Eriti väärtuslike üksikobjektide eest hoolitseb küll looduskaitse, kuid kadakal tervikuna kaitsemehhanism puudub. LääneEuroopas peetakse elujõulisi kadastikke suureks väärtuseks. Nii on vähesed säilinud kadastikud Hollandis, Saksamaal ja mujal võetud kaitse alla. Kasutamine Puit sobib nikerdamiseks ja treimistöödeks. Aromaatne puit sobib tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks. Kadakas on tuntud ka vähenõudliku dekoratiivtaimena. Jämedamatest kadakatest lõhutud laudadest tehti puunõusid - lähkreid, piimapütte, võipütte, kanne, lüpsikuid, lusikaid. Kadakast nõu ei andnud maitset, oli kerge, hea lõhnaga ja pidas kaua vastu. Nõud tehti toorest puust, sest kuivanud puit on kõva ja raske töödelda. "Kadakat peeti terveks puuks, kes ei anna mingit haigust, seepärast tehti piimapütid ja õllekannud kadakast" (Muhu). Kadakast sai vastupidavad aiateibad. Oksi tarvitati nõu- ja sidumisvitsteks, samuti korvipunumiseks.
Hukkunud kadakate eepiline ja nukker lugu on pärit Lohusalu kiviranna kadakavälult. Otse üle lahe paistab seal omaaegne Paldiski sõjaväepolügoon, kus veel paar aastakümmet tagasi tiirutasid liival sõjaväemasinad. Siis lahkusid Nõukogude väed lõpuks ka Eestist, ent midagi elule vaenulikku nagu oleks tulnud üle lahe kunstniku armastatud kadakaväljale ja kadakad, keda Leili Muuga on aastaid kujutanud kui isiksusi, hukkusid. 1960- tänapäevani on tal kadakatest maale Enamasti on ta kujutanud kadakatega maastikke erinevas valguses, haljaste ja kaunitena. Vaid mõnel maalil aimub kunstniku poolt isiklikult läbi elatud looduskatastroof tema armastatud suvemaastikul. Lisaks saad vaadata: L. Muuga tutvustab teost Gustav Ernesaksast: https://arhiiv.err.ee/vaata/pildi-sisse-minek-leili-muuga
jätkamiseks. Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks. Lisaks noorte võsude söömisele tallavad veised ka pilliroo risoomistiku katki, mis samuti surub roo vohamist maha.
mitmekesisuse kiire vähenemine. 6.3 Kaitse Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks. Lisaks noorte võsude söömisele tallavad veised ka pilliroo
Taimestik nõmmemetsas on kidur ja liigivaene ebasoodsate mullatingimuste tõttu. Liiva väike veemahutavus on põhjuseks, miks sademetevaesel ajal muutub pindmite mullakiht liiga kuivaks. (Lõhmus 2004) Pinnalt kuivab muld tihtipeale läbi, seega seal kasvavad vaid kuivust taluvad liigid (Paal 1997). Puurindes nõmmemetsas on valitsevaks mänd (Pinus sylvestris), harva esineb ka arukaske (Betula pendula). Põõsarinne puudub või koosneb üksikutest kadakatest. Puhmarindes kasvab tavaliselt pohl, kanarbik, harilik kukemari, nõmm-liivatee, leesikas ja harilik kukemari. Rohurinde moodustavad hõredalt kasvavad palu-härghein, kassikäpp, nõmmtarn, mets- vareskold. Sambla- ja samblikurinne on pidev, palju esineb samblikuliike, nagu näiteks alpi- põdrasamblik, harilik põdrasamblik, mahe põdrasamblik, harkjas porosamblik ja islandi käosamblik. Nõmmemetsa kanarbiku kasvukohatüübis esineb sammaldest palusammal,
Kuid selliste loodusrikkuste säilimine vajab pidevat hooldamist (Natura2000, rannaniidud). Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks. Lisaks noorte võsude söömisele tallavad veised ka pilliroo risoomistiku katki, mis samuti surub roo vohamist maha.
Puistutest on esindatud puhtad männikud või siis männikud vähese kase manulusega. The quality class is IV... V, degree of stocking being 0,6. Boniteediklass on IV...Va. Täius 0,6. The undergrowth is absent or consists of a few junipers. The sparse shrub layer consists of cowberry, heather, bearberry, crowberry. Alusmets puudub või koosneb 3 üksikutest (vähestest) kadakatest. Hõre puhmarinne koosneb pohlast, kanarbikust, leesikast, kukemarjast. Abundance of reindeer moss is a characteristic feature. Iseloomulik joon on põdrasambla rohkus. In the heather (Calluna) site type the soils consist of moderately podzolized, sporadically also gleyed podzols. Kanarbiku (Calluna) kasvukohatüübi pinnas koosneb mõõdukalt leetunud, kohati gleistunud leedemuldadest The litter horizon is 3 ... 10 centimetres thick. Kõduhorisont on on 3...10 sentimeetri tüsedune.
aeglasem, tüsedamal kiirem. Valgust armastavad looliigid peavad halvenenud valgusoludes mõnda aega vastu. Ka umbes 40 aastat tagasi hüljatud niitudel, nüüdsetes kadastikes, võivad mõnes imekombel püsinud hõredamas kohas kasvada veel eriti visad lootaimed. Kuid looniitudele omane liigirikkus on ka sel juhul ammu minevik. Kaheksakümneaastastest kadakatihnikutest niidutaimi enam ei leia. Kadakaokaste varis on muutnud mulla happelisemaks, selleks ajaks on esimesed männid juba kadakatest läbi kasvanud ja teised ootavad järge. Laialdased lookarjamaad kaotati läinud sajandi keskel ette võetud loodude taasmetsastamise kampaaniaga: tüsedamal mullal, puude kasvuks soodsama veereiimiga lool läksid tookord ridadena istutatud männid rahuldavalt kasvama. Suur üritus ebaõnnestus vaid seal, kus plaatjat paasi katab üliõhuke mullakiht ja kuhu ajuti koguneb ka pinnavett. Kokku metsastati Saaremaal pool sajandit tagasi üle 6000 hektari loopealseid kadastikke . Teine osa samast
kadakas, samblarinne vähe arenenud (mikrokõrgendikel). Levinud saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis. 1.2. Nõmmemetsade tüübirühm- hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja vaesematel leedemuldadel7. Levinud ranniku- või sisemaaluidetel. Männikud, alustaimestik liigivaene, hästi esindatud samblikud. 1.2.1. sambliku kkt.- reljeef tasane või nõrgalt lainjas. Põõsarinne puudub või koosneb üksikutest kadakatest. Alustaimestikus valdavalt puhmastaimed. Hästi on arenenud sambla-samblikurinne. Põhjavesi enamasti sügavamal kui 3 m. 1.2.2. kanarbiku kkt.- reljeef nõrgalt künklik. Ülekaalus keskmise ja jämeda terasuurusega liivad, põhjavesi 1-2 m. Alustaimestikus puhmad, kasvab lehtsammalde osatähtsus. Levinud Põhja-Eestis, saartel ja Peipsi põhjakaldal. 1.3. Palumetsade tüübirühm- kasvavad maapinna kõrgematel osadel (mõhnastikud,
niitmine. Loomad tallavad pilliroo risoomistiku katki – roo vohamine väiksem. *Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks. Lisaks noorte võsude söömisele tallavad veised ka pilliroo risoomistiku katki, mis samuti surub roo vohamist maha.
nõrgalt kuni selgelt välja kujunenud (tumepruunid pesakesed). Muld on happelise reaktsiooniga (kõduhorisondi pHKCl 3,0-4,5) ja madala küllastusastmega. Veereziim: põhjavesi enamasti sügavamal kui 3 m; sademetevaesel perioodil muld liialt kuiv taimede kasvuks. Puurinne: koosneb peaaegu eranditult hõredavõitu kasvavatest mändidest, vaid kohati võib vähesel määral lisanduda arukaski. Boniteet IV Va. Põõsarinne: puudub või koosneb üksikutest kadakatest. Puhmarinne: hõre, kasvab pohla (D), kanarbikku, nõmm-liivateed, leesikat, harilikku kukemarja. POHL Nime päritolust: Vaccinium vitis-idaea - vaccinium on tuletatud ladinakeelsest sõnast bacca mari. Vitis tähendab viinapuud, Vitis idaea viinapuu Ida mäelt (Kreeta saarel). Eesti keeles on taim tuntud ka paluka nime all (palumetsast). Sugukond mustikalised. Kasvukoht: karakterliik hästi õhustatud liiv- ja saviliivmuldadedega männi- metsades
Ma ei tea praegugi, kus ma Teile sellest kirjutan, kas mul täis aru peas või mitte. Ja siis äkki sain ma meeletult rõõmsaks, sest ma ütlesin endale: aga ma ei olegi ju kadakas, miks ma peaksin oma lapsele nõnda valetama! Tõendused! hüüdsin iseendale vastu ja ma ei leidnud midagi muud kui aga seda, et äkki tundsin, kui väga ma tahtsin, et keegi ütleks mulle: mu armas, mu kallis!" ...Ma ei või sinna midagi parata, et ikka veel tahan Teile kirjutada kadakatest. Asi puutub ju minusse endasse, sellepärast. Ütlesin Teile: ma pole kadakas. Aga mis ma siis olen? -- see on küsimus, mis mind piinab. Olen ma sakslane? Ei ole. Eestlane? Ka eestlane mitte, sest mis eestlane ma olen, kui ma ei mõista õieti oma emakeeltki. Ja teate, mis mõttele ma äkki tulin: Eestimaal ei elagi eestlasi. Võib-olla maal, aga sealgi mitte igal pool. Seda panin alles tänavu kevadel tähele, kui kodu käisin, tähendab Viljandimaal. Seal on kadakas vallutanud taludki.
annaabi.ee 
