§341.(5) MRS 25. Munitsipaalomandisse antud maad võib kohalik omavalitsus kasutada üksnes ... maa munitsipaalomandisse andmise otsuses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil. §25.(2) MRS 26. Kas ehitusluba annab õiguse maad ostueesõigusega erastada? ei (1) Ostueesõigusega võib maad erastada käesoleva seaduse §-des 7, 8, 9, 10, § 20 11. ja 12. lõikes ning §-s 21 sätestatud ulatuses, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. §221. (1) MRS Kui ehitis on kaasomandis, on kaasomanikel õigus maad ostueesõigusega erastada käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ulatuses ja tingimustel. Igal kaasomanikul on õigus erastada ehitise kaasomandi osale vastav mõtteline osa maast. §221.(4) MRS 27. Kuidas toimub riigi omandisse jäetud maa võõrandamine? riigivaraseaduses sätestatud korras, kui seadusega ei sätestata teisiti.§31.(3) MRS 28. Mida tehakse siis, kui maad tagastada ei ole võimalik?
asjaõigused eeldavad konkreetse asja olemasolu. Kaasomandi mõttelist osa saab koormata vaid tervikuna. Ilma teiste kaasomanike nõusolekuta ei või kaasomanik võõrandada ega asjaõiguslikult koormata ühises asjas konkreetselt määratletud osa. Mõttelise osa käsutuspiirangud: Kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Ostueesõigust ei kohaldata, kui kaasomanik võõrandab kinnisasja mõttelise osa alanejale sugulasele või vanemale. Kaasomandi eseme käsutamine tervikuna: Kaasomandis oleva asja võib tervikuna võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel (nt hoonestusõigusega koormamine).
Kui kokkulepet ei saavutata, toimub asja valdamine-kasutamine enamuse otsuse kohaselt kaasomanike häälteenamusega kellele kuulub ka mõtteliste osade enamus. Enamuse otsusega ei tohi vähendada kaasomaniku õigust viljadele, kaasomandis oleva asja või selle reaalosa käsutamiseks on vaja kõigi kaasomanike nõusolekut, kaasomanikul on õigus oma mõtteline osa võõrandada või nõuda kaasomandi lõpetamist või reaalosa eraldamist. Kui ühise asja kasutus ei ole kindlaks määratud, on kaasomanikel õigus kasutada asja selliselt et sellega ei takistata teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul ei ole õigust kasutada teiste kaasomanike suhtes valduse kaitse sätteid. Kohtus saab vaidlustada kaasomanike enamuse otsuse kui see rikub kaasomaniku õiglasi huve. Kohtu kaudu saab kohustada kaasomanikku kehtivat kasutuskorda järgima. Reeglina teostatakse kasutamist vastavalt mõttelise osa suurusele kaasomandis. Kaasomanik võib teistelt kaasomanikelt nõuda üksnes
Kaasomandi osad ühises asjas on värdsed, kui seaduse või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanikul on ühises asjas kolmandate isikute ees kõik omanikuõigused. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe alusel või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa pärandada, pantida või muul seaduslikul viisil käsutada. Kinnisasja mõttelise osa väärandamisel on teistel kaasomanikel selle ostu eesõigus. OMANDIKAITSE Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik täendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. KINNISTUSRAAMATUID peetakse kinnisasjade ja nendega seotud õiguste reguleerimiseks. [ Kinnistusraamatust on võimalus saada väljavõtteid omanike kohta ( kui on kahtlusi, kas müüb ikka omanik kulud katab pettuse korral see, kes ostis, kuna tal oli võimalus
1/6 majast. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks-määramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa pärandada, müüa, pantida või muul seaduslikul viisil käsutada. Kinnisasja mõttelise osa võõrandamisel on teistel kaasomanikel selle ostueesõigus, v.a kui kaasomanik müüb selle sugulastele või vanemale. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. 75. Vallasomandi tekkimine. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise on: 1. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle
Käsutamine: Kuna kaasomanik on mõttelise osa omanik, siis kuulub talle õigus käsutada seda mõttelist osa ainuomandina (st pole vaja teiste kaasomanike nõusolekut) (vt AÕS § 73), st kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada (koormata nt hüpoteegiga). Mõttelise osa käsutuspiirangud: Kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Ostueesõigust ei kohaldata, kui kaasomanik võõrandab kinnisasja mõttelise osa alanejale sugulasele või vanemale. Kaasomandi eseme käsutamine tervikuna: Teistsugune regulatsioon kehtib aga kaasomandi esemeks oleva asja käsutamisega tervikuna. Kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel (nt hoonestusõigusega koormamine).
Seega ostueesõiguse teostamise tagajärjel on eseme müüja, mille suhtes kehtib ostueesõigus, seotud kahe sama sisuga müügilepinguga.Ostueesõigust omavaks isikuks võib olla nii müüja ise kui ka kolmas isik, kes määratakse kindlaks lepingus või seaduses.Seadusest tulenev ostueesõigus tekib vastavate ostueesõigust ettenägevas seaduses sisalduvate eelduste täitmisel. Näiteks seadusest tuleneb ostueesõigus kaasomandis oleva asja kaasomanikel. Ostja seaduslike huvide üheks kaitsevaheniks on müügigarantii: müüja või tootja lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatud soodsam seisund. Müügilepingu eriliigid Energia müük - Tähtajaline elektri- ja soojusenergiaga ühendusvõrgu kaudu
asjaõigused eeldavad konkreetse asja olemasolu. Kaasomandi mõttelist osa saab koormata vaid tervikuna. Ilma teiste kaasomanike nõusolekuta ei või kaasomanik võõrandada ega asjaõiguslikult koormata ühises asjas konkreetselt määratletud osa. Mõttelise osa käsutuspiirangud: Kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Ostueesõigust ei kohaldata, kui kaasomanik võõrandab kinnisasja mõttelise osa alanejale sugulasele või vanemale. Kaasomandi eseme käsutamine tervikuna: Kaasomandis oleva asja võib tervikuna võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel (nt hoonestusõigusega koormamine).
Kui nõuab kahju põhjustajalt, siis põhjustaja saab nõuda KA-lt. § 521 lg 5 näitab KA nõuet A vastu (nt kui A on maksetega hilinenud). KA-lt saab nõuda ainult rahalist kahju hüvitist. 16. Mida tähendab kohustuse rikkumisest tulenev üldvastutus ja mille poolest see erineb deliktiõiguslikust vastutusest? Üldvastutus tekib seaduses sätest juhtudel, st ei ole tegemist lepingu alusel tekk võlasuhtega. Nt asja kaasomanike omavaheline suhe. Kaasomanikel lepingut teineteisega pole, aga kui üks 3 teisele kahju tekitab, siis ei kohaldata DÕ, vaid kohustuse rikkumisest tulenevat üldregulatsiooni § 115. Samuti LEL-te võlasuhted. Erinevus on vastutuse ranguse küs. Esimesel juhul vabaneb vastutusest vääramatu jõu olemasolul, DÕ puhul süü puudumisel. 17. Millised on DÜK-u eeldused ja kes neid eelduseid peab tõendama? Missugustel juhtudel ei
Kaasomandi osad ühises asjas on võrdsed, kui pole seaduse või lepinguga teisiti sätestatud. Kaasomanikul on ühise omandi suhtes kolmandate isikute ees täielikel omandiõigus. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist omandit kokkuleppe alusel või enamuse otsuse kohaselt, kui sellele kuulub enamus ühisest asjast. Kaasomanik võib talle kuuluva mõttelise osa pärandada, pantide või seda muul viisil kasutada. Kinnisasja mõttelise osa võõrandamisel on teistel kaasomanikel sellele ostueesõigus. Omandikaitse Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. Vallasomand võib tekkida vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja üle valduse omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. Isik, kes on asja
· ühine ostueesõigus ( VÕS § 252 lg 1) · mitme isiku üheaegne eraldi ostueesõigus (VÕS § 252 lg 2) · mitme isiku eraldi ostueesõigus kindlaks määratud järjekorras OSTUEESÕIGUSTE JÄRJEKORD · seadusjärgset ostueesõigust eelistatakse tehingulisele (VÕS § 252 lg 3) · "Asjaõigusseaduse § 73 lg 2 kohaselt on kinnisasja mõttelise osa võõrandamisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, teistel kaasomanikel võõrandatava mõttelise osa ostueesõigus. /---/ Seega on kaasomaniku ostueesõigus piiratud. Omandireformi aluste seaduse § 121 lg 10 kohaselt on üürniku ostueesõigus piiratud vaid teiste üürnike samaväärse õigusega, s.o üürnike ühise ostueesõigusega. Muid piiranguid seadusest ei tulene. /---/ Seetõttu tuleb hageja ostueesõigust eelistada kostja omale." · (3-2-1-134-03) Kohtupraktika: Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-04
Kaasomandi korral kuulub asi samuti kaasomanikele ühiselt. Kuid igale kaasomanikule kuulub siin mõtteline mitte raalne osa, mida ta võib käsutada nagu ainuomanik. Teiste sõnaega, kaasomanike vahel ei ole jagatud mitte neile ühiselt kuuluv asi, vaid omandi teostamine. Iga omanik võib käsutada teatud osa, mis ei ole asja reaalosaks. Kaasomandi puhul tasub arvesse võtta · kaasomanikule kuulub kindlaksmääratud mõtteline osa ühisest asjast · kaasomanikel on võrdsed õigused ja kohustused · kaasomandis olevat asja kasutatakse kaasomanike vahelise kokkuleppe põhjal või kaasomanike enamuse otsuse alusel · kaasomandit saab omanike kokkuleppel lõpetada Kaasomandi mõttelise osa väljatoomine on vajalik selleks, et muuta kaasomaniku osa käibevõimeliseks. Kui kaasomanike osad ei ole määratud, siis eeldatakse, et kõigi kaasomanike mõttelised osa on võrdsed. See eeldus on ümberlükatav.
1/3 ja 1/6 majast. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks-määramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa pärandada, müüa, pantida või muul seaduslikul viisil käsutada. Kinnisasja mõttelise osa võõrandamisel on teistel kaasomanikel selle ostueesõigus, v.a kui kaasomanik müüb selle sugulastele või vanemale. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise on: o vallasasja üleandmine; o peremehetu vallasasja hõivamine; o kaotatud vallasasja omandamine leiuga; o peitvara omandamine;
annaabi.ee 
