Luuletust on mõnus ja kerge lugeda kuna see on kergelt arusaadav. Kõige vähemütlevam luuletus on minu jaoks ,,Kõik mis kunagi oli 2". See räägib lühidalt karjapoisikese riietusest ja haigustest. Luuletus ei anna muule erilist emotsiooni edasi mille tõttu ei ütle mulle see luuletus midagi erilist. Järgmistes kahes luuletuses tahan näidata erinevaid epiteete ja isikustamisi mida autor kasutab enda luuletustes. ,,Lootus" Külm puhang. Lehtede kabuhirm. Paatjad rohulibled lõdisevad. Ainult üksik lammas, valge vill tal, kõnnib musta ja madala taeva all. Selle luuletuse epiteedid on külm, paatjad, üksik, valge, musta ja madala. Toon ka välja luuletuse isikustamisi. Nendeks on lehtede kabuhirm ja rohulibled lõdisevad. Võrdlused selles luuletuses puuduvad. ,,Tagavaraväelane" Surm astub lubjaviltides 4 Gulagi Arhipelaagi tagaraväelaseks. Jääkülm on lihtne: nälg, pridurkad ja nuut.
näiteks on tehtud saade, kus on oma ala spetsialistid, kes aitavad saada üle sellest. Kas see ka aitab, kes seda teab. Muidugi ei kao maailmast surmad, hirmud ja ühiskonna probleemid, aga kui neid liiga tihti fantaseerides võivad -kujutlused muutuda tõsisemaks ja ärevus seoses hirmuga suuremaks. Julgen arvata, et kõige suurem hirm on inimestel elu enda ees, sest kunagi ei tea, mida toob järgnev päev. Praegusel hetkel on inimestel kabuhirm masu ehk majandussurutise ees, mis on hõlmanud Euroopa Liidu maid ja paljusid arenenud tööstusriike. Paljud tööea- ja võimelised inimesed peavad toime tulema väiksema palga või halvimal juhul töö kaotamisega, mida tingivad ettevõtete kehvad majandusnäitajad. Perel tuleb hakata kokku hoidma ega saa lubada endale kalleid esemeid, mida varem sai võimalikuks pidada. Kui nii võtta on see suur kaotus kõigi jaoks
viitavad emotsioonidele · Jaguneb: ekspressiivsed ja deskriptiivsed · Ekspressiivne: vahetu emotsioonide/tundmuste väljendamine Jess!, Issake!,Tõmba uttu!, Ot-sa-nunnu! · Ekspressiivse väljendi ja emotsiooni vahel tihe seos · Deskriptiivne: emotsionaalse kogemuse määratlemine/kirjeldamine · Jaguneb: otsene ja piltlik · Piltlik jaguneb: metafooriline (nt Püksid sõeluvad vett) ja metonüümiline (nt Silmad kui tõllarattad) · Otsene: emotsiooninimetus (rõõm, kabuhirm, äkkviha) Emotsioonisõnavara uurimine ja kogumine · E. Veski, J. Allik on koostanud sõnaloendi · L. Kästik on koostanud sõnaloendi · E. Vainiku emotsioonisõnavara empiiriline uurimus · Loetelukatsetes tuleb esile "aktiivses kasutuses" olev sõnavara · Loetelukatsetes nimetati ligi 5000 sõna, neist ligi 2000 erinevat väljendit · Emotsioonidest arusaam erineb individuaalselt (lilla, kosmos, lehm, jess, Sven jne)
1.ÕNNETUSED, KRIISID: mida nimetatakse katastroofideks, mis võib olla nende põhjusteks Katastroof on äkiline ja erakorraline õnnetus, mille põhjustajaks võib olla nii loodus kui ka inimene ning on tavaliselt seotud suurte materiaalsete ja/või inimkaotustega seotud. Selle võib põhjustada uputus, keeristorm, tulekahju, liiklusõnnetus, keemiatehase õhkulendamine jne. mis on paanika, miks see tekib Paanika on kabuhirm ning see tekib tavaliselt ehmatuse tagajärjel. Kaob terve mõistus, käitutakse nagu segane. mida kujutab endast inimese isiklik kriis, mis võib seda põhjustada (lk 35), Inimese isiklik kriis on inimeste endi elu raske periood, seda võib põhjustada millegi puudus ja mingi asja halb seis, aga ka vanusega sotud probleemid murdeiga, keaskeakriis jne. kuidas kriisist väljuda
Teised soovitavad jagada emotsioonid niinimetatud "perekondadesse." Näiteks: Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, melanhoolsus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon Hirm: ärevus, kartus, närvilisus, mure jahmatus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus/kohkumine, kabuhirm, (foobia, paanika) Lõbu: nauding, lõbusus, õnn, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus, võlutus, rahuldus, eufooria, maania, ekstaas Armastus: tunnustus, sõbralikkus, usaldus, headus, poolehoid, kiindumus, imetlemine Üllatus: sokk, hämmastus, imestus Vastikus: põlgus, põlastus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ebameeldivustunne, ärritus Häbi: süütunne, kohmetus, tusk, alandus, kahetsus
· Psühhosomaatilised haigused · 53 + 38 + 25 + 24 + 18 + 16 + 13 + 12 + 11= 210 · Stress o Kui stress läheb üle negatiivseks, siis hakkab see sind kahjustama. o Postiivne stress on meil kogu aeg · Frustratsioon- Lühiajaline pingeseisund Emotsioonid · Põhiemotsioonid o Raev, viha, nördimus o Ekstaas, õnn, rõõm, meeldivus o Imestus, üllatus, hämmastus o Kabuhirm, paanika, hirm, kartus o Ahasatus, mure, kurbus, nukrus o Jälestus, vastikus, ebameeldivus · Emotsioonide füsioloogilised väljendused o Muutused südame rütmis ja veresoonkonna töös Süda hakkab peksma ja pulss läheb kiireks Hingamine kiireneb või aeglustub erutused või muu asja tõttu o Suu kuivab o Raskustunne maos o Pissihäda või kõhulahtisus o Pisarad ja higistamine
Tinavalge kuu, su puuslik, järel samme hiilib, ja ta nõuab, ohvriks nõuab osa sinu verest. Higiniiske käega haarab keegi rõivaist - karjud! Haarajaga ühest perest - need su oma varjud. Lähed kadakate vahel vinges tuuleiilis püsti päi, sa ehkki vindund oled mitmes leinas. Esiisad aastasadu, meie vastsel ajal uued, kas või veriheinast, ehitame majad. Lootus Külm on puhang.Lehtede kabuhirm. Paatjad rohulibled lõdisevad. Ainult üksik lammas,valge vill tal. Kõnnib musta ja madala taeva all. Kus on mu kodumaa ? Kus on kodukülade Nukrad kaevuvinnad ? Kus on Kolgata mägi ja kadunud linnad ?
· 28.aprill 8000 rotilaipa · linnas tõusis ärevus, teadmatus lakke · 29.aprill laipade arv kahanes märgatavalt tühiseks · Michel oli väga haige käis vaevaliselt, pea longus, käed-jalad laiali · Grandi naaber poos ennast ülesse, mis ebaõnnestus, sest Grand jõudis õigel ajal · Kui Rieux Michelit haiglaravile pani ja nad sinnapoole teel olid lämbus kojamees mingi nähtamatu raskuse all ta suri. · Kojamehe surmaga kaasnes linnas kabuhirm · on juba rohkem ohvreid alguses palavik, mis lõpeb surmaga · kogu linn on palavikus, · surmajuhtumite arv kasvas paari päevaga mitmekordseks ja kes selle haigusega oli tegelenud, teadis et see on taud · Casteliga kohtudes tuli Rieuxil endale siiski tunnistada, et tal oli õigus ja see kõik nende ümber on KATK · jäeti minevikuvarjud ehk eelmised maailmakatku pildid maha ning hakati mõtlema abinõude tarvitusele võttu
Teised soovitavad jagada emotsioonid niinimetatud "perekondadesse." Näiteks: Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, melanhoolsus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon Hirm: ärevus, kartus, närvilisus, mure jahmatus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus/kohkumine, kabuhirm, (foobia, paanika) Lõbu: nauding, lõbusus, õnn, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus, võlutus, rahuldus, eufooria, maania, ekstaas Armastus: tunnustus, sõbralikkus, usaldus, headus, poolehoid, kiindumus, imetlemine Üllatus: sokk, hämmastus, imestus Vastikus: põlgus, põlastus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ebameeldivustunne, ärritus Häbi: süütunne, kohmetus, tusk, alandus, kahetsus ("Emotsionaalne intelligentsus" lk 337-338)
väljendite hulgas eristatakse metafoorseid (tähenduse ülekanne ühest inimkogemuse valdkonnast teise nt ta keeb vihast) ja metonüümilisi väljendeid ( emotsionaalset kogemust kirjeldatakse selle ühe osa iseloomuliku muutuse kaudu nt silmad nagu tõllarattad). Otsesteks emotsiooniväljenditeks on emotsiooninimetused, mille esmane funktsioon on tähistada erinevaid emotsioone (nt sõnad viha ja rõõm), aga ka eristada emotsioonide eri kvaliteete (nt vihavaen, äkkviha, kahjurõõm, kabuhirm). 1. Emotsioonisõnavara 4 1.1. Emotsioonisõnavara kogumine ja uurimine Eesti keeles on olemas sõnu, mida kasutatakse emotsioonide, tundmuste, tunnete, emotsionaalsete seisundite tähistamiseks. Selleks, et emotsioonisõnavara hulka uurida, on mitu teed, nt koguda sõnavara tekstidest või sõnaraamatutest. Teine võimalus on võtta ette mõni psühholoogide
Valküürid ratsutasid lahinguväljade kohal ja kogusid surnud kangelasi einherjisid. Parimad kangelastest, kes langesid, said Odini sõdalasteks maailmalõpu lahingus (Ragnarok). Valküürid lõbustasid ja teenisid neid sõdalasi, kes läksid Valhallasse. Valküürid olid algselt tõenäoliselt amatsoonide sarnased jumalannad, kes nautisid lahinguid ja sõjahaavu. Nimeliselt Skuld, Skögul, Hildr, Gunnr, Göndul, Geirskögul. Kabu tänapäeva kasutusse tulnud sõnana kabuhirm. Kabuhirm tähendab kartust selle ees, et esmasündinud laps on tütar, mis tähendas, et laps tuleb hukata. Valhalla - on muinaspõhja mütoloogias Odini saal, lahingutes tapetute (einherjerite) kodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid, kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus, mitte vääritult ehk voodis. 7. Egyll Skallagrimson, loomingu lühiülevaade, proosa-saagade temaatika. Egill Skallagrimsson (900-982) - sündis Norras, kolis Islandile
Kreekakeelne sõna `ophis' on otseselt aluseks nimele, mis väljendab erilist hirmu madude ees (Waters 2005: 17). Seda foobiat seostatakse tihtilugu just evolutsiooniliste põhjustega. Samas võib see olla seotud ka isiklike ebameeldivate kogemustega või kultuuriliste mõjudega. (Kümme... 2012) Akrofoobia/Altofoobia/Hüposofoobia - kõrgusekartus `Akron' tähendab kreeka keeles kõrgemat kohta või tippu ning `altus' on kõrge ladina keeles. Mõlema termini sisuks on kabuhirm kõrgete kohtade ees. `Hypo' on kreekakeelne eessõna selle kohta, mis asub allpool või all ning enamasti on see hirm akrobaatika ees. (Waters 2005: 58) See foobia võib inimese viia ängistushoogudeni. Tavaliselt inimesed siiski tõsisemate tagajärgedeni ei jõua, kuna seda foobialiiki kannatavad inimesed väldivad kõrgeid kohti. (Kümme... 2012) Klaustrofoobia - hirm suletud ruumide ees See on kõige sagedamini esinev foobia üldse ning on levinud kogu maailmas. Termin on
paranes. Muutus oluliseks tarbekaupade tootmine ning eriti jõudsalt arenes autode, elektri- ning keemiakaupade tootmine. Hakati kasutama konveiereid. Kõige kiiremini arenes USA majandus. Paljudele muutsid kättesaadavaks külmkapp ja auto ning korterid. Suur ülemaailmne majanduskriis. 1929. aastal algas majanduskriis ehk majanduse langus. Miljonid inimesed jäid tööta ning senine õitseng oli lõppenud. 24.oktoobril 1929 haaras börsil kauplejaid kabuhirm. Kõik üritasid oma aktsiaid maha müüa. Hinnad langesid järsult väga madalale. 5 päeva hiljem langesid hinnad veelgi. Aktsiaomanikud proovisid müüa oma aktsiaid võimalikult madala hinnaga. Väärtpaberiturgu oli tabanud krahh ehk kokkuvarisemine. Sellel järgnes suur majanduskriis nim. ka suur depressioon. Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti. Ettevõtted proovisid päästa olukorda vähendasid kaupade hindu, vallandasid töölisi jne. Palju inimesi jäid tööta
häbenemist väärivaid) läbielamusi, mis on unenäo vahendusel teadvusse jõudnud. Unenägude analüüs ja seletamine on psühhoanalüütilise traditsiooni kohaselt üks psühhoanalüüsi põhimeetodeid. 2. Unenägude infotöötluse hüpotees Unenägu on jätkuv infotöötlus ajus ("koristamine" ja "korrasoleku kontroll") 3. Unenäo mälufunktsioonide hüpotees Unenägu organiseerib infot meeldejätmiseks (KSL uni pikeneb õppimisperioodidel) 3.4. Unehäired Luupainajalik unenägu Öine kabuhirm Uneskõndimine Voodimärgamine (5 % lastest, noorukeist) - kõik seoses une sügavaima staadiumiga Unelmad (unelemine) - unenägu päeva ajal © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 85 Insomnia (a) uinumisraskused, (b) kaebused une sügavuse ja piisava kestuse puudumise üle Uneapnoe - hingamishäired magamise ajal Laste äkksurma sündroom
annaabi.ee 
