-s osalevad oma harude abil 2 paari artereid: sisemine unearter ja lüliarter. 3) Sisemine rindkerearter kulgeb rinnaku kõrval piki rindkere sisemist seina allapoole, annab harusid roietevahemikesse, rinnanäärmele, vahelihasele, perikardile, kõhuseina eesmisele-ülemisele osale. 4) Kaela ristiarter kulgeb taha abaluu suunas ja varustab verega sellele luule kinnituvaid lihaseid. 11. Kaenlaarter: ladinakeelne nimetus, asetus, verevarustuse piirkond. Kaenlaarter (a. axillaris) asub samanimelises augus kõrvuti kaenlaveeni ja õlapõimiku tüvedega. See on rangluualuse arteri jätk 1. roide servast kuni suure rinnalihase alumise servani. Tema harud varustavad verega õlavöötme lihaseid, osa rinnalihastest ja õlaliigese kihnu. (Kaenlaarter annab verevarusteuse õlavöötme- ja rinnalihastele ning õlaliigesele). Tema harude hulka kuuluvad:
Vaagen pelvis kopsutüvi truncus pulmonalis Sümfüüs symphysis ülenev aort aorta ascendens Puusaliiges articulatio coxae aordikaar arcus aortae Põlveliiges articulatio genus alanev aort aorta descendens Kontsluu-sääreliiges e. ülemine unearter a. carotis interna hüppeliiges art. talocruralis välimine unearter a.carotis externa Alalõualiiges art. temporomandibularis kaenlaarter a. axillaris Lõgemed e. fontanellid fonticuli lüliarter a. vertebralis rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et lihaste süsteem systema musculorum abdominalis kõõlus tendo parem ja vasak südame pärgarter aponeuroos aponeuroosis arteria coronaria cordis dextra et fastsia fascia sinistra
Sümfüüs symphysis kopsutüvi truncus pulmonalis Puusaliiges articulatio coxae ülenev aort aorta ascendens Põlveliiges articulatio genus aordikaar arcus aortae Kontsluu-sääreliiges e. ülemine alanev aort aorta descendens hüppeliiges art. talocruralis unearter a. carotis interna Alalõualiiges art. temporomandibularis välimine unearter a.carotis externa Lõgemed e. fontanellid fonticuli kaenlaarter a. axillaris lüliarter a. vertebralis lihaste süsteem systema musculorum rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et kõõlus tendo abdominalis aponeuroos aponeuroosis parem ja vasak südame pärgarter fastsia fascia arteria coronaria cordis dextra et algusots orgio sinistra
alajäsemete kapillaarid Ülenev ja alanev aort moodustavad Lümfisõlme ehitus, ülesanne aordikaare. Üleval seespool ühisunearter ja väljaspool rangluualune arter. Regionaalsed lümfisõlmed Aordikaart läbivad vasak ja parem peabronh. Pärgaretrid ja aordiklapp. Kaenlaarter, õlavarrearter, süva õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, kämblaarterid, sõrmearterid, pihukaared Kaelaveenid, õlavarreveenid, küünarluuveenid, kodarluuveenid, kämblaveenid, sõrmeveenid, venoossed pihukaared
118. Suure vereringe veenide üldskeem. (joonisel: venoosne kägiveen, parem õlavarrepeaveen, ülemine õõnesveen, vasak sisemine kägiveen, vasak eesmine kägiveen, vasak välimine kägiveen, vasak rangluualune veen, vasak õlavarrepeaveen, lisa- poolpaarituveen, vasak neeruveen, poolpaarituveen, vasak ühisniudeveen, vasak sisemine niudeveen, paarituveen, alumine õõnesveen, parem välimine niudeveen, parem reieveen) · Joonis lk 167 + tv joonis 7 119. Ülajäseme arterid. (joonisel: kaenlaarter, õlavarrearter, süva õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, pindmine pihukaar, süva pihukaar, kämblaarterid, sõrmearterid) · Joonis lk 162 + tv joonis 8 120. Ülajäseme veenid. (joonisel: kaenlaveen, õlavarreveenid, kodarluuveenid, küünarluuveenid, venoossed pihukaared*, kämblaveenid*, sõrmeveenid*) (joonisel 2: kodarluumine nahaveen, küünarluumine nahaveen, vahelmine küünarluumine nahaveen) · Joonis lk 170 + tv joonis 8 121. Alajäseme arterid.
117. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks. Nende arterite kaudu suundub venoosne veri paremast vatsakesest kopsudesse. Jagunevad artrioolideks, mis lähevad kopsukapillaarideks. Väljuvad kopsuvärati kaudu ja suubuvad vasakusse kotta. 118. Suure vereringe arterite üldskeem. TÖÖVIHIK 119.Suure vereringe veenide üldskeem. TÖÖVIHIK 120. Ülajäseme arterid. Kaenlaarter, õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, 121. Ülajäseme veenid. õlavarreveen, küünarluuveenid, sõrmeveenid, kämblaveenid, kodarluuveenid. 122. Alajäseme arterid. Reiearter, sääreluuarter, pindluuarter, niudearter. 123. Alajäseme veenid. reieveen, alumine õõnesveen, reieveen, sääreluuveenid 124. Kõhuõõne arterid. Kõhuõõnetüvi: ühismaksaarter, põrnaarter, vasak maoarter. Ülemine kinnisarter, alumine kinnisarter.
niudesooleveenid v. mesenterica Jämesool, superior / soolekinnisti ülemine soolekinnistu veen v.portae / värativeen Maks, magu maksaveen Maks alumine õõnesveen süda Süda – vasak peopesa veresoon kehaosa Aort (ülenev osa) Süda Aordikaar (vasak Süda, rangluu, rangluualune arter) rindkere a.axillaris / kaenlaarter kaenlaauk, rangluu, rindkere Õlavarrearter (jaguneb õlavars 2ks) Vasak küünarluu arter küünarvars (mediaalsel) Kodarluu arter küünarvars Pindmine pihukaar labakäsi Pärasool – süda veresoon kehaosa v. rectais superior pärasool alumise pärasoole pärasool veenid sisemine niudeveen väikevaagen (interna)
niudesooleveenid v. mesenterica Jämesool, superior / soolekinnisti ülemine soolekinnistu veen v.portae / värativeen Maks, magu maksaveen Maks alumine õõnesveen süda Süda – vasak peopesa veresoon kehaosa Aort (ülenev osa) Süda Aordikaar (vasak Süda, rangluu, rangluualune arter) rindkere a.axillaris / kaenlaarter kaenlaauk, rangluu, rindkere Õlavarrearter (jaguneb õlavars 2ks) Vasak küünarluu arter küünarvars (mediaalsel) Kodarluu arter küünarvars Pindmine pihukaar labakäsi Pärasool – süda veresoon kehaosa v. rectais superior pärasool alumise pärasoole pärasool veenid sisemine niudeveen väikevaagen (interna)
117. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne. Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks. Nende arterite kaudu suundub venoosne veri paremast vatsakesest kopsudesse. Jagunevad artrioolideks, mis lähevad kopsukapillaarideks. Väljuvad kopsuvärati kaudu ja suubuvad vasakusse kotta. 118. Suure vereringe arterite üldskeem. TÖÖVIHIK 119.Suure vereringe veenide üldskeem. TÖÖVIHIK 120. Ülajäseme arterid. Kaenlaarter, õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, 121. Ülajäseme veenid. õlavarreveen, küünarluuveenid, sõrmeveenid, kämblaveenid, kodarluuveenid. 122. Alajäseme arterid. Reiearter, sääreluuarter, pindluuarter, niudearter. 123. Alajäseme veenid. reieveen, alumine õõnesveen, reieveen, sääreluuveenid 124. Kõhuõõne arterid. Kõhuõõnetüvi: ühismaksaarter, põrnaarter, vasak maoarter. Ülemine kinnisarter, alumine kinnisarter.
Parem ühisunearter unearter Parem rangluualune arter Vasak ühisunearter Õlavarre-pea tüvi Vasak rangluualune arter Aort Kõhuõõnetüvi Aordikaar Ülemine kinnistiarter Vasak kaenlaarter Alumine kinnistiarter Vasak õlavarre arter Parem ühisniudearter Rinnaaort Parem sisemine niudearter Vasak neeruarter Vasak Parem välimine niudearter munandi/munasarjaarter Vasak kodarluuarter
carotis externa), mis hargneb koljust väljaspool – varustab nägu, kaela, pea külgi (harud: näoarter, keelearter jne.) 4. Vasak rangluualune arter (arteria subclavia): rangluualune arter (nii vasak kui parem!) väljub rinnaõõnest I roide ja rangluu vahelt; annab harusid õlavöötmele, seljale ja rindkerele – NB! tähtsaim neist on lüliarter (a. vertebralis), mis varustab kaelalülisid ja ka aju! Seejärel siseneb “subklaavia” kaenlaauku, kus ta nimi muutub kaenlaarteriks. 4.1. Kaenlaarter (a. axillaris): kulgeb kaenlaaugus alla, annab harusid õlavöötme lihastele, õlaliigesele ja õlavarre lihastele. Kaenlaaugust väljudes muutub nimi õlavarrearteriks. 4.2. Õlavarrearter (a. brachialis): kulgeb õlavarre lihaste vahel alla, annab harusid õlavarre lihastele ja nahale ning küünarliigesele; jõuab küünraauku kus jaguneb kaheks: küünarluu- ja kodarluuarteriks. 4.3. Kodarluuarter (arteria radialis) ja 4.4. Küünarluuarter (arteria ulnaris):
ja vedelikupudel 8.Arteri kanüüli paigaldamine sooritab arst vajadus invasiivse rõhu pidev mõõtmine; suured vedelikuülekanded; erakorralised situatsioonid (trauma, kardiogeenne šokk, elustamine); suured veresoontelõikused; arterivereproovide pidev võtmine; patsiendid, kellel on soodumus verejooksudekspunktsiooni kohad Käepiirkonnaarterid: Arteria radialis ehk kodarluuarter; arteria brachialis ehk õlavarrearter; arteria axillaris ehk kaenlaarter Jalapiirkonna arterid: Arteria femoralis ehk reiearter; arteria dorsalis pedis ehk jalaseljaarter.Teised arterid: harva arteria temporalis superficialis ehk pindmine oimuarter. Vahendid pesemisvahendid; nahatuimasti (nt 1% lidocain) + süstal nõelaga; steriilsed linad kateteriseerimispiirkonna ääristamiseks; arteri jaoks ettenähtud plastmasskanüül; õmblusvahendid ja niit, millega kanüül kinnitatakse patsiendi naha külge; side kanüüli fikseerimiseks (plaaster, teip);
Juussoontest naaseb veri mööda veene südmesse ühinedes südame lähedal suuremateks arvuliselt vähemateks veenideks. (3) 10 Vasakult alla: Õlavarre peaveen (Vena cava superior/Vena brachiocephalica dextra e sinistra); Rangluuarter (Arteria subclavia); Rangluuveen (Vena subclavia); Kodarluumine nahaveen ( Vena cephalica); Kaenlaveen( Vena axillaris);Kaenlaarter (Arteria axillaris); AORT; ÜLEMINE ÕÕNESVEEN (Vena cava interior); ALUMINE ÕÕNESVEEN (Vena cava superior); Alanev aort(kõhuaort (Aorta abdomalis)); Õlavarre arter (Artera branchialis); Õlavarreveen (Vena branchialis); Küünarluumine nahaveen (Vena basilica); Küünraaugu ühendusveen; Kodarluumine nahaveen (Vena cephalica); Küünarluuarter (Arteria ulnaris); Kodarluuarter (arteria radialis); Pihkmised ühissõrmeveenid (Venae digitales palmares communae); Pihkmised sõrmearterid.
silma jne vasak välimine unearter mis hargneb koljust väljaspool, varustab nägu, kaela, pea külgi · vasak rangluualune arter rangluualune arter (nii vasak kui parem) väljub rinnaõõnest roide ja rangluu vahelt, annab harusid õlavöötmele, seljale ja rindkerele, tähtsaim neist on lüliarter, mis varustab kaelalülisid ja ka aju kaenlaarter kulgeb kaenlaaugus alla, annab harusid õlavöötme lihastele, õlaliigesele ja õlavarre lihastele õlavarrearter kulgeb õlavarre lihaste vahel alla, annab harusid õlavarre lihastele ja nahale ning küünarliigesele kodarluuarter ja küünarluuarter mõlemad kulgevad käsivarrel samanimelise luu läheduses alla, annavad harusid käsivarre lihastele ja nahale, küünarliigesele ja lõpus randmeliigestele
veelgi väiksemateks atrioolideks, need omakorda kopsukapillaarideks. Kopsus antakse ära kogu CO2 ja saadakse vastu O2, sellega muudetakse veri arteriaalseks. Kummastki kopsust suunduvad välja 2 kopsuveeni, mis suunduvad südame vasakusse kotta. 119) Suure vereringe arterite üldskeem ANATOOMIA JOONISED. Joonis 6 120) Suure vererinde veenide üldskeem ANATOOMIA JOONISED. Joonis 7 Sisemine niudeveen vaagnast, välimine alajäsemest. 121) Ülajäseme arterid Arterid: Kaenlaarter, õlavarrearter ja tema haru süva õlavarrearter, kodarluuarter ja küünarluu arter, süva ja pindmine pihukaar, 10 kämblaarterit, iga sõrm saab 4 sõrmearterit. 122) Ülajäseme veenid Veenid: Veenid suunavad vere südamesse tagasi kahes kihis: 1) Pindmiste veenide kaudu. Kodarluumine nahaveen läheb üle kaenlaveeniks, küünarluumine nahaveen läheb üle õlavarreveeniks, vahelmine küünarluumine nahaveen 2) Süvade veenide kaudu, mis kulgevad
Suur vereringe e. kehavereringe algab aordina südame vasakust vatsakesest ja mille arvukad harud suubuvad kogu kehasse (aju, sõrmed, varbad jne). Läbi kapillaaride seinte toimub kehas kudede hingamine kus veri loovutab hapniku ja võtab vastu süsihappegaasi. Tekkinud venoosne veri korjatakse kokku alumisse ja ülemisse õõnesveeni mis suubuvad südame paremasse kotta. 55 108) Ülajäseme arterid? Arterid: Kaenlaarter, õlavarrearter ja tema haru süva õlavarrearter, kodarluuarter ja küünarluu arter, süva ja pindmine pihukaar, 10 kämblaarterit, iga sõrm saab 4 sõrmearterit. 56 109) Ülajäseme veenid? Veenid: Veenid suunavad vere südamesse tagasi kahes kihis: 1) Pindmiste veenide kaudu. Kodarluumine nahaveen läheb üle kaenlaveeniks, küünarluumine nahaveen
Suur vereringe e. kehavereringe algab aordina südame vasakust vatsakesest ja mille arvukad harud suubuvad kogu kehasse (aju, sõrmed, varbad jne). Läbi kapillaaride seinte toimub kehas kudede hingamine kus veri loovutab hapniku ja võtab vastu süsihappegaasi. Tekkinud venoosne veri korjatakse kokku alumisse ja ülemisse õõnesveeni mis suubuvad südame paremasse kotta. 55 108) Ülajäseme arterid? Arterid: Kaenlaarter, õlavarrearter ja tema haru süva õlavarrearter, kodarluuarter ja küünarluu arter, süva ja pindmine pihukaar, 10 kämblaarterit, iga sõrm saab 4 sõrmearterit. 56 109) Ülajäseme veenid? Veenid: Veenid suunavad vere südamesse tagasi kahes kihis: 1) Pindmiste veenide kaudu. Kodarluumine nahaveen läheb üle kaenlaveeniks, küünarluumine nahaveen
arvukad harud suubuvad kogu kehasse (aju, sõrmed, varbad jne). Läbi kapillaaride seinte toimub kehas kudede hingamine kus veri loovutab hapniku ja võtab vastu süsihappegaasi. Tekkinud venoosne veri korjatakse kokku alumisse ja ülemisse õõnesveeni mis suubuvad südame paremasse kotta. 118)tv joonis 119)tv joonis 55 120) Ülajäseme arterid? Arterid: Kaenlaarter, õlavarrearter ja tema haru süva õlavarrearter, kodarluuarter ja küünarluu arter, süva ja pindmine pihukaar, 10 kämblaarterit, iga sõrm saab 4 sõrmearterit. 56 121) Ülajäseme veenid? 57 122) Alajäseme arterid? 58 123) Alajäseme veenid? 59 124-125) Kõhuõõne arterid/veenid
annaabi.ee 
