Valeühenduse korral pole viisakas katkestada kõnet ilma vabandamata. Viisakas pole väljendada oma pahameelt. Kui olete avastanud, peale esimest kutsungit, et valisite vale numbri, tuleks kõne ära oodata ja vabandada. Kõne katkestamine Kõne ühepoolne katkestamine on ebaviisakas, näitab kasvatamatust ja annab tunnistust nõrgast närvisüsteemist. Toob kaasa ka konflikte. Kuid on ka erandeid... Katkestage kõne, kui keegi teid sõimab või ropendab. Solvamise korral võite kaasvestlejat hoiatada, et kui solvangud korduvad, katkestate kõne. Kõne võite katkestada ka siis, kui teie kolmandale helistamisele vastab endiselt automaatvastaja. VihaNE helistaja: Et lahendada olukorda rahumeelselt Laske inimesel ilma teda katkestamata rääkida. Kasutage kõne ajal võimalikult palju helistaja nime ja korrake räägitu üle, andes mõista, et olete saanud jutust aru. Võtke kindlasti mõtlemisaega, et olukorraga tutvuda.
See on tööalase edu üks võtmeküsimus, kuna see õpetab arvestama igas olukorras selle inimesega, kellega isegi töised tegemised kokku viivad. Selle oskust väljendab kõige paremini mõistmist ja empaatiat ning aitab teisel oma probleemidega toime tulla ja neid iseseisvalt lahendada. Aktiivse kuulamise oskust liigitatakse kolmeks: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine ja empaatiline kuulamine. Vaikseks kuulamiseks on oskus tähelepanelikult kuulata kaaslast, ilma et kaasvestlejat katkestaks. Selline käitumine eeldab füüsilist ja vaimset keskendumist ja aitab väljendada huvi, arusaamist ja toetust. Selle alla kuulub ka noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Selle pärast on kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine väga oluline. Peegelduv kuulamine on käitumisviis kuulajale, mis annab rääkijale teada, kuidas
valima firma esindaja. Kõne katkestamine Kõne ühepoolne järsk katkestamine on üldiselt ebaviisakas, näitab kasvatamatust annab tunnistust nõrgast närvisüsteemist. Enamasti toob see kaasa konflikti äsjase vestluspartneriga. Mõnel juhul on aga kõne ühepoolne katkestamine siiski lubatud või lausa soovitatav. Katkestage kõne ilma hoiatamata, kui keegi teid sõimab või ropendab. Solvamise korral võite kaasvestlejat hoiatada, et kui solvangud korduvad, katkestate te kõne, ning siis võite seda ka rahumeeli teha. Kõne võite katkestada ka siis, kui teie kolmandale helistamisele vastab endiselt automaatvastaja.
kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Selleks tuleb loobuda oma eelarvamustest, kinnisideedest, kõhklustest ja enesekesksusest. Peate püüdma vaadata asju teise vaatepunktist (Kuulamine 2011). 1.1 Aktiivne kuulamine Hea kuulamine on aktiivne kuulamine. Aktiivne kuulamine jaguneb kolmeks: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine ja empaatiline kuulamine. 1.1.1 Vaikne kuulamine Vaikne kuulamine seisneb oskuses tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine on väliselt passiivne, nõuab aga suurt vaimset ja füüsilist keskendatust. Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner:
Suhtlemise mõistekaart www.sindi6.webs.com Kuulamine Kuulamine on kompleksoskus teate vastuvõtmine, hindamine, interpreteerimine ja vastamine. Kuulamine on segu kuulmisest ja keskendusmisest püüd mõista ja teisest aru saada. Kuulamise võib jagada kaheks. Aktiivseks ja passiivseks kuulamiseks. Aktiivne kuulamine jaguneb omakorda kolmeks osaks: Vaikne kuulamine - oskus tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Vaikse kuulamise alla kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Peegeldav kuulamine - kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada
Aeg-ajalt on kõik inimesed pseudokuulajad, tõsiseks läheb asi aga siis, kui huvitatud kuulamist on vähem kui pseudokuulamist. AKTIIVNE KUULAMINE JA EFEKTIVENE KUULAMINE Aktiivne kuulamine on vastuvõtuprotsess, milles on tähtsad osad mõlemal, nii rääkijal kui kuulajal. Aktiivse kuulamise oskust liigitatakse kolmeks: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine ja empaatiline kuulamine. Vaikne kuulamine on oskus tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Vaikse kuulamise alla kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine on seotud
Ekstrospektsioon on teiste inimeste välise käitumine jälgimine. Kasutatakse abivahendeid nagu filmimine, helisalvesti jne. Õiguspraktikas kasutatakse seda nt sündmuskoha läbiotsimisel ning vaatlusel. vestlus/küsitlus/anketeerimine- vestlust kasutatakse tihti täiendavalt vaatlusele ja eksperimendile. Sellega saan jälgida näoilmeid, hääletooni ja verbaalseid liigutusi. Küsitleja saab jooksvat tagasiside ning suunata kaasvestlejat vastavalt oma eesmärkidele. Sõnades edastatav informatsioon on unikaalne. Test- test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Test koosneb küsimustest ja/või ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastus või lahendus anda. Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud normide kaudu. Jaguneb võimekus ja isiksustestideks. Võimekustestid nõuavad
Kuulamistõkked- barjääri loomine kuulaja poolt: · võrdlemine · mõtete lugemine · vastuseks valmistumine · sõelumine, valikuline kuulamine · siltide kleepimine · unelemine · samastumine · nõuandmine · väitlemine · teema vahetamine · oma õiguse tagaajamine · takka kiitmine Aktiivse kuulamise liigid: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine, empaatiline kuulamine. Vaikne kuulamine seisneb oskuses tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine on väliselt passiivne, nõuab aga suurt vaimset ja füüsilist keskendatust. Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: · on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) · ei ole endas kindel
Kuulamistõkked- barjääri loomine kuulaja poolt: võrdlemine mõtete lugemine vastuseks valmistumine sõelumine, valikuline kuulamine siltide kleepimine unelemine samastumine nõuandmine väitlemine teema vahetamine oma õiguse tagaajamine takka kiitmine Aktiivse kuulamise liigid: vaikne kuulamine, peegeldav kuulamine, empaatiline kuulamine. Vaikne kuulamine seisneb oskuses tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine on väliselt passiivne, nõuab aga suurt vaimset ja füüsilist keskendatust. Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) ei ole endas kindel
Hiinlane võib teatada naeratades, et puudus töölt lähedase sugulase surma tõttu, toetudes kultuurilisele arusaamale, et teistele valu või kurbust edasi anda ei ole sobiv. Emotsionaalselt ekspressiivseid kultuure iseloomustab avatus, emotsionaalne pealetükkivus, paljusõnalisus, suur füüsilise kontakti vajadus, vaidlemise armastus. Emotsionaalsed kultuurid väljendavad tundeid zestikuleerides, naerdes, rääkides harilikust valjema häälega ja kirglikumalt, puudutades seejuures sageli kaasvestlejat. Seetõttu tundub põhjaeurooplasele mõnikord, et nad on kasvatamatud ja agressiivsed. 4.1 KUIDAS TOIMUB KOHTUMINE VÕÕRA KULTUURIGA? Kõigil, kes pikemaks ajaks välismaale satuvad, tuleb ette probleeme ja läbielamisi, mis ei sõltu ainuüksi keeleoskusest. Võõras kultuur erineb vähemal või suuremal määral tuttavast ning sellega tuleb tahes või tahtmata kohaneda. Vastsündinul ei ole keelt ega kultuuri, kuid tal on kaasasündinud võime neid õppida
Teeseldes püüab inimene tavaliselt näidata end paremana kui ta tegelikult on. Eironeia tähendab aga sellist teesklust, kus inimene näitab end viletsamana kui ta on. Sokrates oma justkui lapselike “Mis on X?”- küsimustega paistab kaasvestlejatele naiivse inimesena. Väidete kontroll ja kummutamine, mida ta seejärel arendas, näitasid aga seda, et ta ei ole sugugi rumal ega naiivne. Nii jäi mulje, et Sokrates on teadlikult teeselnud rumalat, et kaasvestlejat endaga vestlema meelitada ja teda seejärel naeruväärseks teha. See oli aga väär mulje. Platon lasebki oma teoses “Pidusöök” esineval Alkibiadesel esitada too iroonia-etteheide joobnuna, mis võiks ehk osutada sellele, et inimestel, kes Sokratest selliselt mõistsid, jäi puudu selgest pilgust. Kui Sokrates ütles, et ta ei tea vastust oma “Mis on X”-küsimustele, mida ta teistele esitas, siis ta
Tehakse vahet: enesevaatlus e introspektsiooni ja välise (teiste) vaatluse e ekst(e)rospektsiooni vahel. 11. Vestlus- vestlust kasutatakse sageli vaatluse ja eksperimendi täiendusena. Lisaks sõnades sisalduvale informatsioonile on vestluse käigus jälgitavad ka mitteverbaalse kommunikatsiooni (sõnatu keele) elemendid- hääletoon, näoilme, väljendusliigutused jms. Erinevalt vaatlusest ja katsest saab siin jooksvalt, tagasiside alusel, kaasvestlejat suunata vastavalt oma eesmärkidele. Sõnades edastatav informatsioon on unikaalne. 12. Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Test koosneb küsimustest ja/või ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastata või anda lahendus, või siis valida õige vastus ette antud võimaluste hulgast. Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud standartite järgi. Selle
väline (teiste) vaatlus e ekstrospektsioon - objektiivne, kasutatakse tehnilisi abivahendeid (nt filmimine, helisalvestus). Puudused: subjektiivne külg (tundmused, elamused, mõtted) jääb varjatuks 3. Intervjuu - kasutatakse sageli vaatluse ja eksperimendi täiendusena. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vestlus. Nähtavad on ka mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid (hääletoon, näoilme, väljendusliigutused jne). Kaasvestlejat saab suunata vastavalt oma eesmärkidele. Sõnades edastatav informatsioon on unikaalne. 4. Test - täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Koosneb küsimustest/ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastata või anda lahendus või valida õige vastus ette antud võimaluste hulgast. Tulemusi hinnatakse varem kindlaks tehtud standardite (normide) järgi. Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi
väline (teiste) vaatlus e ekstrospektsioon - objektiivne, kasutatakse tehnilisi abivahendeid (nt filmimine, helisalvestus). Puudused: subjektiivne külg (tundmused, elamused, mõtted) jääb varjatuks 3. Intervjuu - kasutatakse sageli vaatluse ja eksperimendi täiendusena. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vestlus. Nähtavad on ka mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid (hääletoon, näoilme, väljendusliigutused jne). Kaasvestlejat saab suunata vastavalt oma eesmärkidele. Sõnades edastatav informatsioon on unikaalne. 4. Test - täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Koosneb küsimustest/ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastata või anda lahendus või valida õige vastus ette antud võimaluste hulgast. Tulemusi hinnatakse varem kindlaks tehtud standardite (normide) järgi. Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi
Nad teevad mitut asja korraga, ei planeeri oma prioriteete vastavalt ajakavale, vaid hoopis selle põnevusmomendi või tähtsusastme järgi. Sellesse gruppi kuuluvad näiteks itaallased, ladinaameeriklased ja araablased. Sellised inimesed usaldavad kõige enam silmast silma kohtumisi ja vestlusi. Reaktiivsed – rahvad, kes peavad esmatähtsaks viisakust ja aupaklikkust. Nad kuulavad vaikselt ja rahulikult oma kaasvestlejat ja reageerivad ettevaatlikult teise osapoole ettepa- nekutele. Selles grupis on näiteks hiinlased ja jaapanlased. Sellised inimesed peavad tähtsaks nii andmebaase kui ka silmast silma kohtumisi. Mõistet “leping” tõlgendavad eri rahvad väga erinevalt. Šveitslasele, skandinaavlasele, ameeriklasele või britile on leping midagi, millele alla kirju- tatakse, et sellest siis kinni pidada
annaabi.ee 
