iseloomulikud detailid-voluudid ja raidkivikaunistused. Voluut-teo või padjakujuline moodustis,mis ühendas kahte kiriku korrust. Fassaadi ülaosas oli kolmnurkne viil,fassaadi katsid korintose stiilis poolsambad ja seinaorvades olid skulptuurid(staatuad). 2. Barokk kirikute siseruum(põhiplaani muutus,kujundus). Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone.Siseruum ei jagunenud löövideks,vaid moodustas ühe avara saali.Külglööve asendasid sageli kabeliteread(Põhja-ja lõunaküljel). Barokkehitiste siseruum kaeti halli värvilise marmori,lopsakate skulptuurkaunistuste ja maalidega.Maalid-taotleti petliku ruumimõju-laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi-näis nagu oleksid seinu üleval jätkanud sammaskäigud.Lagedele maaliti pivi,mille vahel hõljusid inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. 3. Baroksed laemaalid-mida ja kuidas kujutati? Maalides taotleti piltliku ruumimõju.Laemaalides kasutati oskuslikult
(Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhiad) 3. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud ei absolutistlike maade kunstist ega vaimulikust kunstist. (Põhja Saksamaa, Skandinaavia, Eesti) Barokk Itaalias : · Arhitektuuris esmatähtis kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks pikergune hoone. Kiriku siseruum moodustas ühe avara saali, ei jagunenud löövideks. Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja ja lõunaküljel. Põhilisteks valgusallikateks kupli allosas asuvad aknad. Valgus koondus kiriku idaossa, tõstes seda esile. Vahel moodustus hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalidest. · Barokk- kirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik II Gesu (Jeesuse kirik) Roomas. (GIACOMO da VIGNOLA) · Barokk-kiriku siseruumis suur tähtsus skulptuuridel, maalidel, mis on aga
Arhidektuur Itaalias ja Saksamaal *Esmajärguline kirikute ehitamine Siseruum ei jagunenud löövideks. Külglööve asendasid sageli kabeliteread. *Eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù(Jeesuse kirik) Roomas Giacomo da Vignola. Tähtsad maalid ja skulptuurid-taheti tekitada aukartust ja imetlust, mitte õpetada. Maalitud arhidektuuridetailid väljaspool kaunistasid voluudid- spiraalikujulised motiivid fassaadi detailid põhiliselt samad mis renessansiski **Detailid allutatud tervikule ega oma konstruktiivset ülesannet. Palju ebasümmeetriat Peetri väljak LORENZO BERNINI Saksamaa: ebaselge piir rokokooga
-18. sajandil Frauenkirche Dersdenis, Saksamaal Barokk-kirikute ülesehitus Arhitektuuris sai esmajärguliseks ülesandeks kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks muustus uuesti pikergune hoone. Kiriku siseruum moodustas ühe avara saali. Jesuiitide ordu emakirik II Gesu (Jeesuse kirik) Roomas Barokk-kirikute ülesehitus Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Põhiliseks valgusallikaks said aknad, mis asusid kupli allosas. Valgus koondus peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), mis tõstis seda esile ja aitas siduda kogu kiriku ühtseks tervikuks. Vierzehnheiligeni palverännukirik Saksamaal Barokk-kiriku siseruum Suure tähtsuse omandasid kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Dekoratiivne iseloom-
Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine; eenduvad, taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline; üldmulje dünaamiline, rahutu. Barokile väga iseloomulik detail voluut. Kiriku põhiplaan muutub piklikuks, sageli on põhiplaanilt ovaalikujuline või ovaalidest koosnev. Altaripoolel asub kuppel või torn. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Stukk-dekoor ja voluudid barokkhoone fassaadil. Barokk armastab murduvaid ja kaarjaid jooni, ümarkaarse ja kandilise akna kõrval läheb moodi ovaalne aken. BAROKKARHITEKTUUR ITAALIAS Jesuiitide ordu emakirik - barokk-kirikute eeskuju. Carlo Maderna: Santa Susanna kirik, Rooma Peetri kiriku fassaad(obeliskiga). Francesco Borromini: San Carlo alle Quattro Fontane kirik, Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures, Santa Agnese kirik.
BAROKKARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL Barokk-kirikute ülesehitus Esmajärguliseks kirikute püstitamine Kirikutüübiks pikergune hoone ° Kohane katoliiklikule ° Kirik ühelööviline saalkirikud ° Külglöövide asemel kabeliteread (põhja ja lõunaküljel) ° Valgusallikaks aknad kupli allosas ° Valgus koondus kiriku idaossa (kooriruumi) ° Vahel hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalid ° Kolossaalorder Barokk-kirikute eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù ° 16.saj lõpul ° Giacomo da Vignola ° Kõige olulisem arhitekt C.Maderna Barokk-kiriku siseruum Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel Dekoratiivsem iseloom gooti stiili omadest
Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Barokk-kiriku siseruum. Kiriku põhiplaan muutub piklikuks, sageli on põhiplaanilt ovaalikujuline või ovaalidest koosnev. Altaripoolel asub kuppel või torn. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Vierzehnheiligen´i kloostrikiriku põhiplaan. Barokk-kiriku fassaad. Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: Kahekorruseline, korruseid ühendavad voluudid; Palju üle võetud renessansist -antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine; Eenduvad, taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline; Üldmulje dünaamiline, rahutu. Vasakul stukk-dekoor Ja voluudid barokkhoone fassaadil
reeglipärasus. Barokk-kunsti sünnimaaks Itaalia. Kunstnikele anti suuri tellimusi, kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kirik soovis elulähedast kunsti. Hakkab mõjuma rahvalikkus(barokk-elementidega rahvarõivad) Barokkarhitektuur Itaalias Esmajärguline ülesanne kirikute ehitamine. Valitsevaks kirikutüübiks piklik hoone, mis moodustas ühe avara saali, mitte ei jagunenud löövideks nagu keskajal. Külglööve asendasid kabeliteread. Põhiliseks valgusallikaks aknad, mis asusid kupli allosas, valgus tõstis esile kooriruumi. Barokk-kirikud on kuppelkirikud. Kirikute eeskujuks Jeesuse kirik Roomas(autor da Vignola). Väga tähtsale kohale kerkib siseruum: kaunistatud skulptuuride ja maalidega nendega ei püüta inimest mõjutada, vaid rõhutakse inimese tunnetele. Barokk- skulptuur hoogne ja maaliline. Laemaalidel kujutatud arhitektuuridetaile. Välisilmes oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil
Kirik ja paavst, õukond soovisid et kust oleks esinduslik, tore, sest see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kisik soovis elulähedast kunsti. · Baroki rahvalikkus. ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17.-18. SAJANDIL. · Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone, mis oli kohasem katolikule kirikule. Kiriku siselööv ei jagunenud enam löövideks, nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Valgusallikaks aknad, mis asusid kupli all. · Barokkkirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik Il Gesu Roomas. (Giacomo da Vignola). · Barokkkiriku siseruum. Skulptuurid ja maalid- dekoratiivsem iseloom kui gootis- mõjutada inimese tundeid, hämmastada ja tekitada imetlust ja aukartust. · Barokkkiriku välisilme. Kuppel ja läänefassaad. Keskosa on 2 korruseline. Kitsast ülemist
ülepakutud. Barokk-kunsti sünnimaaks Itaalia. Kunstnikele anti suuri tellimusi, kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kirik soovis elulähedast kunsti. Hakkab mõjuma rahvalikkus(barokk-elementidega rahvarõivad) BAROKK ITAALIAS ARHITEKTUUR Esmajärguline ülesanne kirikute ehitamine. Valitsevaks kirikutüübiks piklik hoone, mis moodustas ühe avara saali, mitte ei jagunenud löövideks nagu keskajal. Puuduvad sambad ning kolm löövi. Külglööve asendasid kabeliteread. Otsas oli apsiid, kirikud endiselt ida-lääne suunalised. Põhiliseks valgusallikaks aknad, mis asusid kupli allosas, valgus tõstis esile kooriruumi. Barokk-kirikud on kuppelkirikud. Kirikute eeskujuks Jeesuse kirik Roomas(autor da Vignola). Väga tähtsale kohale kerkib siseruum: kaunistatud skulptuuride ja maalidega nendega ei püüta inimest mõjutada, vaid rõhutakse inimese tunnetele. Barokk-skulptuur hoogne ja maaliline. Laemaalidel kujutatud arhitektuuridetaile
eriskummaline, veider). Arhitektuuris sai esmaseks ülesandeks kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone, mis oli ilmselt kohasem katoliiklikule liturgiale. Barokk-kirikule sai määravam siseruum. Renessansist võeti üle nelitise kohal kõrguv kuppel, sambad, poolsambad ja pilastrid. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis asusid nelitisekupli allosas. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa, tõstes esile kooriruumi. Barokk-kirikute eeskujuks oli juba 16. sajandil ehitatud Il Gesu kirik Roomas. Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad maalid ja skulptuurid Prantsuse arhitektuuri uus stiil sündis kuningalossi Louvrei edasisel täiendamisel 17. sajandil
Sirgjoont peaaegu ei kasutata. Fassaadi jaotab kaheks korruseks lainetav simss; mõlemat korrust liigendavad neli korintose sammast, mille vahel on niid skulptuuridega ning nelinurksed ja ovaalsed petikud. Fassadi kroonib suur ovaalne medaljon. Kirik kahekorruseline, voluutidega ühendatud. Itaalias oli tähtis sakraalehitis, mis oli basiilika tüüpi. Barokk- kirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik Jeesuse kirik. Kiriku siseruum ei jaotunud löövideks. Külglööve asendasid kabeliteread. Põhiliseks valgusallikaks said aknad. Valgus koondus nii kooriruumi. Suur tähtsus kirikuid kaunistavatel skulptuuridel ja maalidel. Nendega proovitakse mõjutada inimese tundeid. Olulise tähtsuse omandasid kuppel ja läänefassaad. Rütmiliselt eenduv sambapaar- visuaalne rütm, teeb liikuvaks, valguse rütm. Fassaadi kaunistab niss. Skulptuure, petikaknad, akna kohal viil, aga viilul murti viilu tipp ära. Tavaliselt teise korruse nisside kohal.
Jesuiitide ordu asutaja Ignatius Loyola soovitas, et kunst kujutaks usulist ekstaasi, märtsisurmasid ja imesid nõnda, et usklik saaks neid reaalseks pidada. ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17-18.saj. Barokk-kirikute ülesehitus. Valitsevaks kirikutüübiks sai pikergune hoone, mis oli kohasem katoliku liturgiale. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja-ja lõunaküljel. Põhiliseks valgusallikaks said aknad tambuuris. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), sidudes kogu kiriku sisemuse ühtseks tervikuks. Barokkkirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik Il Gesù (Jeesuse kirik) Roomas. (1. pilt) · Barokk-kiriku siseruum. Kirikuid kaunistavate dekoratiivsete skulptuuride ja maalidega ei püüta niivõrd jutustada, õpetada ja moraliseerida, kuivõrd mõjutada inimeste tundeid- hämmastada,
pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus, kõverad/ lainetavad jooned, valguse/varjude mäng, paarisambad, risaliit, tiheda ruuduga aknad. Esines eelkõige sakraalehitistel. Kiriku põhiplaan muutub põhiplaan piklikuks, sageli on põhiplaanilt ovaalikujuline või ovaalidest koosnev. Altaripoolel asub kuppel või torn. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. 2.Rooma Peetri kirik- interjöör- eksterjöör Kirikut ehitati terve sajand. Algselt otsustati, kas hoone peaks olema tsentraalhoone, kuid lõpuks otsustati, et ikka pikihoone. Arhitektuurikonkursi võitis Carlo Maderno. Interjöör: Eksterjöör: Michelangelo kavandas kupli. Maderno tegi fassaadi sellega arvestades madalama ja kavandas külgtornid, mis kuplit raamiks. Kupli, fassaadi ja tornide probleem tuli aga
ja tunnetele ning nähtavasti suutis just seepärast edukamalt köita laia publikut. Igatahes on barokk jätnud paljude maade rahvakunsti sügavama jälje kui hilisemad stiilid. Nt rahvariietes on barokiaegne ametlik mood sageli äratuntav. Barokk arhitektuur Itaalia arhitektuuris sai taas esmajärguliseks kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks muutus pikergune hoone. Siseruum ei jagunenud löövideks, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Valgusallikateks olid aknad, mis asusid kupli allosas, seega koondus valgus kiriku idaossa (kooriruumi) tõstis seda esile ja aitas siduda kogu kiriku sisemuse ühtseks tervikuks. Vahel moodustus hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalidest. Suure tähtsuse omandasid kiriku siseruume kaunistavad skulptuurid ja maalid, kuid tegemist oli pigem dekoratiivsete detailidega. Nad püüavad mõjutada inimese tundeid , hämmastada teda
annaabi.ee 
