Kuna inimene ei hooli väga paljudest, on meil puudus ka sallivusest. Mina arvan, et sallivuse puudumine on põhjustatud nii ajaloo sündmustest, kui ka liialt enese rõhutamisest. Nagu ütles T.-H. Ilves oma aastapäeva kõnes: ´´Olge siirad oma valus, tunnistades iga inimese tähtsust ja tähendust siin maal, mõistame me selgelt oma kohustust, erilist kohustust väikese riigi ja rahva kodanikena. See on kohustus hoolitseda, suhtuda oma ligimesse ja kaaskodanikesse suurema sallivuse, tähelepanu ning austusega.´´ Arvan, et kui iga inimene oleks veidigi sallivam, hoolivam, mõistvam, siis meie ühiskond muutuks sallivamaks. Et muuta kogu ühiskonda tolerantsemaks, tuleb alustada iseendast. Igaüks peab tunnistama, et tolerantsus meie riigis on probleem, see jääbki probleemiks senikaua, kuni meie ühiskonnas eksisteerivad vähemuslased. Ehk saame kunagi sallivaks ühiskonnaks, kus pole vähemuslasi, kuid see on juba tulevikuküsimus.
Liiga klisee oleks öelda, et ma armastan oma kodumaad kogu hingest ja ma ei lahku siit kunagi. Kuigi jah, ma olen õnnelik, et just siin sündisin. Nagu ütles meie vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, et olles siirad oma valus, tunnistades iga inimese tähtsust ja tähendust siin maal, mõistame me selgelt oma kohustust, erilist kohustust väikese riigi ja rahva kodanikena. See on kohustus hoolitseda, suhtuda oma ligimestesse ja kaaskodanikesse suurema sallivuse, tähelepanu ning austusega. Selgita natuke presidendi sõnu oma sõnadega lahti, kuidas SA seda mõistad Õnneks ei tähenda Eesti kodanikuks olemine mingit moodi näiteks arengust maha jäämist. See lause ei sobi. Olles siinne kodanik, pole mul mitte mingisugust põhjust häbi tunda suurte ja tuntud riikide kodanike ees, sest olgem ausad, Eesti on üks arenenumaid ja tunnustatumaid väikeriike maailmas. Mu kodumaa on küll pisike, aga meie, kui eestlaste teadmised ja
dünastia) ühendasid Jaapani riigi. Kogu inimkond on kami lapsed. Inimelu on püha. Õpetus - Sintoismis puuduvad normid või käsud. - Kuna inimene ja kogu maailm on pärit jumalast, on nad oma põhiolemuselt head. - Kurjus tuleb väljaspool asuvast pimedusest. - Inimene teeb kurja siis, kui pimeduse vaimud on võtnud temalt võime tegutseda normaalsel ja õigel viisil. - Heaks peetakse sõbralikku ja viisakat suhtumist perekonda ja kaaskodanikesse. - Halb on isekus, viha ja riid, mis rikuvad perekonna ja ühiskonna korda ning põhjustavad ebaõnne. Kodune sintoistlik altar Neli kinnitust 1. Traditsioon ja perekond. Perekonda peetakse peamiseks lüliks, mis traditsioone edasi kannab. Peamised pidustused on seotud sünni ja abiellumisega. 2. Armastus looduse vastu. Loodus on püha. Olla kokkupuutes loodusega tähendab olla lähedal kamidele. Loodusobjekte austatakse, sest nendes on kamid. 3
elufilosoofia laiemas mõttes. 3 Õpetus Sintoismis puuduvad normid või käsud. Kuna inimene ja kogu maailm on pärit jumalast, on nad oma põhiolemuselt head. Kurjus tuleb väljaspool asuvast pimedusest. Inimene teeb kurja siis, kui pimeduse vaimud on võtnud temalt võime tegutseda normaalsel ja õigel viisil. Heaks peetakse sõbralikku ja viisakat suhtumist perekonda ja kaaskodanikesse. Halb on isekus, viha ja riid, mis rikuvad perekonna ja ühiskonna korda ning põhjustavad ebaõnne. 4 Ajalugu Sintoismi tekkimine jääb müütiliste pärimuste varju, selle juured ulatuvad Jaapani esiajalukku rohkem kui 2000 a tagasi. Kaks kamit lõid Jaapani saared. Nende lastest said jaapanlaste suguharude jumalad. Üks nende tütardest oligi päikesejumalanna Amaterasu, kes on sintoismi peajumal.
ehkki saab ka erinevalt nimetada, heal lapsel mitu nime. Me elame pidevalt muutuvas ajas. See on aeg mis on väga erinev sellest mis kunagi oli. Võõraks jääb Augustinuse lause. Ta on öelnud nii: ,, Sina niisiis, Issand, oled nad teinud. Sa oled kaunis, sest nad on kaunid. Sa oled hea, sest nad on head. Sa oled, sest nemad on ( lk 263 XI rmt ). " Kurb on tõdeda seda, et tänapäeval jääb aina vähemaks hoolivust ja lugupidamist teiste inimeste suhtes, suhtumist kaaskodanikesse. Meid ümbritseb kiire infoajastu, mis sunnib meid asju veelgi kiiremini tegema, endid veelgi kiiremini liigutama ja niiöelda rabelema elu eest. Me olema pidevas hirmus ja peame endid eest kaitsma et elus püsida. Mul on tunne nagu ähvardaks mind pidev saaklooma saatus. Pean olema pidevalt valmis selleks, et keegi suurem mind ära ei sööks või maha ei murraks või ei jäetaks mind teistele söödaks. Definitsioon ,,suurem" ei pea olema teine kaasmaalane. Selleks saab olla
ning isiklik (personal) julgeolek. Neist kolmest riigiline puudutab eelkõige julgeolekut kõige laiemal tasandil, sõjalisi ohte ja konflikte, kogukonna turvatunne puudutab just ümbritsevate naabruskondade poolt tulenevaid ohtusid ja isiklik seob endas riske ja ohtusid eelkõige perekonna siseselt, aga ka inimesest endast tulenevad ohud (Inglehart, Norris, lk 73). Inimeste turvatunne on tihedalt seotud ka inimeste enda maailmavaadete ja suhtumine end ümbritsevatesse kaaskodanikesse. Samuti on oluline roll ka riigil endal ning riigi sotsiaalpoliitikal. Järgnevalt püüangi kirjeldada mis mõjutab julgeolekutunnet (nii riiklikku, kogukonna kui ka isiklikku) ning millised tegurid seda suurendavad või vähendavad. Riikliku turvatunde mõjutajaks saab minu arvates olla ainult kas riik ise või siis teda ümbritsevad, mõjutavad teised riigid. Riikliku turvatunde alandajateks on näiteks vaesus, sisemine vägivald, kodusõjad, haiguste
* Filosoof Arthur Schopenhauer leiab, et inimene võib õnnelikuks saada mitmel viisil, kuid ainult üks väike pisiasi võib teha õnnetuks. * Sellepärast tulebki oma eesmärgid ja soovid läbi kaaluda, sest raha avab küll ukse, kuid sulgeb seejuures akna. * Unistus hoida maailma tulevikku vaataval trajektooril on võimalik, kuid selle mõtte teostamiseks oleks vaja, et inimesed muudaksid oma vaenulikku suhtlemist kaaskodanikesse. * Inimesed vuravad nagu oravad rattas, ilma et neil jääks aega mõelda, mis on elus valesti. * Paljude rikaste inimeste võsukesed on ära hellitatud, kelle jaoks on elu ainult lust ja lillepidu. * Roheline mõtteviis koosneb nii paljudest mosaiigi juppidest, et inimestele jääb sageli terviklik pilt ähmaseks. iga inimene peaks tegema oma osa, et säiliks keskkond.
kultuurikeskkonda ja moraalsetesse veendumustesse. Sekretäri eetikakoodeks Sekretär 1. täidab oma tööülesandeid isiklikult, mõistliku ajaga ja parimal võimalikul viisil, esindades eelkõige oma tegevusega organisatsiooni. 2. hoiab kõrgel organisatsiooni mainet, ning väldib tegevust, mis võiks sea kahjustada 3. austab oma kolleege ja toimib taktitundeliselt 4. on aus kolleegide, klientide ja juhtide suhtes 5. suhtub lugupidavalt ja võrdselt kaaskodanikesse sõltumata nende soost, päritolust, rahvusest, vanusest, usust, seksuaalsest orientatsioonist, vaadetest. 6. on empaatiline ja positiivse ellusuhtumisega 7. on sõbralik, usaldusväärne, abivalmis, lojaalne, tolerantne 8. täiendab end erialastes teadmistes 9. kasutab töö käigus kogunenud informatsiooni ja isikuandmeid ainult vajalike tööülesannete täitmiseks ja hoiab seda informatsiooni konfidentsiaalsena 10
lõdvemaks ta jääb. Siit tulenevalt on enamasti väike riik suhteliselt tugevam kui suur. Ülepaisutatud riigil mitte ainult et jätkub vähem jõudu ja kiirust seaduste täitmise tagamiseks, rõhumise takistamiseks, võimu kuritarvitamise vältimiseks ning kaugetes paikades puhkeda võivate mässukatsete ennetamiseks, vaid ka rahvas on seal vähem kiindunud oma juhtidesse, keda ta kunagi ei näe, oma kodumaasse, mis paistab tema silmis terve maailmana, ja kaaskodanikesse, kellest enamik talle on võõrad. Riiki saab mõõta kahel viisil: nimelt pindala ja rahvaarvu järgi. Nende kahe mõõtme sobivaim suhe annab riigile tema tõelise suuruse. Inimesed moodustavad riigi ja maapind toidab neid. Maast peab piisama elanike ülalpidamiseks ning elanikke peab olema nii palju,et maa suudab neid toita. Ei ole võimalik välja pakkuda kindlat arvu, mis väljendaks pindala ja rahvaarvu optimaalset suhet, kuna arvesse tuleb võtta palju tegureid; samuti
III: postkonventsionaalne moraal: orienteeritus põhimõtetele • 5.st: sotsiaalne kokkulepe ja individuaalsed õigused •Inimesed hakkavad arvestama teiste inimeste väärtuste, arvamuste ja uskumustega. •Seaduste reeglid on olulised säilitamaks ühiskonda, vahend eesmärkide saavutamiseks. Ühiskonna liikmed peaksid nõustuma nende standarditega. •Tegevuse aluseks soov olla arukas ja kõlbeline isiksus, austav suhtumine kaaskodanikesse ja endasse • 6.st: universaalsed eetilised printsiibid •Põhineb universaalsetel eetilistel printsiipidel ja abstraktsel arutlemisel. •Inimesed järgivad oma sisemisi õiglusprintsiipe, isegi kui nad lähevad selletõttu vastuollu seaduse ja reeglitega. •Tegevuse aluseks võrdsuse ja õigluse põhimõtted, soov toimida vastavuses oma tõekspidamistega Uurimuste rakenduslikkus? •Aitab otsustada, mis vanusest alates on laps moraalselt
M, Fanning.P, 1995, lk. 176-177) 7 3 HINGEELU KUI SUHTLEMISE SISU Inimese hingeelu on äärmiselt suur ja keeruline asi, mida lõpuni mõista on praktiliselt võimatu. Ometi on see väga vajalik, sest just sellest, milline on inimese sisemus, tema hingeelu, sõltub see, kes ta on, kuidas ümbritsevat tajub ja muidugi, kuidas ta suhtleb ning teisi inimesi mõistab. Inimese hingeelu mõistmiseks oleks tarvis vaatluse alla võtta tema suhtumine kaaskodanikesse. Inimestevahelised suhted on osalt määratud looduse poolt ja sellistena muutustele alluvad. Hingeelu ei või toimida vabalt, vaid seisab alati esiletõusnud ülesannete ees, mis on lahutamatult seotud inimkooselu loogikaga, mis mõjutavad üksikindiviidi pidevalt, kuid teatud määrani alluvad talle. Inimene pole üksikeluks loodud, ta pole selleks küllalt tugev ja võib osutada loodusele vaid vähest vastupanu ning vajab seega enese säilitamiseks ühiskonda. (Adler.A, 1995, lk
hukkamõist ja tegelik või kujutletav süütunne. 4. aste. Sotsiaalse süsteemi moraal; tegevuse suunavaks aluseks on etteaimatav häbiposti sattumine (ning vähem hukkamõistmine) ja süütunne teistele tekitatud kahju pärast. Postkonventsionaalne moraal. 5. aste. Inimõigustele ja ühiskondlikult heaolule põhinev moraal; tegevuse suunavaks aluseks on austav suhtumine kaaskodanikesse (ühiskonda) ja iseendasse. 6. aste. Universaalsed eetilised printsiibid; tegevust suunab soov toimida vastavuses oma kõlbeliste tõekspidamistega. 16. Kohlbergi teooria kõige suuremaks puuduseks on , et seos kõlbelise otsustuse ja reaalse kõlbelise käitumise vahel kaldub olema nõrk. 17. Millised on kolm väärtusõpetuse enimlevinud strateegiat, metoodikat? Tuntumad väärtuskasvatuse meetodid: Väärtuste otsene õpetamine,
Sotsiaalse süsteemi moraal otsuse tuginemine autoriteedi vastu, ei tee, sest teised võivad halvasti arvata, sotsiaalsete nähtuste taju oleneb keskkonnast, seadusi tuleb austada 3. Postkonventsionaalne moraal pärast 20ndat eluaastat, põhimõtted, inimene mõistab ja aksepteerib reegleid, inimene käitub pigem vastavalt oma põhimõtetele ja mitte reeglitele. Inimõigustel ja ühiskondlikul heaolul põhinev moraal - arusaam indiviidi õigustest ja seadustest, aus suhtumine kaaskodanikesse Universeelne moraalsus indiviid lähub universaalsetest eetikaprintsiipidest Carol Gilligani moraalse arengu teooria Uuris naisi vanuses 15-30, kes olid abordiga kuidagi seotud Moraalsus tekib teiste eest hoolitsemise ja vastutuse kaudu Naiste ja meeste erinevus naiste jaoks olulisem teistega suhetes olemine ja nende eest hoolitsemine. 1. Individuaalne ellujäämine - 2. Eneseohverdus kohusetunne on oluline 3. Vägivallatuse moraal - KOGNITIIVNE ARENG JA ÕPPIMINE
Konventsionaalne moraal: 3. aste. Teisi arvestav moraal; tegevuse suunavaks aluseks on teistelt oodatav heakskiit või hukkamõist ja tegelik või kujutletav süütunne. 4. aste. Sotsiaalse süsteemi moraal; tegevuse suunavaks aluseks on etteaimatav häbiposti sattumine (ning vähem hukkamõistmine) ja süütunne teistele tekitatud kahju pärast. Postkonventsionaalne moraal: 5. aste. Inimõigustele ja ühiskondlikule heaolule põhinev moraal; tegevuse suunavaks aluseks on austav suhtumine kaaskodanikesse (ühiskonda) ja iseendasse. 6. aste. Universaalsed eetilised printsiibid; tegevust suunab soov toimida vastavuses oma kõlbeliste tõekspidamistega. 17. Kohlbergi teooria voorused ja puudused. Tema formuleeritud arenguastmed näivad siiski kehtivat. Puudused: Euroopa kultuuri keskne, kõrgeima kõlbelise arutluse taseme saavutab vähem kui 5% inimestest, pöörab vähe tähelepanu naiste kõlbelise teadvuse kujunemise eripärale, kõlbelise otsustuse nõrk seos reaalse kõlbelise käitumisega
Postkonventsio-naalne moraal: orienteeritus põhimõtetele Sotsiaalne kokkulepe ja individuaalsed õigused (inimõigused ja ühiskondlik heaolu) Inimesed hakkavad arvestama teiste inimeste väärtuste, arvamuste ja uskumustega. Seaduste reeglid on olulised säilitamaks ühiskonda, vahend eesmärkide saavutamiseks. Ühiskonna liikmed peaksid nõustuma nende standarditega. Soov olla arukas ja kõlbeline isiksus, austav suhtumine kaaskodanikesse ja endasse. Universaalsed eerilised printsiibid Põhineb universaalsetel eetilistel printsiipidel ja abstraktsel arutlemisel. Inimesed järgivad oma sisemisi õigusprintsiipe, isegi kui nad lähevad selletõttu vastuollu seaduse ja reeglitega. Võrdsuse ja õigluse põhimõtted, soov toimida vastavuses oma tõekspidamistega. PATHS on 60 tunnist koosnev sekkumisprogramm, mis koosneb enesekontrolli, emotsioonide ja probleemide
annaabi.ee 
