valgeid mune. Noorkana muneb alguses umbes 17 g kergemaid mune kui aasta hiljem. MUNADE SÄILITAMINE Mune ei või üle kahe nädala külmkapis hoida. Kui aga mähkida iga muna eraldi paberisse ja neid nädalas ümber pöörata, seisavad nad hoopis kauem. Mune võib üsna kaua ka toatemperatuuril hoida, kui nad õhukeselt rasva ja taimeõliga üle määrida. Kanamunad seisavad 6–7 kuud värsked, kui umbes noaotsatäis kaaliumpermanganaati sulatatakse vees, nii et vesi tumepunase värvuse omandab, ja lastakse värsketel kanamunadel selles vedelikus seista umbes tund aega. Siis võetakse munad välja, kuivatatakse, mähitakse paberisse ja pannakse kuiva kohta. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.videvik.ee/503/muna.html http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/kauba ndusalane_toidukaupade_6pik.pdf TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
4.2 Kasutamine: Põlemisprotsessides oksüdeerija Hingamisaparaatides hapnikuvaeses keskkonnas ja meditsiinis 5. Hapniku saamise katse. Hapniku saamine kaaliumpermanganaadi (KMnO4) kuumutamisel 2KMnO4K2MnO4+MnO2 + O2 5.1 Katsevahendid Statiiv Gaasi ärajuhtimise voolik Neli suurt katseklaasi korgiga Piirituslamp Tikud Pird Veeanum Suur keeduklaas KMnO4 5.2 Katse eeskiri: Katseklaasi puistada 1cm3 kuiva kaaliumpermanganaati. Katseklaas kinnitada kaldasendis statiivile ja kuumutada ettevaatlikult põleti leegis. Katseklaasist juhtida hapnik läbi vooliku ja veega täidetud anuma teise katseklaasi. Eralduv hapnik tõestada katseklaasi avasse viidud hõõguva pirruga 5.3 Katse tulemus: Katseklaasis oleva hapniku tõestasime hõõguva pirruga. Hõõguva pirru asetasime katseklaasi ning see süttis põlema. Sellest järeldub, et katseklaasi oli kogunenud hapnik.
Soolsus Toitained Happelisus Vee keemiline puhastus Reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel: Hapendamine ja taandamine Keemiline sadestamine pH-reguleerimine ja neutraliseerimine Hapendamine ja taandamine Kasutatakse vastavaid reaktsioone reoainete muutmiseks vähemohtlikuks vormi või veest eraldavale kujule Hapendajana (oksüdeerijana) kasutatakse mitmesuguseid klooriühendeid, vesinikperoksiidi, kaaliumpermanganaati Taandajatena (redutseerijateks) kasutatakse vääveldioksiidi, naatriumvesiniksulfaati ja rauasoolasid Keemiline sadestamine Protsess, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud ainetest eraldusvõimeline heljum (sete) Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend Pärast reovesi filtreeritakse Neutraliseerimine Happelise reovee korral: Filtreerimine läbi lubjakivi (CaCO3) kihi
tunduvalt madalamad. Musta püssirohtu kasutatakse peamiselt süütenööride valmistamiseks [11]. 10 4. PLAHVATUSKATSED KODUSTES TINGIMUSTES Äädika ja sooda katse Pudeli põhja pannakse soodat, mille peale lisatakse sama palju liiva ning seejärel valatakse aadikat peale. Kork keeratakse kõvasti peale ja pudel visatakse võimalikult kaugele [7]. Alumiiniumi ja kaaliumpermanganaadi katse Alumiinuimpulbrile lisatakse sama kogus kaaliumpermanganaati (KMn 2O4), saadakse kuiv segu. Segu kuumutades toimub energiline reaktsioon [7]. Puudutustundlik segu 150ml vesinikperoksiidi (kolmeprotsendilist, kui on kangem siis vastavalt vähem) segada 25ml atsetooniga ja lisada tilk haaval 3 4ml väävelhapet nii, et segu soojaks ei läheks. Segu jahutatakse maha ja jäetakse seisma paariks tunniks. Saadud segu filtreeritakse, filtrisse jäänud pulber kuivatatakse. Valmis (kuiv) pulber on tundlik kraapimise, põrutamise ja kuumutamise suhtes
Kaur ise jäi aga haigeks ja lõvi eest hoolitsemine jäi Kiilikese ja Sihvka ülesandeks.Kuna näitusele oli külla oodata rajooninõukogu saadikuid ja ka teiste koolide õpetajaid,otsustasid poisid lõvi veidi täiustada,et kõrgete külaliste silmis välja paista.Nad mõtlesid välja nipi,kuidas lõvi vett kaugemale purskaks.Lõppes see aga sellega,et vesi purskas külanõukogu esimehe ülikonnale ja määris selle.Määris sellepärast,et Topp oli vette puistanud kaaliumpermanganaati,mis vee lillakaks värvis. 7.)GEOMEETRIA KAKS:Korraldati rivistus,kus räägiti kohustustest.Kuna kõige alus on distsipliin,pandi poistele kohustus elada kindla päevakava järgi.Kõik tegevused olid paika pandud kellaajaliselt.Juhtus aga nii,et internaadi juhataja pani neid puuriita laduma samal ajal,kui päevakorras oli ette nähtud õppimine.Kui nad puud laotud said oli õppimise aeg läbi ja päevakord nägi ette vaba tegevust.Nad arvasid,et päevakorrast tuleb siiski kinni pidada ja ei
keerlema. Keedetud muna keerleb kergesti, keetmata väga vastumeelselt. * Külmunud munad asetatakse üheks päevaks värskesse kaevuvette, millele on lisatud rohkesti soola. * Mune ei või üle kahe nädala külmkapis hoida. Kui aga mähkida iga muna eraldi paberisse ja neid nädalas ümber pöörata, seisavad nad hoopis kauem. Mune võib üsna kaua ka toatemperatuuril hoida, kui nad õhukeselt rasva ja taimeõliga üle määrida. * Kanamunad seisavad 67 kuud värsked, kui umbes noaotsatäis kaaliumpermanganaati sulatatakse vees, nii et vesi tumepunase värvuse omandab, ja lastakse värsketel kanamunadel selles vedelikus seista umbes tund aega. Siis võetakse munad välja, kuivatatakse, mähitakse paberisse ja pannakse kuiva kohta. * Munade konserveerimiseks kõlbab hästi dekstriin. Muretsetakse dekstriinpulbrit ja valmistatakse keedetud veega mitte liiga paks lahus. Munad kastetakse üleni sellesse ja laotakse siis võrgule kuivama (laua külge kleepuksid nad kinni)
munad on selged. 17 Munade säilitamine * Toorest muna eristame keedetud munast järgmiselt: paneme ta iseenese ümber keerlema. Keedetud muna keerleb kergesti, keetmata väga vastumeelselt. * Külmunud munad asetatakse üheks päevaks värskesse kaevuvette, millele on lisatud rohkesti soola. * Kanamunad seisavad 67 kuud värsked, kui umbes noaotsatäis kaaliumpermanganaati sulatatakse vees, nii et vesi tumepunase värvuse omandab, ja lastakse värsketel kanamunadel selles vedelikus seista umbes tund aega. Siis võetakse munad välja, kuivatatakse, mähitakse paberisse ja pannakse kuiva kohta. * Munad säilivad paremini jahedas ja pimedas, tömp ots ülalpool. * Munadele pole kasulik loksumine külmkapi ukse küljes. Munad ja tervis * Munade söömisega võivad kaasneda mõningad terviseprobleemid. Nii tekitab munavalge
Kuna aga manganiini takistus sõltub rõhust (seejuures lineaarselt), kasutatakse manganiini elektrilistes manomeetrites. Mangaani sulam vase ja alumiiniumiga (14% Mn, 76% Cu, 10% Al) on ferromagnetiline, kuigi ükski koostismetall ferromagnetiline ei ole. Intermetalliline ühend MnBi on tugev püsimagnet. Mangaaniga kaetakse veel ka korrodeeruvaid metalle. Mangaandioksiidi kasutatakse näiteks värvuseta klaasi tootmises ja keemilises analüüsis, kaaliumpermanganaati (KMnO4) oksüdeerijana ja antiseptikumina. Rodoniit on hästi poleeritav ning kasutatakse sageli vooderdamisel. (2, 3, 5, 6) 7. Biotoime Mangaan kuulub biometallide hulka. Täpsed analüüsid näitavad, et Mn-ühendeid laidub kõikides taim- ja loomorganismides, kuigi väga tühises koguses (tuhandik %-des); rohkem leidub teda peedilehtedes (0,03), sipelgates (0,05 %) ja mõnedes bakterites (kuni mõni %). Inimorganismis (0,0004%) on teda suuremal määral südames, maksas ja neerupealistes
või isegi seebiga. Hambaharja saab asendada ühest otsast räsitud noore oksaga , või isegi sõrmega. Hoiduge toidumürgitustest ja teistest sooltehaigustest. Neid põhjustavad mikroobid, mis satuvad organismi toidu ja joogiga. SOOLTEHAIGUSTE VÄLTIMISEKS: Hoidke keha , eriti käed puhtad, vältige sõrmede sattumist suhu ja toidu tarbimist mustade kätega. Joogivett on soovitav enne tarbimist keeta, või puhastada.(kasutada võib tablette,filtrit, või paar tera kaaliumpermanganaati 1,52l vee kohtta) või 1,0% joodi 45 tilka 1l vee kohta). Peske kõik söödavad viljad. Sööginõud pesta koheselt peale kasutamist (võimalusel keeva veega) Ärge säilitage toitu kaua peale valmistamist. Lahtised toiduained katta kinni kärbeste ja teiste parasiitide eest. Olles laagris , hoidke laager puhas. Suhtuge karmilt toidujääkide ja väljaheidete hävitamisse(Laagris olles kaevatakse auk jäätmete matmiseks ja valmistatakse välitualett) Kaevatakse labida laiuselt
Hoiduge toidumürgitustest ja teistest sooltehaigustest. Neid põhjustavad mikroobid, mis satuvad organismi toidu ja joogiga. SOOLTEHAIGUSTE VÄLTIMISEKS: Hoidke keha , eriti käed puhtad, vältige sõrmede sattumist suhu ja toidu tarbimist mustade kätega. Joogivett on soovitav enne tarbimist keeta, või puhastada.(kasutada võib tablette,filtrit, või paar tera kaaliumpermanganaati 1,52l vee kohtta) või 1,0% joodi 45 tilka 1l vee kohta). Peske kõik söödavad viljad. Sööginõud pesta koheselt peale kasutamist (võimalusel keeva veega) Ärge säilitage toitu kaua peale valmistamist. Lahtised toiduained katta kinni kärbeste ja teiste parasiitide eest. Olles laagris , hoidke laager puhas. Suhtuge karmilt toidujääkide ja väljaheidete hävitamisse(Laagris
Külmunud munad asetatakse üheks päevaks värskesse kaevuvette, millele on lisatud rohkesti soola. Mune ei või üle kahe nädala külmkapis hoida. Kui aga mähkida iga muna eraldi paberisse ja neid nädalas ümber pöörata, seisavad nad hoopis kauem. Mune võib üsna kaua ka toatemperatuuril hoida, kui nad õhukeselt rasva ja taimeõliga üle määrida. Munade säilitamisest Kanamunad seisavad 67 kuud värsked, kui umbes noaotsatäis kaaliumpermanganaati sulatatakse vees, nii et vesi tumepunase värvuse omandab, ja lastakse värsketel kanamunadel selles vedelikus seista umbes tund aega. Siis võetakse munad välja, kuivatatakse, mähitakse paberisse ja pannakse kuiva kohta. Munade konserveerimiseks kõlbab hästi dekstriin. Muretsetakse dekstriinpulbrit ja valmistatakse keedetud veega mitte liiga paks lahus. Munad kastetakse üleni sellesse ja laotakse siis võrgule kuivama (laua külge kleepuksid nad kinni)
7) KMnO4 kaaliumpermanganaat Kaaliumpermanganaat on mustjasvioletse värvusega kristalne aine, mis lahustub nii vees kui ka orgaanilistes lahustites (metanool, atsetoon jm). Kuumutamisel laguneb ta intensiivselt. ºC 2KMnO4 K2MnO4 + MnO2 + O2 Ka viimast reaktsiooni kasutatakse koolikeemias edukalt hapniku saamiseks. Kaaliumpermanganaat on tugev oksüdeerija ja seetõttu tema segud fosfori, väävli, metallipulbrite ja mitmete orgaaniliste ainetega on plahvatusohtlikud. Kaaliumpermanganaati kasutatakse palju kloori asemel veepuhastusjaamades, lahusena gaaside puhastamisel, kangaste pleegitamisel, oksüdeerijana orgaanilises keemias, meditsiinis antiseptikuna, fotograafias, keemiatööstuses mitmete ainete tootmisel jne. Kaaliumpermanganaadi kristallid ja lahus (Pildiallikad: http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Manganistan_draseln%C3%BD.JPG ja http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:KMnO4_in_H2O.jpg
- happelisele reoveele lubja (CaO) lisamine; - happelisele reoveele seebikivi (NaOH) või sooda (Na2CO3) lisamine; - aluselisest reoveest süsihappegaasi (CO2) läbipuhumine; - aluselisele reoveele väävel- või soolhappe lisamine (H2SO4; HCl) Hapendamisel ja taandamisel kasutatakse vastavaid reaktsioone reoainete muutmiseks vähemohtlikusse vormi või veest eraldatavale kujule. Hapendajana (oksüdeerijana) kasutatakse mitmesuguseid klooriühendeid vesinikperoksiidi kaaliumpermanganaati Kasutuskõlblikeks taandajateks (redutseerijateks) Vääveldioksiid Naatriumvesiniksulfaat Rauasoolad Seda tehnoloogiat kasutatakse peamiselt tootmisvete käitlusel Desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. Peamiselt kasutatakse desinfitseerimisel klooriühendeid. Varasemate arusaamade kohaselt arvati, et puhastatud reoveed võivad osutuda tervistkahjustavateks, kui nad satuvad supluspiirkonda.
- happelisele reoveele lubja (CaO) lisamine; - happelisele reoveele seebikivi (NaOH) või sooda (Na2CO3) lisamine; - aluselisest reoveest süsihappegaasi (CO2) läbipuhumine; - aluselisele reoveele väävel- või soolhappe lisamine (H2SO4; HCl) Hapendamisel ja taandamisel kasutatakse vastavaid reaktsioone reoainete muutmiseks vähemohtlikusse vormi või veest eraldatavale kujule. Hapendajana (oksüdeerijana) kasutatakse mitmesuguseid klooriühendeid vesinikperoksiidi kaaliumpermanganaati Kasutuskõlblikeks taandajateks (redutseerijateks) Vääveldioksiid Naatriumvesiniksulfaat Rauasoolad Seda tehnoloogiat kasutatakse peamiselt tootmisvete käitlusel Desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. Peamiselt kasutatakse desinfitseerimisel klooriühendeid. Varasemate arusaamade kohaselt arvati, et puhastatud reoveed võivad osutuda tervistkahjustavateks, kui nad satuvad supluspiirkonda.
- happelisele reoveele seebikivi (NaOH) või sooda (Na2CO3) lisamine - aluselisest reoveest süsihappegaasi (CO2) läbipuhumine - aluselisele reoveele väävel- või soolhappe lisamine (H2SO4; HCl) Hapendamisel ja taandamisel kasutatakse vastavaid reaktsioone reoainete muutmiseks vähemohtlikusse vormi või veest eraldatavale kujule. Hapendajana (oksüdeerijana) kasutatakse - mitmesuguseid klooriühendeid - vesinikperoksiidi - kaaliumpermanganaati Kasutuskõlblikeks taandajateks (redutseerijateks) - Vääveldioksiid - Naatriumvesiniksulfaat - Rauasoolad Desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. Peamiselt kasutatakse desinfitseerimisel klooriühendeid. Kloorimisel moodustuvad aga kantserogeensed või mutageensed klooriühendid, millest tekib suurem kahju kui bakteritest. Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest loobutud. 11.Aktiivmudaprotsess
- happelisele reoveele lubja (CaO) lisamine; - happelisele reoveele seebikivi (NaOH) või sooda (Na2CO3) lisamine; - aluselisest reoveest süsihappegaasi (CO2) läbipuhumine; - aluselisele reoveele väävel- või soolhappe lisamine (H2SO4; HCl) Hapendamisel ja taandamisel kasutatakse vastavaid reaktsioone reoainete muutmiseks vähemohtlikusse vormi või veest eraldatavale kujule. Hapendajana (oksüdeerijana) kasutatakse mitmesuguseid klooriühendeid vesinikperoksiidi kaaliumpermanganaati Kasutuskõlblikeks taandajateks (redutseerijateks) Vääveldioksiid Naatriumvesiniksulfaat Rauasoolad Seda tehnoloogiat kasutatakse peamiselt tootmisvete käitlusel Desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. Peamiselt kasutatakse desinfitseerimisel klooriühendeid. Varasemate arusaamade kohaselt arvati, et puhastatud reoveed võivad osutuda tervistkahjustavateks, kui nad satuvad supluspiirkonda.
- happelisele reoveele lubja (CaO) lisamine; - happelisele reoveele seebikivi (NaOH) või sooda (Na2CO3) lisamine; - aluselisest reoveest süsihappegaasi (CO2) läbipuhumine; - aluselisele reoveele väävel- või soolhappe lisamine (H2SO4; HCl). Hapendamisel ja taandamisel kasutatakse vastavaid reaktsioone reoainete muutmiseks vähemohtlikusse vormi või veest eraldatavale kujule. Hapendajana (oksüdeerijana) kasutatakse mitmesuguseid klooriühendeid, vesinikperoksiidi, kaaliumpermanganaati. Kasutuskõlblikeks taandajateks (redutseerijateks) on vääveldioksiid, naatriumvesiniksulfit ja rauasoolad. Nimetatud tehnoloogiat kasutatakse peamiselt tootmisvete käitlusel. Reovee desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. Peamiselt kasutatakse desinfitseerimisel klooriühendeid. Varasemate arusaamade kohaselt arvati, et puhastatud reoveed võivad osutuda tervistkahjustavateks, kui nad satuvad supluspiirkonda. Seetõttu loeti
- happelisele reoveele lubja (CaO) lisamine; - happelisele reoveele seebikivi (NaOH) või sooda (Na2CO3) lisamine; - aluselisest reoveest süsihappegaasi (CO2) läbipuhumine; - aluselisele reoveele väävel- või soolhappe lisamine (H2SO4; HCl). Hapendamisel ja taandamisel kasutatakse vastavaid reaktsioone reoainete muutmiseks vähemohtlikusse vormi või veest eraldatavale kujule. Hapendajana (oksüdeerijana) kasutatakse mitmesuguseid klooriühendeid, vesinikperoksiidi, kaaliumpermanganaati. Kasutuskõlblikeks taandajateks (redutseerijateks) on vääveldioksiid, naatriumvesiniksulfaat ja rauasoolad. Nimetatud tehnoloogiat kasutatakse peamiselt tootmisvete käitlusel. Reovee desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. Peamiselt kasutatakse desinfitseerimisel klooriühendeid. Varasemate arusaamade kohaselt arvati, et puhastatud reoveed võivad osutuda tervistkahjustavateks, kui nad satuvad supluspiirkonda. Seetõttu loeti desinfitseerimist