Kadri (Silvia Rannamaa) Tõlkinud -U.Rummel Illustreerija -E.Teebo Peategelased-Kadri, vanaema, Urmas, Anne. Kadri-väga lahke, tagasihoidlik, Vanaema-lahke, abivalmis, karm Urmas-lahke, sõbralik, natuke isalik Anne- lahke, abivalmis, tore. Kadri on 10-aastane tütarlaps, kes elab keldrikorteris ning on väga vaene. Kadril ei lähe just koolis kõige paremini, tal ei ole väga head hinded ning tal pole koolis sõpru. Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata vanusevahele nendest saavad väga head sõbrannad.Haiglas olles räägib ta arstile, et tal valutab tihti peale pea, lõpptulemuseks tuleb välja see, et Kadri peab minema silmaoperatsioonile.Peale haiglat ja sanatooriumis olekut käsib tal vanaema vahetada kooli.Selles koolis, kus ta hakkab käima, saab ta endale pinginaabriks
Kadri (Silvia Rannamaa) Tõlkinud -U.Rummel Illustreerija -E.Teebo Peategelased-Kadri, vanaema, Urmas, Anne. Kadri-väga lahke, tagasihoidlik, Vanaema-lahke, abivalmis, karm Urmas-lahke, sõbralik, natuke isalik Anne- lahke, abivalmis, tore. Kadri on 10-aastane tütarlaps, kes elab keldrikorteris ning on väga vaene. Kadril ei lähe just koolis kõige paremini, tal ei ole väga head hinded ning tal pole koolis sõpru. Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata vanusevahele nendest saavad väga head sõbrannad.Haiglas olles räägib ta arstile, et tal valutab tihti peale pea, lõpptulemuseks tuleb välja see, et Kadri peab minema silmaoperatsioonile.Peale haiglat ja sanatooriumis olekut käsib tal vanaema vahetada kooli.Selles koolis, kus ta hakkab käima, saab ta endale pinginaabriks Urmase, kes on
otsa auto . Kadri minestas ja ärgates oli ta juba haiglas . Haiglas olid enamused vanurid kellega Kadri eriti rääkida ei soovinud , sest nad pärisid koguaeg ta vanemate kohta . Kadri ema oli surnud , surma põhjuseks oli sündinud Kadri . Kadri ema suri sünnitusel ja Kadri isa oli teadmata kadunud . Ta elas Vanaemaga , kellele ei meeldinud Kadri soov raamatuid lugeda , kuid ajapikku hakkas ka see vanaemale meeldima . Ühel päeval toodi haiglasse kirjanik kes oli Elsa Sarap .Nad said kadriga sõpradeks ja kirjanik rääkis , et kui vajalik ikka raamatute lugemine on jne .Kord kui haigasse ilmus mingi tundmatu mees , varsti sai selgeks , et see tundmatu mees on Kadri isa . Kadri silmanägemine oli halb ja kutsuti tähtis professor kes kinnitas , et Kadril on vaja hädasti teha silmaoperatsioon . Teatati , et Kadri saab u . aasta pärast haiglast välja . Haiglas kasvasid Kadri juuksed sirgeks ja hiljem oligi ta klassi k õ i g e ilusam tüdruk ,
tüdruk. Kadri välimus muutus raamatus, ta vabanes operatsiooni jooksul prillidest, saai korralikud riided selga ja halvast lõhnast ka lahti. Iseloomult oli ta sõbralik, tore ja abivalmis. Vanaema Kadri Juhanson- kadri vanaema, kortsuline ja kondine natukene küürus vanadaam. Iseloomult oli ta hooliv ja otsekohene, mõnikord ka pahur. Tädi Elsa- Ilus ja mõistev kirjanik Elsa Sarap, kes oli haiglasse sattunud ning Kadriga sõbrannaks hakanud. Kadri probleemid: selles raamatus on peategelaseks Kadri kellel on jutustuse alguses palju probleeme. Teda kasvatas vanaema, kuna teise maailamasõja ajal läks ta isa sõtta ja ema suri raskesse haigusesse kui Kadri veel väike oli olnud. Kadri vanaema pani ta väga varakult kooli kuna ta pidi ise tööl käima, seal ta õppis mitterahuldavataele hinnetel. Koolis ei olnud tal ka ühtegi sõpra. Teda narriti, kuna ta kandis
aimu. Anu Tali on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud dirigent, kes teeb ja toob Eestile vaid au. Muusika juurde tuli Anu Tali (sündinud 18.06.1972) klaverimängu kaudu Nõmme Lastemuusikakoolis, kus ta õpetajaks oli Maire Oidekivi. Et "ilma muusikata ei saa", selgus pärast kaheksanda klassi "viielist" lõpetamist. Kasutades juhust, et matemaatikust ema viibis parajasti Varssavis, tegi Anu koos kaksikõe Kadriga salaja ära sisseastumiseksamid Tallinna Muusikakeskkooli. Salaja sellepärast, et haritlastest vanemate arvates pidid lapsed saama tugeva ja korraliku hariduse, mis nende nägemusel erilise muusikaõpetusega küll seostuma ei pidanud. Muusikakeskkoolis õppis Anu põhierialana koorijuhtimist Elo Kaarepere juhendamisel ning paralleelselt ka klaverit Ada Kuuseoksa juures. Abituuriumi ajaks oli Anu end juba üle-
4. Kuidas õnnestus peategelaste laste kasvatamine. Võrdle! Kes kummagi lastest said? 5. Meeida roll kunstniku ,,loomisel" 6. Kultuurivaatlused, mõtted... Mis on aegunud? Mis tänapäevani? 1. Meespeategelasi oli samas kaks, Joosep Maarva ja Taavet Rabaraud. Kuid Taavet Rabaraud tegi elus päris mitmed vigu. Ta võttis endale teenjaid, kelle ta põhimõtteliselt ära kasutas ja paljud neist said lapsed, aga seda ta ei kahetsenud. Ta kahetses, et oli abiellunud Kai- Kadriga, rikka naisega, keda ta ei armastanud ja abiellus temaga raha eest. Tavaliselt kõik teenjad, ähvardasid meest kohtusse anda ja raha nõuda, kuid Anu oli täiesti teistsugune inimene. Ta ei tahtnud sealt küll ära minna, kuna talle meeldis seal ja tahtis Rabaraua läheduses olla, aga viimasel hetkel ta pidi minema, Rabaraual oli niikahju sellest, kuna sisimas ta armastas Anut, ta kahetses sisimas elulõpuni, et naise nii välja viskas. Rabaraud
... aastat vana. Kadri on teose alguses 13 aastat vana, teose teises pooles 14-aastane. Kristiina sai oma klassikaaslastest läbi Kadri oli koolis tõrjutud, teda narriti tema vaid Triinuga, teised ignoreerisid teda. välimuse tõttu. Klassikaaslased pilkasid Miks? Kadrit tema juuste ja riietest tuleva lõhna tõttu, mis käis Kadriga kaasas. See lõhn tuli sellest, et Kadri elas niiskes keldrikorteris, kust jäi riietele keldrilõhn juurde. Seetõttu kutsuti teda Haisukotiks ja Karvandiks. Kadri tundus kaaslastele kohmaka ja
Teoses on palju kohti, mis mõjuvad meeldejäävatena. Anu jaok on Rabaraua talu õnneliku elu sümbol. Talle meeldib seal ning see on tema jaoks kodune. Samas harjub ta ära ka Tuulemäega. Maja mäe otsas tekitab ka lugeja jaoks sooja tunde. Inimestel on keeruline oma jaoks õiget kohta leida. Sama raske on ka suhetega, mida muudavad veelgi murelikumaks materiaalsed väärtused. Miks hüljatakse raha pärast kalleid inimesi? Taavet Rabaraud abiellub Kai - Kadriga, sest naisel on varandus. Tegelikult kuulub mehe süda Anule. Peremees lahkub armastusest, aga ei suuda seda unustada. Joosep jätab samamoodi oma ema muusika tõttu. Poiss mõistab oma viga alles siis kui on liiga hilja. Kahjuks saadakse inimeste tõelistest väärtustest aru alles siis, kui neid enam ei ole. TEGELASED: Meelistegelaseks on Joosepi ema Anu. Unustatud ema ja naine vääriks om ma kannatustega lausa medalit. Taavet Rabaraua vastu seistes on ta rahulik ja leebe.Usun, et
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas ...
meeldisid. Ta magas peaaegu kõigi meestega külast ning jäi nendest rasedaks. Hiljem, kui sünnitas, andis meestele maad ja saatis lapsed rahaga isade juurde. Paljud vihkasid teda. Ainult ühe lapse jättis ta endale, selle, kes oli Martin Vaigla oma- mehe, kes ei tahtnud teda maa ega raha pärast, vaid niisama, tema enese pärast. Kadri oli isemoodi, vanemaks saades jalutas tihti külas ringi, kuid seal oli liiga palju uut rahvast, temas oli natuke põlglikkust. Meos Martin- rivaalitses Kadriga, ta oli hästi rikas ning tahtis olla parem, kui teised, talle oli oluline, et peod oleksid suurejoonelised korraldatud, kogu au oleks temal ning et teda ei häbistataks. Kaks svidrilindu-paabukest: Kati- Ta rändas koos Nipernaadiga mitu päeva. Uskus Nipernaadi valesid, kui ta rääkis Katile, et tal on samas lähedal suur talu loomadega. Kati oli väsinud ning ei jaksanud kõndida. Tutvus Hansuoja talus hoopis peremeha Jaaguga, kes armus Katisse ning Kati ei tahtnudki
Ta töötas siin ja seal, kuid igalt poolt aeti ta minema. Anu parimad aastad jäid Roniveresse, kus peremeheks oli Taavet Rabaraud. Anu täitis Roniveres isegi perenaise rolli. Taavet Rabaraud oli karm ja julm mees, kuid süda oli tal siiski hell. Anuga ei suutnud Taavet halvasti käituda, kuna Anu oli alandlik ega kaevanud millegi üle. Anu jäi Rabarauast rasedaks ning Rabaraud palus tal lahkuda, kuna kavatses abielluda rikka peretütre Kai- Kadriga.(Varem olid ikka tüdrukud Roniverest nutuga lahkunud). Anu viivitas kaua, kuid lõpuks, Rabaraua pulmapäeval, pidi ta siiski lahkuma. Anu jõudis vaid niidule kui laps tulema hakkas, ta karjus küll appi, kuid Rabaraud ei teinud välja. Kõrvaltalu(Kurma) perenaine Anu Anderva tuli Anule appi ning kandis ta teenijatega enese juurde. Anu jäigi Kurmale sauna elama ning kasvatas oma poega Joosepit, kes erines teistest lastest- ta ei mänginud ega hullanud, oli kogu aeg tõsine. Joosepit
Rabaraud, suur, tugev ja noor mees võttis ta vastu ning Anu jäi tallu leiba teenima. Möödusid nädalad ja kuud ning Anu oli väga kuulekas täitma käske ja korraldusi. Möödus enam kui aasta ning Taavet tegi talle pakkumise olla seal inimene, kes hoolitseks peremehe vara ja majapidamise eest kuniks ta leiab omale naise. Läks palju aega mööda, kui saabuski see hetk, kui Anu pidi talust lahkuma. Sest Rabaraud hakkas abielluma Kai-Kadriga, kelle raha ja varandust ta väga ihkas. Rabaraual polnud enne raske lahti saada eelmistest teenijatest, kes lahkusid pisarsilmil või vihastena, ähvardades teda kohtusse kaevata, siis seekord oli tal kohutavalt kahju heast teenijast loobuda, sest Anu oli väga väärikas inimene, kes hoolimata sõimamistest tegi oma tööd. Taavet Rabaraud, Ronivere talu peremees oli ilmselgelt Anu Maarvasse ära armunud. Taavet andis Anule kaasa kopsaka rahasumma ning palus tal vaikselt kaduda ning Ronivere
vaestes oludes keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Klassiõed hoidsid temast eemale, sest tal oli keldrihais juures ja klassiõde Anne ei tahtnud sellepärast Kadriga koos kõrvuti jõululuuletust lugeda. Kadrile meeldisid väga raamatud ja palju lugeda. Tema lemmik raamat oli “Tsaar Saltaan”. Samtui oli Kadril ülevalt naaber kellel oli väiksem laps ja Kadri käis aegajalt tema lasteraamatuid lapsele ettelugemas. Kadri peres ei peetud ka sünnipäevi, sest vanaemal ei olnud talle raha kingitusi osta. Oma sünnipäeva päeval kui Kadri sai 14 loeti klassis ette tema kirjand. Seda võttis Kadri kui oma sünnipäevakingitust. Ta oli rõõmus selle üle
............. 7 Kokkuvõte........................................................................................................................................ 8 Viited................................................................................................................................................ 9 2 Sissejuhatus Koostasime Kadriga referaadi animatsiooni ajaloost. Meil tuli lugeda ja uurida paljusid materjale. Animatsiooni ajalugu on meie arust kõige huvitavam teema, kuna väiksena vaatasime animeerituid multikaid palju, aga me ei teadnud, millega on tegemist. Nüüd saame anda ka lugejaile ülevaate, mis meile huvitav tundus. Referaadis kirjutame, mida see sõna (animatsioon) tähendab, selle ajaloost ja loetleme multikaid, mis on juba lapsepõlvest armsaks saanud!
tagasihoidlikud. Tunnete väljanäitamisi peresiseselt ei toimu. Tunnete mitte väljanäitamine ega probleemide mitte adumine on üheks suuremaks probleemiks antud juhtumis. Oma frustratsiooni elab kõige enam välja Annika ja sellest tulenevalt on probleemne ka tema käitumine ja halb õppeedukus. Samuti on alla surutud ka kogu Tiia olemus, et vaid hoida peret, mis tegelikult ei ole pere vaid sunniviisiline koostegutsemine. Tiia suhtleb iganädalaselt enda õe Kadriga telefonitsi. Annika suhtleb Maariga, käib tal külas. Emaga ta suhtleb vähe ja kasuisa Toomasega suhtlus puudub. Toomas ja Tiia suhtlevad enamasti siis, kui mees kodus on. Annikal on paar sõpra, koolis pole teiste lastega suhted eriti head. On tulnud olukordi, kus ta väljendab oma tundeid teiste vastu vägivaldselt. Seda on ta kindlasti õppinud kodust, kus Tiia kannatab Toomase vägivalla all. Antud peres ei räägita üksteisest hoolimisest ega armastusest. 2.4
Oskar Luts (26.12.1886 (07.01.1887) 23.03.1953) Lutsu päritolu ja juured Oskar Lutsu juured ulatuvad tagasi Viljandimaale, kust on pärit tema isapoolsed esivanemad. 1820. aasta paiku kolis Lutsu isapoolne vanavanaisa ,,Kalla Jägo ehk Posti Prits, nimetatud Luts" oma naise Kadriga Paistust Tartumaale Palamuse kihelkonda Järvepera külla. Nende poeg Hans (sünd. 1817), kirjaniku isapoolne vanaisa, oli Kaarepere mõisa kubjas. Sealses mõisaametimeeste majas sündis kubjas Hansu viimse lapsena 1859. a. Oskar Lutsu isa Hindrik. Lutsu emapoolne vanaisa Mart ja vanaema Triinu olid ümbruskonna haritumad taluinimesed. Mõlemad olid paar talve koolis käinud: nad oskasid lugeda ja kirjutadagi. Vanaisa Mart pidanud lühikest aega koolmeistri ametit
Nool läheb kullasuunas, aga närviliselt. Teivashüppes jääb 5.00-ga algkõrgusele. Odaviskes ei tunne Noolt samuti ära. Esimene katse 57.39, teine null. Viimane katse toob kullausu jälle tagasi 65.82. 1500 meetris on Nool tänu inglastest treeneritest ettevalmistusele jooksumees ja see lubab tal 4.29,48 vormistada suurvõidu 8641 punktiga Sebrle 8606 punkti ees. (omkuld.ee) 10 3.Pettumus Erki pettumused. Erki oli koos Kadriga otsustanud Kadriorgu korteri osta, milleks tuli võtta pangalaen. Isegi laenu saamine oli tollel ajal probleem,kuid protsendid olid juba meeletult kõrged. Erkil peas käis ringi,millest küll võla tasuvad, kui sportlasetöö piisavalt sisse ei tooks või veelgi hullem-vigastus hoobilt kõik lõpetab? Erki oli teenistseda ja elukutseta mees. (Erki Nool,autogramm) 1996. Aastal Götzisesse minnes oli Erki plahvatuslikumas ja võimsust täis. Kuid ta ei
häbisse. Tee peal tuli 2 meest Nipernaadi ja Taavet Joona. Rahvas jooksis neile vastu arvates, et tulid köstler ja tema abiline. Selleks ajaks olid külalised juba päris täis. Siis järsku tuli kellamees ja ütles, et uus köstler saatis ta sinna teatamaks, et ta ei saa tulla, kuna on palutud kuskile varem. Tuli välja, et Nipernaadi ja ta sõber on petised ja rahvas sai väga vihaseks. Tekkis kaklus. Kadri arvab, et Joona pole süüdi ning Joona jääb Kadriga, Nipernaadi aga pääses plehku. KAKS SVIDRILINDU-PAABUKEST Tegevus toimuvb sügisel. Kaks inimest kõnnivad maanteel, 1 tüdruk ja 1 poiss. Mehe nimi on Toomas ja nad kõndisid ta talu poole. Nad olid juba 3 päeva teel olnud ja Kati jalad valutasid. Ta oli imestunud, et Toomas ei küsi mitte kellegi käest teed, kuigi ta ütles, et nad on eksinud. Kati arvab, et Nipernaadi häbeneb teda. Nipernaadi lükkas selle tagasi
teised jäid häbisse. Tee peal tuli 2 meest Nipernaadi ja Taavet Joona. Rahvas jooksis neile vastu arvates, et tulid köstler ja tema abiline. Selleks ajaks olid külalised juba päris täis. Siis järsku tuli kellamees ja ütles, et uus köstler saatis ta sinna teatamaks, et ta ei saa tulla, kuna on palutud kuskile varem. Tuli välja, et Nipernaadi ja ta sõber on petised ja rahvas sai väga vihaseks. Tekkis kaklus. Kadri arvab, et Joona pole süüdi ning Joona jääb Kadriga, Nipernaadi aga pääses plehku. KAKS SVIDRILINDU-PAABUKEST Tegevus toimuvb sügisel. Kaks inimest kõnnivad maanteel, 1 tüdruk ja 1 poiss. Mehe nimi on Toomas ja nad kõndisid ta talu poole. Nad olid juba 3 päeva teel olnud ja Kati jalad valutasid. Ta oli imestunud, et Toomas ei küsi mitte kellegi käest teed, kuigi ta ütles, et nad on eksinud. Kati arvab, et Nipernaadi häbeneb teda. Nipernaadi lükkas selle tagasi ning nüüd näeb, et Kati jalad
häbisse. Tee peal tuli 2 meest Nipernaadi ja Taavet Joona. Rahvas jooksis neile vastu arvates, et tulid köstler ja tema abiline. Selleks ajaks olid külalised juba päris täis. Siis järsku tuli kellamees ja ütles, et uus köstler saatis ta sinna teatamaks, et ta ei saa tulla, kuna on palutud kuskile varem. Tuli välja, et Nipernaadi ja ta sõber on petised ja rahvas sai väga vihaseks. Tekkis kaklus. Kadri arvab, et Joona pole süüdi ning Joona jääb Kadriga, Nipernaadi aga pääses plehku. KAKS SVIDRILINDU-PAABUKEST Tegevus toimuvb sügisel. Kaks inimest kõnnivad maanteel, 1 tüdruk ja 1 poiss. Mehe nimi on Toomas ja nad kõndisid ta talu poole. Nad olid juba 3 päeva teel olnud ja Kati jalad valutasid. Ta oli imestunud, et Toomas ei küsi mitte kellegi käest teed, kuigi ta ütles, et nad on eksinud. Kati arvab, et Nipernaadi häbeneb teda. Nipernaadi lükkas selle tagasi ning nüüd näeb, et Kati jalad tõepoolest valutavad, kuna need on
häbisse. Tee peal tuli 2 meest Nipernaadi ja Taavet Joona. Rahvas jooksis neile vastu arvates, et tulid köstler ja tema abiline. Selleks ajaks olid külalised juba päris täis. Siis järsku tuli kellamees ja ütles, et uus köstler saatis ta sinna teatamaks, et ta ei saa tulla, kuna on palutud kuskile varem. Tuli välja, et Nipernaadi ja ta sõber on petised ja rahvas sai väga vihaseks. Tekkis kaklus. Kadri arvab, et Joona pole süüdi ning Joona jääb Kadriga, Nipernaadi aga pääses plehku. KAKS SVIDRILINDU-PAABUKEST Tegevus toimuvb sügisel. Kaks inimest kõnnivad maanteel, 1 tüdruk ja 1 poiss. Mehe nimi on Toomas ja nad kõndisid ta talu poole. Nad olid juba 3 päeva teel olnud ja Kati jalad valutasid. Ta oli imestunud, et Toomas ei küsi mitte kellegi käest teed, kuigi ta ütles, et nad on eksinud. Kati arvab, et Nipernaadi häbeneb teda. Nipernaadi lükkas selle
Kadri Parvi ja teised jäid häbisse. Tee peal tuli 2 meest – Nipernaadi ja Taavet Joona. Rahvas jooksis neile vastu arvates, et tulid köstler ja tema abiline. Selleks ajaks olid külalised juba päris täis. Siis järsku tuli kellamees ja ütles, et uus köstler saatis ta sinna teatamaks, et ta ei saa tulla, kuna on palutud kuskile varem. Tuli välja, et Nipernaadi ja ta sõber on petised ja rahvas sai väga vihaseks. Tekkis kaklus. Kadri arvab, et Joona pole süüdi ning Joona jääb Kadriga, Nipernaadi aga pääses plehku. KAKS SVIDRILINDU-PAABUKEST Tegevus toimuvb sügisel. Kaks inimest kõnnivad maanteel, 1 tüdruk ja 1 poiss. Mehe nimi on Toomasja nad kõndisid ta talu poole. Nad olid juba 3 päeva teel olnud ja Kati jalad valutasid. Ta oli imestunud, et Toomas ei küsi mitte kellegi käest teed, kuigi ta ütles, et nad on eksinud. Kati arvab, et Nipernaadi häbeneb teda. Nipernaadi lükkas selle tagasi ning nüüd näeb, et Kati jalad tõepoolest
esimene pani Indrekut hiljem kodus olles mõtlema, et kas see pidi midagi tähendama. XVIII Koju jõudes võttis kuri koer Indrekut vastu ja Indrek põgenes ööseks lakka. Hommikul võttis tema isa ta seal vastu. Indrek pani tähele isa konksus näppusid ja selga, millest ta hiljem ka emale rääkis. Sellepeale oskas ema vastata ainult seda , et sa alles nüüd märkasid. Indreku noorem vend Ants vihastasoma jutuga Indreku välja ja Indrek lahkus. Mööda jõge minnes kohtus Indrek Tiiu ja Kadriga, kes hakkasid Indrekult tema hariduse kohta pärima, kuid hiljem pettusid selles. Soos kõndides nägi Indrek Pearut ja läks teda tervitama ja ka Pearu võttis ta naeratusega vastu. Kuid nad ei osanud midagi erilist rääkida. Kuid Indrek kohtas Pearut hiljem veel baaris, kus Pearu rääkis, et kuidas ta pidas Indrekut ennem hobusevargaks, kuid enam ei pea, kuna too oli teda ,, teise pere isa"-ks kutsunud. Indrek jõudis veel kohtuda ka ristiisa Tiiduga, kes tahtis temaga poliitikast ja
õnnes, ütleb, et lõpuks on keegi, kes temas midagi leiab - Indrek läheb koju XVIII - koju jõudes ja isa nähes pani Indrek tähele, et isa oli väga vanaks ja könksu jäänud - Emaga kohtudes pole neil nagu enam millestki olulisest rääkida - Andres on kroonus, Ants arvab, et ta ei tule seal kunagi tagasi, ütleb ka ise, et kui tema läheks krooni, siis ei naaseks ta Vargamäele - Indrek tundis end kodus võhivõõrana - kohtus õdedega, Tiiu ja Kadriga, Kadri teatas et koer Polla on surnud vanadusse, hakkab vennalt igasugu küsimusi küsima, räägivad Vargamäel toimunust * - Indrek käis Vargamäel ringi, kohtus Pearuga, rääkisid juttu, Pearu seletas Indrekule kuidas rehenutti peab ja et tahab jälle maad kuivendada, et hea mets saaks kasvada - veel teinekord kohtus Indrek Pearuga vallamajas, kirjutaja juures, Pearu rääkis Indrekule, kuidas kõrtsis ütles ta Andresele, et ta saatis ühe poja kroonuküna närima ja teise linna
ja teised jäid häbisse. Tee peal tuli 2 meest – Nipernaadi ja Taavet Joona. Rahvas jooksis neile vastu arvates, et tulid köstler ja tema abiline. Selleks ajaks olid külalised juba päris täis. Siis järsku tuli kellamees ja ütles, et uus köstler saatis ta sinna teatamaks, et ta ei saa tulla, kuna on palutud kuskile varem. Tuli välja, et Nipernaadi ja ta sõber on petised ja rahvas sai väga vihaseks. Tekkis kaklus. Kadri arvab, et Joona pole süüdi ning Joona jääb Kadriga, Nipernaadi aga pääses plehku. KAKS SVIDRILINDU-PAABUKEST Tegevus toimuvb sügisel. Kaks inimest kõnnivad maanteel, 1 tüdruk ja 1 poiss. Mehe nimi on Toomas ja nad kõndisid ta talu poole. Nad olid juba 3 päeva teel olnud ja Kati jalad valutasid. Ta oli imestunud, et Toomas ei küsi mitte kellegi käest teed, kuigi ta ütles, et nad on eksinud. Kati arvab, et Nipernaadi häbeneb teda.
annaabi.ee 
