pelgalt võtab vastu mõjutusi milleltki, mis on tegev meie tunnetusvõimetest sõltumatult. Mõtlemine seevastu on Kant järgi “võime ise ettekujutusi luua” (B74jj) ning seda iseloomustab seega spontaansus. Mõtlemine on ettekujutuste kujundamise ja seostamise spontaanne võime. Kõige üldisemaks nimetuseks, mida Kant kasutab teadvuse elementide tähistamiseks, ongi ettekujutus (Vorstellung). Ettekujutusi vahetult antud objektidest nimetab Kant kaemusteks ehk intuitsioonideks. Kaemused on inimesel olemas tajumise kaudu. Just kaemustest pärineb inimtunnetuse sisu. Vor-stellen tähendab täht-tähelises tõlkes “ette-seadma”. Kaemuste kaudu seatakse mõtlemise ette see sisu, millest too võib hakata kujundama objekti tunnetust. Niisiis, lisaks kaemustele kui vahetutele ettekujutustele, toetub inimtunnetus veel vahendatud ette- kujutustele – nende suhe kaemustesse on vahendatud mälu, kujutlusvõime, võrdluse alusel teostatud üldistustega jt. subjekti toimingutega
üks viis, kuidas kaemus saab eelneda objekti tegelikkusele ja toimida aprioorse tunnetusena, ja nimelt see, kui ta ei sisalda midagi muud peale meelelisuse vormi, mis subjektis eelneb kõigile tegelikele muljetele, millega objektid mõjutavad. Meeleobjekti võib kaeda üksnes vastavuses selle meelelisusevormiga, võib teada a priori. Siit aga järgneb: laused, mis käsitlevad vaid meelekaemuse seda vormi, on võimalikud ja kehtivad üksnes meeleobjektide kohta; ning samuti ümberpöördult: kaemused, mis on aprioorselt võimalikud, saavad käia üksnes meeleobjektide kohta. Ühesõnaga ruum ei ole midagi, mis on empiiriline, ta on sõltumatu. Asi iseeneses on aga teiselpool kaemusvorme.(§ 9) Aprioorselt võib asju kaeda üksnes meelekaemusvormi vahendusel, tänu millele võib objekte aga tunnetada üksnes nõnda, nagu nad saavad meile nähtuda, mitte aga sellistena, nagu nad võivad olla iseeneses, ning see eeldus on absoluutselt paratamatu. Ruum ja aeg ongi need
otsustuses, annab ühtsuse ka erinevate ettekujutuste pelgale sünteesile ühes kaemuses; seda ühtsust nimetatakse üldiselt väljendatult puhtaks arumõisteks” (B 105). Vt. “Prolegomena …”: §§ 18-22, 39. Transtsendentaalne deduktsioon ja transtsendentaalne apertseptsioon . Püüdes kogemuse kriitika kaudu esile tuua puhta loodusteaduse võimalikkuse tingimusi kasutab Kant tolleaegse empiirilise psühholoogia sõnavara: kaemused, tajud, kujutlusjõud, teadvus jne. Psühholoogia käsitleb psüühiliste protsesside kujunemist. Ka Kanti käsitlus jätab seetõttu esmapilgul mulje, justkui oleks siin jutt üksteisele järgnevatest protsessidest, mille tulemusel algsest tajude kaosest korrastub kategooriate rakendamise kaudu objektiivne kogemus. Kuid fakt, et me kategooriaid kasutame, ei tähenda veel, et meil ka “õigust” oleks neid kasutada.
Kant leiab, et meie tunnetusvõime on jagatud kaheks: alamaks - meeleliseks (võime meelelisteks kaemusteks) ja kõrgemaks mõistuslikuks (võime mõelda). Tunnetuse aprioorse osana leiab ta: 1. Kaemuse aprioorsed vormid on ruuma ja aeg. Need võtavad meie aistingud kokku ruumilis-ajaliseks ühtsuses. Tänu neile on võimalikud sellised teadused nagu matemaatika ja füüsika. 2. Mõistuse vormid on kategooriad ja neile vastavad otsustusvormid. Need asetavad kaemused mõistete alla ja seovad mõisted otsusteks. Kategooriaid on 12. Need jagunevad kvantiteeti, kvaliteeti , relatsiooni ja modaalsust kirjeldavaiks. 3. Mõistuse regulatiivsed printsiibid (ideed on hing, maailm ja jumal). Neil ei ole tunnetuslikke (konstitutiivseid) funktsioone, võimaldavad aga mõistuse tunnetuse kokkuvõtta ja ühtsustada. Nad viitavad meis endis asuvale lõputule eesmärgile. Hinge idee ütleb mulle: Seo kõik psüühilised ilmingud nii nagu oleks nende aluseks üks
4. müstiliselt varjundatud elukõiksuse ülistus. 1820. a lõpuni valitses lüüriline kallak. ilmusid luulekogud ,,Oodid ja ballaadid" ja Byronist mõjutatud ,,Idamaised luuletused". Luule jätkus1830. esimesel poolel kogudes ,,Sügislehed" ja ,,Videvikulaulud". 1831.aastal ilmus esimene meistriteos ,,Jumalaema kirik Pariisis". Ta elas kaada 1830. ja 1848. a revolutsiooni püüdludtele, sündmused peegelduvad romaanis ,,Hüljatud". Paljude aastate luulet koondav kogu ,,Kaemused. Eepos ,,Sajandite legend" jäi lõpetamata. Sotsiaalseid ja eetilisi probleeme käsitlesid ,,Meretöölised, ,,Mees kes naerab" ja ,,93. aasta". Draama ,,Cromwell". Essee ,,William Shakespeare". Näidendi ,,Kuningas lõbutseb" aineil on Giuseppe Verdi loonud ooperi ,,Rigoletto". Inglismaa XVI sajandi traagilistel sündmustel põhineb ,,Mary Tudor" Hispaania aineline ,,Ruy- Blais". George Gordon Lord Byron(1788- 1824)
Me ei saa aga ka väita, et kõik mida turueit räägib on vale, aga ta näeb ostjas pigem oma munade solvajat ja seega inimest, kes on tema vastu ning turueit astub automaatselt oma kaitseks sõnadega välja. Kui keegi kolmas erapooletu isik, kel ei ole munadega mingit pistmist, vaataks ostjat, siis selguks et ta näeb temas hoopis teisi omadusi. Otsustus - Otsustus on seotud mõtlemisega, mille puhul meelelised kujutlused (aistingud ja kaemused) omandavad mõttevormi. Otsustus on seega mõttevorm, mis seob subjekti predikaadiga. Kujutluste ühendamine teadvuses on otsustus. Otsustused jagunevad analüütilisteks ja sünteetilisteks ning aproorseteks (kogemustest sõltumatud) ja aposterioorseteks (kogemustel põhinevad) 3. Jumal ei püüdle enam tarkuse poole, kuna tema arvates teab ta kõike juba ning pole millegi poole püüelda
- Üksikotsus: Kant on filosoof. - Jaatav otsus: See roos on punane. - Eitav otsus: See roos ei ole punane. - Lõputu otsus: See roos ei ole lõhnav. (Lõputult palju võimalusi jääb lahtiseks.) - Tingimatu otsus: Sellel kolmnurgal on täisnurk. Kategooriad Objekti mõiste tekkimine: - Välistest ilmingutest tekib läbi ruumi ja aja a priorsete vormide kaemus. - Mõistus seob need kaemused 12 kategooriast lähtudes. - Tulemuseks on empiirilised mõisted. - Puhtad mõisted saame me siis, kui me meelelisuse paljad vormid ajas ja ruumis ning kategooriad omavahel seome. Puhaste mõistuse mõistete deduktsioon - Kuidas on võimalik, et kategooriad, mis on a priori meie mõistuses, suhestuvad kogemuse objektidega? - J.Locke: Võttes kahe sündmuse põhjusliku seose, tunneme me ära jõu, mis toimib "tõeliste" asjade vahel. - D
limitatsioon (piiristatus) vastastikune möju /osadus 4. Modaalsus: Vöimalikkus - vöimatus olemasolev - olematu paratamatus - juhuslikkus Kuidas siis tekib mingi objekti mõiste? Välistest ilmingutest tekib esmalt läbi ruumi ja aja a priorsete vormide kaemus. Mõistus seob omaltpoolt need kaemused 12 kategooriast lähtudes. Tulemuseks on empiirilised mõisted. Puhtad mõisted saame me siis, kui me meelelisuse paljad vormid ja mõistuse vormid ajas ja ruumis ning kategooriad omavahel seome. Nende mõistete süstemaatilisesse uurimise Kant enam ei lasku. Sama vähe tegeleb ta kategooria definitsiooniga. c) PUHASTE MÖISTUSE MÖISTETE DEDUKTSIOON Peaküsimus seisab meie jaoks veel ees: Kuidas on võimalik, et kategooriad, mis on a
Vorm ei sõltu asjadest, vaid on ennem meie tunnetusvõimetesse kätketud. Kõik nähtused, mis meile on antud, on antud meile nende vormide kaudu. Aprioorselt saame väita, et asjad peavad nähtuvad meile kooskõlas meie tunnetusvõimetega. Meelelisuse vormid annavad võimaluse ette ennetada, et nähtused peavad olema kooskõlas nendega. Pole sisu ilma vormita, vorm on aprioorsesse meeleliusse kätketud ja peab esinema kooskõla. Meelelisuse puhtad vormid on puhtad aprioorsed kaemused ehk matemaatika võimalikkuse tingimused. Mida kujutavad endast meeleliuse puhtad vormid? Need on ruum ja aeg. Ruum ja aeg on viis, kuidas meie tajume nähtusi ajalises-ruumilises. Et midagi konsteerida, peab olema ruumilisus. Ruumilisus on eeldatud võimalikkuse tingimus, et rääkida matemaatikast või konstrueerida mõisteid jne. Ruum ehk aprioorne ehk kogemusest sõltumatu, mis seal on üldine paratamatu paratamatus, siis ka rakendub empiirikale
mõistuse kriteeriumiks, ülesandeks on nendele küsimustele vastus leida. Transtsendentne - igasugune tunnetus, mis ei tegele objektidega, vaid meie tunnetusviisiga nende objektide suhtes, kui see on a priori võimalik. Kanti lähtepunkt: kuidas on puhas matemaatika võimalik? Transendentaalne aiesteetika. Meelelise tunnetusvõime transtsendentne uurimus. Meelelisus on meis arenev võime millestki, mis väljaspoolt meid mõjutab (afitseerima). Meeled vahendavad aistinguid, vahetud kaemused üksikutest objektidest (N: roosist, svammist). Üksik kaemus pole edasi analüüsitav. Kujutluse tekkel on kahesugused asjaolud: erinevad meeled. Meeled vahendavad vaid tajusid, mis moodustavad tooraine kujutlusele. Meis on veel midagi, mis taju teatud viisil korrastab, see ei pärine meie tajudest. Määravad on: 1)ruum - ulatuvusest ruumis ei saa mööda vaadata, ruumikujutlus on a priori. Ruum on kui vorm, milles on antud välised meelte ilmingud, pole seotud objektiga
juba olemas olema. Teadmine koosneb Kanti järgi kahest tegurist: (l) empiirilisest tegurist, mis on sõltumatu meist ja kutsub meis esile aistingud; (II) ratsionaalsest tegurist, ajast ja ruumist ühelt poolt ja mõtlemise kategooriatest teiselt poolt, mida lisame juurde omalt poolt. Empirism ja ratsionalism olid ühekülgsed, sest esimene nägi ainult empiirilist, teine ainult ratsionaalset. Nii muutus esimene skeptiliseks, teine dogmaatiliseks. Kant: "Mõisted ilma sisuta on tühjad, kaemused ilma mõisteteta on pimedad." Kant ei nõustu ratsionalistidega, kes tuletavad kontseptsioonid mõistusest. Sellest ka tema peateose pealkiri: Puhta mõistuse kriitika. Kõik mis jääb meie meeltest väljapoole on Kanti järgi Ding an sich asi iseeneses. Need jäävadki tunnetamatuks. Me saame vaid rääkida asjadest meie jaoks. On olevas sedavõrd, kuivõrd nad mõjutavad meie teadvust ning see on suures osas määratud meie mõistuse poolt.
noumenoniks), selle kohta ma ei saa midagi teada. · Kategooriad · Matemaatika võimalikkus · Objekti mõiste tekkimine: · Matemaatika võimalikkus rajaneb sellel, et aeg ja · Välistest ilmingutest tekib läbi ruumi ja aja a ruum asetsevad a priorsete vormidena meis priorsete vormide kaemus. enestes. · Mõistus seob need kaemused 12 kategooriast · Sirge on lühim tee kahe punkti vahel. Selle lause lähtudes. õigsuse puhul piisab kujutlusest, pole vaja oodata · Tulemuseks on empiirilised mõisted. kogemust. · Puhtad mõisted saame me siis, kui me meelelisuse · Kuna meil kõigil on sarnane ruumiline kujutlus, siis
annaabi.ee 
