8. C=2*pi*r 9. S=pi*r2 10. D=raadius*2 11. R=diameeter/2 12. Lõiku, mis läbib ringjoone keskpunkti ja ühendab ringjoone kahte punkti, nimetatakse ringjoone diameetriks. 13. Ringjoone keskpunkti ringjoone mis tahes punktiga ühendavat lõiku ja ka selle lõigu pikkust nimetatakse ringjoone raadiuseks. 14. Ringjoone kahte punkti ühendavat lõiku nimetatakse kõõluks. 15. Ringjoone mis tahes kaks punkti jaotavad ringjoone kaheks kaareks. 16. Ringi sektoriks ehk sektoriks nimetatakse ringi osa, mida piiravad ringi kaks raadiust ja nende otspunktide vahel asetsev ringjoone kaar. 17. Sirgel, millel on ringjoonega ainult üks ühine punkt, nimetatakse ringjoone puutujaks. 18. Kui sirge lõikab Ringjoont kahes punktis siis nimetatakse seda sirget ringjoone lõikajaks.
Rahanduses on aasta 360 päeva ja kuu 30 päeva. Lihtintress igaastase intressi arvutamise aluseks on ainult laenatud raha 10. Ringjoon ja ring Sirkel joonestusvahend Keskpunkt joonisel punt O Ringjoone kõik punktid asetsevad ühel ja samal tasapinnal ja samal kaugusel ringjoone keskpunktist Raadius ühendab keskpunkti ringjoone mistahes punktiga Diameeter ühendab kahte ringjoone punkti ja läbib keskpunkti Ringjoone mistahes kaks punkti jaotavad ringjoone kaheks kaareks. Ring ringjooone punktid koos ringjoone keskel asetsevate punktidega 11.Täispööre. Ringi sektor Täispööre 360° Ringi sektor kahe või enama raadiuse vahele tekkinud osa 12.Sektordiagramm Sektordiagramm arvanded mis on kujutatud sektorite abil 13.Ringjoone pikkus Ringjoone pikkus (C) Iga ringjoone pikkus on selle ringjoone diameetrist üks ja sama arv korda suurem. C= C=
Lõik EF on kesklõik. 32.Kolmnurga mediaan Kolmnurga mediaaniks nimetatakse kolmnurga tipust vastaskülje keskpunkti tõmmatud lõiku. Kolmnurga mediaanid lõikuvad kõik ühes punktis. 33.Kesknurk Kesknurgaks nimetatakse nurka, mille tipp asetseb ringi keskpunktis ja mille haarad lõikavad ringjoont. Kesknurka mõõdetakse kraadides. AOB on kesknurk 34.Ringjoone kaar Ringjoone kahe punkti vahele jäävat osa nimetatakse ringjoone kaareks. Kaart mõõdetakse kraadides. Kaks punkti jaotavad ringjoone kaheks kaareks. AB on kaar. 35.Ringjoone kõõl Ringjoone kõõluks nimetatakse lõiku, mis ühendab ringjoone kaht punkti. Kõige pikem kõõl on diameeter. 36.Ringi sektor Ringi sektoriks nimetatakse ringi osa, mis jääb kesknurga haarade vahele. OA ja OB ning kaar AB eraldavad ringist osa, mida nimetatakse ringi sektoriks. 37.Piirdenurk
keskpunkt Diameetrit tähistatakse tähega d. diameeter Ringjoone kõõl ja kaar ringjoon kõõl Ringjoone kahte punkti ühendavat lõiku nimetatakse O raadius kõõluks. kaar Ringjoone mis tahes kaks punkti jaotavad ringjoone keskpunkt kaheks kaareks. diameeter Ringjoone pikkus Juba kauges minevikus märkasid teadlased, et mis tahes ringjoone pikkus on kindel arv kordi pikem tema diameetrist. See arv tähistati kreeka väiketähega (loe: pii). Ringjoone pikkust tähistatakse tähega C. ringjoone pikkus C = ehk = ringjoone diameeter d Ringjoone pikkuse arvutamine Ringjoone pikkus on tema diameetrist korda suurem.
Leida nendevaheline nurk. 89. Ühest punktist on ringjoonele tõmmatud kaks puutujat. Puutuja pikkus on 12 cm ja puutepunktide baheline kaugus 14,4 cm. Leida ringjoone raadius. 90. Kaks ringjoont puudutavad teineteist ja 60°-se nurga mõlemat haara. Leida suurema ringjoone raadius, kui väiksema raadius on r. 91. Sektori kesknurk on 60° ja raadius R. Avaldada sektorisse joonestatud ringi raadius. 92. Ringjoon raadiusega 4 cm on lahti painutatud niisuguseks kaareks, mille raadius on 5 cm. Arvutada kaarele vastav kesknurk. 93. Arvutada sektori pindala, kui ringi raadius on 10 cm ja sektori vastav kesknurk on 150°. 94. Leida korrapärase kuusnurga pindala, kui tema ümberringjoone raadius on 6 dm. 95. Arvutada ringjoone pikkus, kui ta on korrapärase kõõlkuusnurga ümbermõõdust 7 cm võrra suurem. 96. Võtdkülgsel kolmnurgal ja korrapärasel kuusnurgal on ühine ümberringjoon. Leida kuusnurga pindala, kui kolmnurga pindala on 36 3 cm². 97
madalamale korrusele tulles, leiame kontaktjõud ja toereaktsioonid. 14. Kaar. Kahele toele toetuvast ühest või mitmest surutud kõverast vardast moodustatud konstruktsiooni,milles vertikaalne koormus....(jätka selgitust mis on kaar, lisa joonis) lk 119 Kahele toele toetuvast ühest või mitmest surutud kõverast vardast moodustatud konstruktsiooni, milles vertikaalne koormus põhjustab nii vertikaalseid kui ka horisontaalseid toereaktsioone, nim kaareks. 15. Kaar.Selgitada mida järgmise valemi abil arvutatakse, muutujate tähendused, lk 123 Mx=Mox H*y Qx=Qox*cos H*sin Nx=Qox*sin + H*cos Selle valemiga arvutatakse sisejõud kaare lõikes x. Mx- Ristlõikes x koostatud momentide tasakaaluvõrrand Qx- Jõudude projektsioonide tasakaaluvõrrand Qx suunale Nx- Jõudude projektsioonide tasakaaluvõrrand Nx suunale Mk=Va*xk-Fyi*(xk-ai)-H*yk ehk Mk=Mk0-H* yk 16. Kolme liigendiga kaar. Selgitada mida järgmise valemi (5
liku. *Kolmnurga kesklik on lik, mis hendab kolmnurga klgede keskpunkte 31. Trapetsi kesklik. * Trapetsi kesklik on paralleelne alustega ja vrdub aluste poolsummaga. 32. Kolnurga mediaan. * Kolmnurga mediaaniks nimetatakse liku , mis hendab kolmnurga tippu selle vastasklje keskpunktiga. 33. Kesknurk. * Kesknurgaks nimetatakse nurka, mille tipp asetseb ringi keskpunktis. 34. Ringjoone kaar. * Ringjoone osa tema kahe punkti vahel koos nende punktidega nimetatakse ringjoone kaareks. 35. Ringjoone kl. * Ringi kl on ringlik , mis hendab kaht ringjoone punkti. 36. Ringi sektor. * Mingit osa ringist nimetatakse ringi sektoriks. (Tisprde suurus on 380kraadi). 37. Piirdenurk. * Nurga ringjoone hise otspunktiga klude vahel nimetatakse piirdenurgaks. 38. Teoreem piirdenurgast. * Piirdenurk on pool samale kaarele toetuvast kesknurgast. 39.Ringjoone puutuja. Tee joonis. * Ringjoone puutujaks nimetatakse sirget , millel on ks ja ainult ks hine punkt ringjoonega. 40
8. C=2*pi*r 9. S=pi*r2 10. D=raadius*2 11. R=diameeter/2 12. Lõiku, mis läbib ringjoone keskpunkti ja ühendab ringjoone kahte punkti, nimetatakse ringjoone diameetriks. 13. Ringjoone keskpunkti ringjoone mis tahes punktiga ühendavat lõiku ja ka selle lõigu pikkust nimetatakse ringjoone raadiuseks. 14. Ringjoone kahte punkti ühendavat lõiku nimetatakse kõõluks. 15. Ringjoone mis tahes kaks punkti jaotavad ringjoone kaheks kaareks. 16. Ringi sektoriks ehk sektoriks nimetatakse ringi osa, mida piiravad ringi kaks raadiust ja nende otspunktide vahel asetsev ringjoone kaar. 17. Sirgel, millel on ringjoonega ainult üpks ühine punkt, nimetatakse ringjoone puutujaks. 18. Kui sirge lõikab Ringjoont kahes punktis siis nimetatakse seda sirget ringjoone lõikajaks. TRAPETS 1. Trapets on kumer nelinurk, mille kaks külge on omavahel paralleelsed ja kaks külge mitte. 2
a) 100°; b) 360°; c) 90°; d) 180°; e) 50°. Tippnurgad on a) risti; b) 180° ; c) paralleelsed; d) võrdsed; e) teravnurgad. Korrapärase n-nurga sisenurkade summa on a) 180°; b) 180°(n-2); c) (n+2)180°; d) 90°; e) 360°. Ringjoonel ja selle puutujal on ühiseid punkte a) 1; b) 2; c) lõpmata palju; d) 0; e) vähemalt 3. Ringjoont, mis läbib kolmnurga kõiki tippe nimetatakse kolmnurga a) siseringjooneks; b) kõõluks; c)sektoriks; d) ümberringjooneks; e) kaareks. Ringjoont, mis puudutab kolmnurga kõiki külgi nimetatakse kolmnurga a) tipuks; b) haaraks; c) siseringjooneks; d) ümberringjooneks; e) küljepoolitajaks Sirget, millel on ringjoonega kaks ühist punkti nimetatakse selle ringjoone a) lõikajaks; b) sektoriks; c) puutujaks; d) pindalaks; e) pikkuseks. Ringjoone diameetrile toetuv piirdenurk on a) nürinurk; b) teravnurk; c) sirgnurk; d) täisnurk; e) nelinurk. Prisma põhjade vahelist kaugust nimetatakse
S=ah/a Ümbermõõt: Ü=a+b+c 5. Ring: Mõiste: Ringiks raadiusega r nim. Tasandi punktide hulka, mille kaugus ühest kindlast punktis (O), mida nim. Ringi keskpunktiks, on mitte suurem kui r. Pindala: S= r² Ümbermõõt: Ü=2 r Sektor: Mõiste: Sektoriks nimetatakse ringi osa, mida piiravad kaks raadiust ja nende otspunktide vahel asuv vastava ringjoone kaar. Pindala: S= r²n / 360 Kaar: Mõiste: Ringjoone kaareks nimetatakse ringjoone osa tema kahe punkti vahel. Ringjoone kaarepikkus: l= rn / 180 , l=xr 6. Prisma: Mõiste: Prisma on ruumiline kujund ehk keha, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. Põhitahke ühendavad külgtahud. Liigid: 1. Püst-ja kaldprisma 2. Korrapärased ja mittekorrapärased 3. kolmnurksed, nelinurksed jne prismad. Pindala: St=Sk+2·Sp Ruumala: V= h·Sp 7. Püramiid: Mõiste: Püramiidiks nim
seal, kus koskede tõttu on õhus alati pihustunult vett. Uduvikerkaared on tavalised seal, kus tuleb ette sageli lahtise taevaga udu. Selline on tõenäolisemalt radiatsiooniudu, mis on iseloomulik maismaale ja sagedam rabade-soode kohal. Vikerkaare kordsus on määratud veetilgas tekkivate sisepeegelduste arvuga. Iga järgnev vikerkaare järk (kordsus) alates esimesest on nõrgem, sest sisepeegeldus pole täielik ja osa valgusest pääseb tilgast iga korraga välja, nii et igaks järgnevaks kaareks jätkub üha vähem valgust. Tavalised on kahekordsed vikerkaared, kõrgemat järku on väga haruldased või õigem oleks ehk öelda, et need pole naljalt märgatavad. 0. järku vikerkaar on samuti üsna ebatavaline, sest siis ei toimu sisepeegeldust, vaid valgus lihtsalt läbib piisad. Selle tulemusena on näha oranzikat sära või kuma päikese pool (olen näinud, vt fotot). 1. järku vikerkaar ehk peakaar on tavalisim. Sellega koos on tavaliselt näha ka 2
3 Näiteks Turusild. Joonis lk. 7 Kaar- ja raamsillad. Kaarsild sild, mis kasutab raskuse kandmiseks kaart. Kaarele mõjuv jõud suunatakse kaare haarade kaudu maasse. Silladekk ei pea kaarsillal olema kaarekujuline, samas võib silladekk olla kaarekujuline näiteks talasillal. 4 Kahele toele toetuvat surutud kõverast vardast moodustatud konstruktsiooni, milles vertikaalne koormus põhjustab nii vertikaalseid kui ka horisontaalseid toereaktsioone, nimetatakse kaareks. Sirgetest või murtud teljega varrastest koosnevat konstruktsiooni, milles vertikaalne koormus põhjustab vertikaalseid ja horisontaalseid toereaktsioone, nimetatakse raamiks. Raamsild näiteks on Kroonuaia sild. Kaarsild jaguneb 1.varraskaarsild. Näiteks Võidu sild; 2. tõmbiga (Langeri) kaarsild (jäikustala on ühendatud jäigalt kaarega). Näiteks Kaarsild 3. Mitmeavaline kaarsild. Vabadussild liigitub Kaar rippsilla alla. Silla konstruktsiooniks on
Esialgsesle rohelisele (väljastpoolt teisele) objektile, mis oli joonestati käsuga RECTANG (ümardatud nurkadega ja Näide 4 37 väljalõikega) on käsu OFFSET abil valmistatud rida rööpseid kujundeid. Selgelt on näha, et nii ELEV kui ka THICKNESS on samad. Samuti on näha liitjoonte kaarjate osade raadiuse muutus. Kui liitjoone kaarjas osa muutub nullilise raadiusega kaareks, siis edaspidi teda enam kaarena ei kujutata. Kõrgust ja laiust omavast RECTANG-objektist (roheline) on tehtud käsuga rida OFFSET- kujundeid (nähtamatud jooned on kustutatud käsuga HIDE). NB! Kuna käsuga LINE saadud joon koosneb üksikutest sirglõikudest ja igaüks on omaette objekt, siis selliselt joonestatud murdjoonele sarnast rööpset kujundit ei joonestata. Joones-
Kliendil on valik, kas tellib valmis kokteili või laseb teha joogi tellimise peale. Kas ostan purgisupi või lasen köögis valmis teha? Jagunevad: Sourid All day coctail sourist tuletatud Fizzid Collinsid Cobblerid Daisyd Coolerid Punchid Slingid Boolis Sangareed Highballid 1. Sourid Hapukas jook, tõlkes hapu. Kasutatakse suhkrusiirupit, laimi või sidrunimahla ja alkoholi vahekorras 1:2:4. Garneeritakse apelsiniviilu ja kirsiga (viil kaareks, kirss sees, kokteiltiku abil). Üldiselt võib voli anda fantaasiale. Need on rummi-, dzinni-, brändi-, viskipõhjalised. Serveeritakse sour klaasist näeb välja samasugune kui vahuveinipokaal, kuid mahult väiksem, jalg lühem. Põhiline retsept 4 osa põhialkoholi 2 osa haput mahla 1 osa magusat On lühikene jook. Valmistatakse sheikeris jääkuubikute peal ja serveeritakse sour`i klaasist ilma jääta. "White Lady" "Daiquiri" 2 cl dzinni 4 cl valget rummi
Kas ostan purgisupi või lasen köögis valmis teha? Jagunevad: Sourid All day coctail sourist tuletatud Fizzid Collinsid Cobblerid Daisyd Coolerid Punchid Slingid Boolis Sangareed Highballid 1. Sourid Hapukas jook, tõlkes hapu. Kasutatakse suhkrusiirupit, laimi või sidrunimahla ja alkoholi vahekorras 1:2:4. Garneeritakse apelsiniviilu ja kirsiga (viil kaareks, kirss sees, kokteiltiku abil). Üldiselt võib voli anda fantaasiale. Need on rummi-, dzinni-, brändi-, viskipõhjalised. Serveeritakse sour klaasist näeb välja samasugune kui vahuveinipokaal, kuid mahult väiksem, jalg lühem. Põhiline retsept 4 osa põhialkoholi 2 osa haput mahla 1 osa magusat On lühikene jook. Valmistatakse seikeris jääkuubikute peal ja serveeritakse sour`i klaasist ilma jääta. "White Lady" "Daiquiri"
Horisontaalkauguse redutseerimine ellipsoidi kõõluks: d Kprojplane= -d (18) h 1+ R kus d - horisontaalkaugus, h - punktidevaheline keskmine kõrgus, R - Maa raadius + referentspinna kõrgus ellipsoidist. Reduktsioon kõõlust ellipsoidi kaareks: d3 Kchord-to-arc = (19) 24 R 2 kus R - Maa raadius antud punktis, d - punktide vaheline kaugus (ellipsoidi kõõlu pikkus). Parandused Lambert-Est kaardiprojektsiooni üleviimiseks: Kprojection =d(m-1) (20) kus d - horisontaalkaugus,
2 a b Ringjoone joonestamine laia joonega: a – ringjoone joonestatakse käsuga DONUT (nooltega on näidatud DONUT-objekti koostisse kuuluvate poolringide ühenduskohad, mida on vaja mõnikord arvestada, näiteks käsu STRETCH kasutamisel); b – ringjoon jaotatakse käsuga BREAK kaheks kaareks, mida siis töödeldakse käsuga PEDIT / W (nullikesed – vaid geomeetrilistel jonistel kasutatavad) . ID Punkti asukoha KOORDINAATIDE määramine Joonisel juba olemasoleva punkti asukohta saab määrata käsuga Ülesanne II Tihend 35 {valikuruuduke nihutada otsitava punktile nii ligidale, et sinna ilmuks näiteks mingi
Kruvijoone esimine keere moodustub, kui 0 t 2. Valemi (5.14) rakendamiseks leiame x = -a sin t, y = a cos t, z = b ja x 2 + y 2 + z 2 = a2 + b2 . 13 Valemi (5.14) j¨argi saame kruvijoone esimese keerme pikkuseks 2 s= a2 + b2 dt = 2 a2 + b2 . 0 Olgu joone kaareks polaarkoordinaatides esitatud funktsiooni = () graafik, kui [; ]. Asendades ristkoordinaatidelt polaarkoordinaatidele u ¨lemineku valemites (5.6) muutuja tema avaldisega kaudu, saame joone parameetrilised v~orrandid x = () cos y = () sin , kus parameetriks on polaarnurk . Kaare pikkuse valemi tuletamiseks kasutame valemit (5.13). Selleks leia- me x = () cos - () sin ja y = () sin + () cos ning x 2 + y 2 = 2
44 Joonis 3.12. Peaaju funktsionaalsed piirkonnad Seljaaju Täiskasvanu seljaaju on umbes 40 cm pikkune ja kaalub 35 grammi, olles 1 cm läbimõõduga. Seljaaju asub lülisambalülide avades ehk lülisambakanalis. Ühelt poolt on seljaaju ette nähtud närvisignaalide edasiandmiseks peaajust perifeersetele närvidele ja vastupidi, teiselt poolt saadab ka seljaaju ise lihasreflekside signaale. Perifeersed närvid jagavad seljaaju eesmiseks (motoorseks) ja tagumiseks (sensoorseks) kaareks, mis ühinevad ühiseks sambaks. Seljaajul on 31 (32) lülisambasegmenti: 8 kaelasegmenti, 12 rinnasegmenti, 5 nimmesegmenti, 5 ristluusegmenti ja 1(2) õndrasegment(i). 45 Joonis 3.13. Seljaaju paiknemine Seljaaju on lülisambakanalist lühem ning lõpeb esimese nimmelüli tasemel ning moodustab alumistes segmentides nimme- ja ristluulülisamba kanalis närvikimbu, mida nimetatakse hobusesabaks (cauda equina).
annaabi.ee 
