..................................... 11 Laatre raudteejaama hoone ............................................................................................................ 11 Abja mõis ...................................................................................................................................... 11 Abja-Paluoja postkontor ................................................................................................................ 11 AJALOOLINE KAARDIMATERJAL ................................................................................................. 12 Kokkuvõte ............................................................................................................................................. 16 Kasutatud allikad ................................................................................................................................... 17 Lisad ...................................................................................
Harilaiu poolsaarelt liivaluited, mille muutuv kuju on Eestis ainulaadne. Keset poolsaart ehitatud Kiipsaare majakas asus vahepeal poolsaare idakaldal, nüüd aga seisab see hoopis poolsaare läänekalda lähedal meres. Vilsandi rahvuspargi keskus asub Loona mõisakompleksis, kus saab uudistada rahvusparki tutvustavat püsiekspositsiooni ja fossiile ning vaadata filme mereelustikust ja piirkonna loodusest. Kivististe püsinäitus kivimajas, vahetatavad näitused, mäng lastele, kaardimaterjal ja Eesti loodust ning metsi tutvustavad materjalid. Suvehooajal korraldatakse iga päev regulaarseid matkasid. Kindlasti kasuta rahvuspargi avastamiseks ka veeturismi võimalusi ja jalgratast. Vaatamisväärsused Loona mõisa kompleks, Vilsandi rahvuspark on kui botaanikaaed ja ajaloomuuseum, neoliitikumiaegne külaase, kivikirstkalme, kihelkonnaalevik Eesti ühe vanima kiriku ja kellakojaga. Enne külastamist tutvu Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirjaga Riigi Teatajas.
Teiste veekogude kaldajooneks võetakse keskmisele suvisele veeseisule vastav kaldajoon. 2002. a. Kaardistatakse stereos aeropildistamise aegne veepiir. Stereokaardistusel saadud rannajoont parandatakse välikaardistuses vaid ilmse vea korral. 9 EPK rannajoone definitsioonid Definitsioonide kokkuvõte: rannajoone kaardistamise aluseks on olnud kas: kaardimaterjal stereokaardistus mida on välitööde käigus korrigeeritud vaid ilmse vea korral 10 Rannajoone kaardistuse problemaatika Rannajoon aluseks mitmete seaduste sätetele Loodus versus seadus kas põhikaardi rannajoone definitsioon vastab seadustele? seaduste definitsioonid ebamäärased või eksitavad: tavaline veeseis maakatstri kaardil olev rannajoon
Ettevalmistus: Koolitus Matkatehnika tutvustamine Ohutustehnika tutvustamine Reeglid Riiete vahetamine Varustuse jagamine Peale kanuumatka: Varustuse tagastamine Tagasiside andmine Riiete vahetamine Matkaasjade kokkupakkimine Kanuumatka pakkumise aadress: https://www.puhkaeestis.ee/et/kanuuga-kooraste-aheljarvistule-matk-toelisele- loodushuvilisele Kaardimaterjal Üldine marsruut Pühajärve matkarada 14km, mängitakse erinevaid mänge. Kekkose matkarada Kaardil märgitud sinisega – Kekkose matkarada. Raja pikkuseks 15km. 3. RISKIDE HINDAMINE JA ENNETAMINE Võimalikud riskid matkal Antud matkal on üsna palju riske, millega peaks enne alustamist arvestama. Kuna tegemist on noortega, peab olema eriti ettevaatlik, sest lapsevanemad on usaldanud matkajuhte, et nende lastega midagi ei juhtu. Võimalikud riskid:
AMGIS loomisega on võimalik anda hinnang ja soovitused mingi regiooni või talu majandustegevusele ja investeeringute otstarbekusele, hinnata EL ühtse põllumajanduspoliitika meetmete tõhusust ja otstarbekust ning tagada talus efektiivselt toimiv põllumajandustootmine. Projekti rakendumisel on põllumajandussektorile (tootjad, riiklik järelevalve, põllumajandusuuringud jm) internetipõhiselt kättesaadav kogu olemasolev ja loodav teaduspõhine kaardimaterjal, mis võimaldab olemasolevat informatsiooni paremini kasutada põllumajandusliku tootmise efektiivsuse ja põllumajanduse keskkonnasõbralikkuse tõstmise eesmärgil. Projekti tulemused võimaldavad välja töötada teadmistepõhise, efektiivselt toimiva ja keskkonda säästva Eesti põllumajanduse regionaalse arengukava. Projekti rakendumisega tagame looduslike ja majanduslike ressursside efektiivsema ja säästlikuma kasutamise, tõstame Eesti põllumajanduse konkurentsivõimet ja
Matk eeldab kompetentsi poole pealt jõudu, sest Paadrema jõel leidub suhteliselt palju sinna langenud puid ja oksi, mis eeldab vahepeal kanuust väljumist ja selle vedamist mõned meetrid. Vatsupidiselt, Audru jõgi on suhteliselt hea vastupidavuse treenimiseks. Inimesed võiksidki olla huvitatud loodusest, sellega tutvumisest ja tema poolt kaasnevatest üllatustest, niisamuti kuidas olukordades kohaneda sealhulgas raskete kui ka kergetega. Marsruudi kirjeldus ja pikkus (päeva kaupa, kaardimaterjal oluline) 1.päev Kanuumatk algusega Jõõprest Pärnu lahe suunas mööda Andru jõge. Pikkus 15 km. Võimalikud katkestamiskohad/puhkekoha umbes poole maa peal pikem peatumine. Sõit Tõstamaa mõisa, kus toimub majutus, toitlustus, giidi ekskursioon. 2.päev Kanuumatk kinnisel veekogul Erimistu järvel. Pikkus 15 km. Vahepeatusega Erimstu järve ääres olevas puhkealas, kus on võimalik grillida ja parvel saunatada. Ööbimine Tõhela 3.päev
käib mitme registriosa kohta, siis on originaal ühes toimikus ning teistes viide, kus on originaal ja ärakiri); 4) võivad olla köidetud; 5) võivad olla pitseeritud; 6) A4 suuruses. 2. lepingud 1) võlaõiguslikud kokkulepped ja asjaõiguslepingud (müügilepingud, kinkelepingud, asjaõiguslepingud jne); 2) lihtkirjalikud ja notariaalsed; 3) võivad olla köidetud, pitseeritud; 4) üldjuhul A4 formaadis, lisad, nt plaanid, võivad olla suuremad (A3 või veelgi suuremad). 3. plaani- ja kaardimaterjal üldjuhul riikliku maakatastri pidaja poolt kinnitatud ärakiri A3 suuruses. 4. õiendid riikliku maakatastri pidaja poolt väljastatud nin A4 suuruses. 5. volikirjad 1) ärakirjad ja originaalid; 2) notariaalsed ja lihtkirjalikud; 1 Dokumendiliikide loetelu ei pruugi olla lõplik ning selle hulk erineb toimikute lõikes. 4 3) ühel lehel või köidetud ja/või pitseeritud; 4) A4 suuruses. 6. korraldused, otsused (haldusaktid) üldjuhul ametliku kinnitusega ärakirjad
23. Raielangi eraldamine. Lanki ei eraldata oma ülesande täitnud seemnepuudele ja muude üksikpuude koristamisele. VR,SR-tel väljaspool lanke muudel raietel.Eraldustööde hulka kuuluvad eraldusvisiiride sisseraiumine,langipostide püstitamine ja pealkirjastamine,langi mõõdistamine ja langi skeemi koostamine. 1)langi tähistamine- et piirid oleksid hilisemal raiumisel tähistatud (värvi, vaha, lintidega) puudel ja põõsastel või visiiride raiumisega; 2) kui puudub hea kaardimaterjal,siis võõras metsas orienteerumine ning eraldamine on raske.Langil võib ka langi osa ja see on sel juhul kui lank on ülestöötamiseks mitmele metsavarujale või on vajadus eraldada lanki kk-kaitselistel või muudel põhjustel, raiutava puidu kogus määratakse (mitmed erinevad viisid). Kõik need tuleks eraldada,piiritleda,mõõdistada.Sellisel juhul langi või tema osa eraldamiseks koostatakse abriss,kus
taotlejal pole muud maad peale poollooduslike koosluste; põllumassiivi kaart, millele on märgitud taotluse lisas loetletud põldude numbrid ja nende piirid, kui taotleja kasutuses on muud maad peale poollooduslike koosluste. Kui andmed põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, tuleb esitada katastri kaart või muu kaardimaterjal; Keskkonnaameti (edaspidi KA) poolt kinnitatud vormi MT68 (poollooduslike koosluste loetelu); KA poolt kinnitatud poollooduslike koosluste kaardid; teave kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta koos koosluste loetelu ja poollooduslike koosluste kaartidega, kui kohustusealused pinnad on koos kohustusega teiselt tootjalt üle võetud;Kui pärast toetuse taotluse esitamist läheb kogu põllumajanduslik ettevõte ühelt omanikult üle teisele, on võimalik toetuse maksmine uuele omanikule
• Olemasolevate arhiivi-, pärimusteadete, toponüümide jne kontrollimine maastikul • Töö kaardimaterjaliga, Lidari andmetega • Muististe prognoosimine olemasolevate andmete põhjal • Nt rannajoone kõrguse järgi (kiviaeg, Saaremaa rauaaeg) • Teiste teadaolevate muististe paiknemise põhjal • Järgneb potentsiaalsete paikade / piirkondade kontrollimine kohapeal Kuidas muistist uurida • Mis on uuringute eesmärk? • Eeltöö – arhiivid, kaardimaterjal, kirjandus, kohapealne vaatlus • Sobiv meetod – sõltub muistiseliigist, uurimis- küsimustest, eesmärgist, kasutada olevatest vahenditest jne • Välitööd võib kõige laiemalt jagada kaheks: • uute muististe väljaselgitamine • teadaolevate muististe uurimine Arheoloogiline maastikuuring
Seega ei sa öelda, et Ameerika avastaja oli kas Kolumbus, viikingid või hiinlased, avastajateks võib pidada hoopis Aasia põlisasukaid. (Joonis 6.) (Põlisameeriklased 1997:6-7). Oma töö ehitan üles väga lihtsal skeemil, nimelt jagan sisuteksti kahte ossa: taustaks ja Ameerika avastamiseks, need jagunevad omakord Ameerika avastamise osalisteks: viikingid, hiinlased ja Kolumbus. Peale sisulise teksti toon tööse ka lisad, millest üks on pildi- ja kaardimaterjal raamatustes ja Internetist, ja teine on küsitlus ning sellega seondatud arutlus. On ka kolmas lisa, kuid seal on ära toodud ainult küsitlusleht. Muidugi ei puudu tööst ka käesolev sissejuhatus, kokkuvõtte ja allikad.. 4 1. TAUST 1.1. VIIKINGID Mõiste "viiking" oli esialgu mitte inimrühma, vaid elukutse nimetus. Nad olid pärit Põhjamaadest, mis saavad kunagi tuntuks Taani, Norra ja Rootsi nime all. Kuid
16. Tuulse, Armin. "Die Burgen in Estland und Lettland", Dorpater Estnischer Verlag, 1942 17. Treikelder, J. Kolga mõis. Mõisaansambli kasutamisettepanekud, Tln 1979, asukoht Kolga muuseum. 18. Vaiksoo, Raul. Projekt, Tln 1999, asukoht Kolga muuseum, säilik A-211 19. Valk, Heiki. "Kohanimede tähendusest - ajalooline mõõde" Tartu Ülikool. http://pk.rmk.ee/parandkultuur/valk.pdf 20. Üprus, Helmi. Ajalooline õiend. Kolga loss. Muinsuskaitseameti digiarhiiv ERA.T-76.1.815 Ajalooline kaardimaterjal asub Kolga muuseumis. They keep calling me. 25 LISAD Pilt 1. Kolga klindineemik, Maa-ameti reljeefikaart Pilt 2. Kolga ümbrus. Maa-ameti reljeefikaart.
• 1 m lood-joonlaud; • tugitalad loodimise hõlbustamiseks; • raam taimkatte hindamiseks; • 100 m nöör baasjoone mahamärkimiseks; • fotoaparaat; • diktofon; kirjutusvahendid ning märkmik. Joonis 12. Välitööde vahendid (foto: K. Sepp) Välitööde andmete kameraalne töötlemine Kaitsealade puhul on ülimalt oluline omada infot sealsete puhkekohtade ja matkaradade kohta. Oluline on kaardimaterjal nii heas kui ka problemaatilises seisundis olevatest külastusobjektidest, et vastavalt külastusi suunata, hajutada või piirata. Metoodiliseks aluseks on sobilik Riigimetsa Majandamise Keskuses kasutusel oleva puhkealade koormustaluvuse hindamise metoodika, mida tuleks täiendada välitööde andmete kameraalsete töötlemiste osas. Välitööde käigus fikseeritud GPS koordinaatide abil kantakse mõõdetud puhkekohad ja matkarajad Eesti Põhikaardile
annaabi.ee 
