad ja vahendid( okastraattõkked, kaevikud jms.) olid ründerelvadest tõhusamad; kaevikuliinidest oli peaaegu võimatu läbi murda; olukord muutus tankide kasutuselevõtuga; positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed , et rindejoont pidevalt mehitada; ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega; punkrid; mürkgaas; kaitseks selle vastu võeti kasutusele gaasimaskid; Itaalia ja Bulgaaria sõttaastumine Antandi riigid suutsid veenda itaalia atandi poolel sõtta astuma,lubades selle eest osa A-U valdustest; 1915
kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 1915. aasta alguseks olid mõlemad võitlevad pooled läänerindel välja ehitanud tugevad kaitseliinid. Algas ängistav, staatiline, kuid samas ohvriterohke positsioonisõda. Positsioonisõja põhjustas sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja -vahendid olid ründerelvadest tõhusamas. Seetõttu oli hästi kindlustatud kaevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda. Pikaajalise postisioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, et rindejoont pidevalt ehitada. Sellise armee varustamine relvade, laskemoona ja toiduainetega oli võimalik vaid arenenud industriaalühiskonnas. Lääneriikidel olid need võimalused olemas. Lääneliitlasi painas aina tungivam vajadus Saksamaa võimalikult kiiresti purustada. Venemaa kokkuvarisemist oodates hoidis Saksamaa oma peamised jõud läänerindel,
3. Millised riigid sõdisid Läänerindel? Mida kujutas endast positsioonisõda? Milliseid uusi relvi kasutati? Millal ja mis tingimustel sõlmiti Compiegne vaherahu? Läänerindel sõdisid: Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia, USA + liitlased. Positsioonisõda – sõja põhjustas sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja –vahendid olid ründerelvadest tõhusamad. Seetõttu oli hästi kindlustatud kaevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. Katse sellistest positsioonidest läbi murda lõppes ründajale suurte kaotustega. Kasutati okastraattõkkeid, kaevikuid, tanke, kuulipildujaid, suurtükimürske, mürkgaasi.
Saksamaa sekkumine päästis hävingust. Aasta lõpuks olukord stabiliseerus muutumata positsioonisõjaks nagu läänerindel 2. Sõjategevus 1915-1917 Positsioonisõda 1915. a alguseks oli läänerindel välja kujunenud positsioonisõda, mille põhjustas sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja -vahedid (okastraattõkked, kaevikud jms) olid ründerelvadest tõhusamad. Hästi kindlustatud kaevikuliinidest oli peaaegu võimatu läbi murda. Olukord muutus hiljem tankide kasutuselevõtuga. Ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati punkrid. Mürkgaas 1915.a. aprillis kasutasid Saksamaa väed Ypres´i juures mürkgaasi inglismaa vastu. Inglased kandsid raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. Hiljem võeti kasutusele gaasimaskid mürkgaaside vastu Tankid 15
seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksukstega. 1915. aasta alguseks olid mõlemad võitlevad pooled läänerindel välja ehitanud tugevad kaitseliinid. Algas ängistav, staatiline, kuid samas ohvriterohke positsioonisõda. Positsioonisõja põhjustas sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord,kus kaitserelvas ja -vahendid olid ründerelvadest tõhusamas. Seetõttu oli hästi kindlustatud kaevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda. Pikaajalise postisioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, et rindejoont pidevalt mehitada. Sellise armee varustamine relvade, laskemoona ja toiduainetega oli võimalik vaid arenenud industriaalühiskonnas. Lääneriikidel olid need võimalused olemas. Lääneliitlasi painas aina tungivam vajadus Saksamaa võimalikult kiiresti purustada. Venemaa kokkuvarisemist oodates hoidis Saksamaa oma peamised jõud läänerindel,
o 1915 Ypresi – mürkgaas Itaalia vs Austria-Ungari Saksamaa purustas Serbia o 1916 Verduni lahing – Saksamaale raske lüüasaamine Somme`i lahing - tank o 1917 Nivelle`i lahing Cambrai - 2. Positsioonisõjas on kaitsevahendid ründevahenditest tõhusamad, seetõttu oli hästi kindlustatud kaevikuliinidest peaegu võimatu läbi murda, kurnav ja raske, olemuselt kaitsesõda. - 3. Võeti kasutusele tankid, mürkgaas, gaasimaskid, punkrid, allveelaevad, kaevikud. - 4. Kuna liinide liikumised olid väga aeglased ja sõltusid sellest, kui pikalt suudab üks pool enda liine varustada söögi-joogi-laskemoona ja muu sellisega, siis võitmiseks tuli vastast kurnata. - 5. Merel toimus sõjategevus:
annaabi.ee 
