struktuuri kujunemisel. 5 4. Polüoolid e mitmealuselised alkoholid Kahealuselised alkoholid. Lihtsamaid kahealuselisi alkohole nimetatakse ka glükoolideks. Selle tea tähtsamat esindajat 1,2-etaandiooli ehk etüleenglükooli saadi esmakordselt 1,2- dokloroetaani hüdrolüüsimisel : Glükoolide üldiseks sünteesimismeetodiks on alkeenide oksüdeerimine kaaliumpermanganaadiga neutraalses keskkonnas: Glükoolid annavad kõiki alkoholide iseloomulikke reaktsioone, millest võivad osa võtta kas või mõlemad hüdroksüülrühmad. Vastavalt saadakse ühe- ja kaheasenduslikke derivaate. Nii moodustuvad naatriumiga reageerimisel kahesugused glükolaadid : Kuna kahealuselised alkoholid on veidi happelisema ühendid kui ühealuselised alkoholid, siis asendub nende hüdroksüülrühma vesinikuaatom kergemini. Eriti võib seda täheldada nn.
bensoehappest. Etüülbensoaat on ester, mis saadakse bensoehappe ja etanooli kondensatsioonil. Etüülbensoaat on vees praktiliselt lahustumatu värvitu vedelik, mida kasutatakse parfürmeerias, kuna tal on meeldiv lõhn. Etüülbensoaadi sünteesiskeem: Tolueenbensoehapeetüülbensoaat 1.2. Reaktsioonide iseloomustus, mehhanism jne. (kirjanduse alusel) Reagentide ohtlikkus Oma tööd alustasin bensoehappe oksüdeerimisega kaaliumpermanganaadiga. Üldiselt tähendab oksüdeerimine nähtust, kus element loovutab elektrone. Antud juhul on elektronide loovutajaks tolueen ning elektronide liitjaks KMnO4. Kuna aromaatne tuum on stabiilne, siis tugevad oksüdeerijad nagu KMnO4 on inertsed areeni tuuma suhtes. Seega vähendab KMnO4 ainult metüülrühma elektrontihedust. Karboksüülhapete happekatalüütiline esterdamine Karboksüülhapped ei ole piisavalt aktiivsed, et anda reaktsiooni alkoholidega.
ja joodivee. Joodi saab kindlaks teha tärklise kaudu(muutub siniseks). Halogeenid on tugevad oksüdeerijad, ülevalt alla perioodilisustabelis aatomiraadiused kasvavad, järelikult oksüdeeruvad omadused nõrgenevad. Fluor reageerib kõigega. Kloor ei reageeri hapnikuga otseselt. Broom ja jood on suhteliselt nõrgad oksüdeerijad. Saamine: · Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema ühendist välja · Kloori saab kontsentreeritud soolhappe reageerimisel tahke kaaliumpermanganaadiga 2KMnO +16HCl(konts) 5Cl + 2MnCl +2KCl + 8HO · Tööstuses saadakse sulatud naatriumkloriidid või NaCl vesilahuse elektrolüüsil. Halogeniidid on halogeenide ühedid o.-a. I. Vesinikhalogeniidid on terava lõhnaga ning mürgised. Gaaslise vesinikkloriidi saamiseks kasutatakse keedusoola ja kontsentreeritud väävelhappe vahelist reaktsiooni. Vesinikhalogeniidid lahustuvad vees andes vasinikhalogeniidhapped, tuntuim HCl. HCl + HO HO + Cl
Ilma lisaõhuta on leek tahmav, sest vesinikusisaldus on väike C2H2 + 3/2O2 = 2CO2 + H2O Alkeene võib oksüdeerida aldehüüdideks ja hapeteks. Alküüne hapeteks Eteenist saab etanaali C2H4 + 1/2O2 = CH3CHO Hüdreerimine on ühtlasi redutseerimine, selles reaktsioonis on küllastumata ühendid oksüdeerijad C2H4 + H2 C2H6 Kuna küllastumata ühendid on kallimad, siis alkeene praktiliselt ei hüdreerita Pigem vastupidi, alkaanide dehüdreerimisel toodetakse alkeene. Proov kaaliumpermanganaadiga KMnO4 Õrnroosa lahuse toimel oksüdeeruvad alkeenid dioolideks, kuna värvus seejuures kaob (valastumine) saab ka seda reaktsiooni kasutada küllastumata ühendite tõestamiseks. Võrrand on keeruline. R-CH=CH2 R -CH(OH)-CH2OH Tähtsamad esindajad Eteen H2C == CH2 Saadakse Etaani dehüdreerimisel C2H6 H2 +C2H4 või C2H6 + 1/2O2 = C2H4 + H2O Samuti eraldatakse teda nafta krakkgaasidest Keemilised omadused Redoksomadused
8 ning torustik ja pump ummistuda. Viimased hakkavad takistama filtrisüsteemi normaalset tööd. [7] Ammooniumioon viitab värskele orgaanilisele saastele. Nitraatioon on ammoniaagi mineraliseerumise lõppsaadus, mis viitab varem toimunud saastele. Mida rohkem on vees orgaanilisi aineid, seda suurem on vee hapnikuvajadus bakteriaalse ja orgaanilise aine lagundamiseks kaaliumpermanganaadiga, s.o. permanganaatne hapnikutarve (PHT). Seetõttu on vajalik neidki näitajaid regulaarselt mõõta.[4] 5.3.3. MIKROBIOLOOGILISED OHUD Kindlustamaks basseinivee epidemioloogilist ohutust on ujula omanik kohustatud tagama basseini vee mikrobioloogilise kvaliteedi regulaarse kontrolli, mille kordsus ja maht on ette nähtud kehtivate normidega [8] 6. pH-TASEME REGULEERIMINE pH näitaja on vee aluseline/happelisuse näitaja. VV määrus sätestab pH nõude intervallis 6,7- 8,0.
ja pöörduge vajadusel arsti poole. Plii ja selle ühenditega müritumisel tekib suus metallimaitse ning keel muutub valkjaks. Pliimürgituse korral tehakse maoloputus 1%-lise inglise või glaubrisoola lahusega. 10) Esmaabi karp peab olema kergelt kättesaadavas kohas ja komplekteeritud. 11) Põletuse korral tueb põletatud kohta puhastada piirituse või kaaliumpermanganaadiga jt. Arstimitega 12)Mürgituse korral toimetada kannatanu värske õhu kätte. Mürgitumisel tekivad iiveldus-, peavalu-, peapööritus võib kaduda teadvus. 13)Vigastuste tekkimisel või mürgitusjuhtude ilmnemisel pöörduda koheselt arsti poole. Siin on äratoodud ainult mõned, ohutustehnika ja tuleohutuse reeglid. Täpsemad ja põhjalikumad nõuded annab tööandja.
ja pöörduge vajadusel arsti poole. Plii ja selle ühenditega müritumisel tekib suus metallimaitse ning keel muutub valkjaks. Pliimürgituse korral tehakse maoloputus 1%-lise inglise või glaubrisoola lahusega. 10) Esmaabi karp peab olema kergelt kättesaadavas kohas ja komplekteeritud. 11) Põletuse korral tueb põletatud kohta puhastada piirituse või kaaliumpermanganaadiga jt. Arstimitega 12)Mürgituse korral toimetada kannatanu värske õhu kätte. Mürgitumisel tekivad iiveldus-, peavalu-, peapööritus võib kaduda teadvus. 13)Vigastuste tekkimisel või mürgitusjuhtude ilmnemisel pöörduda koheselt arsti poole. Siin on äratoodud ainult mõned, ohutustehnika ja tuleohutuse reeglid. Täpsemad ja põhjalikumad nõuded annab tööandja.
Plahvatuse tugevus sõltub sellest kui palju pudeli materjal rõhku kannatab, mida rohkem kannatab ja mida järsemalt materjal katkeb, seda kõvem on plahvatuse tugevus. Äädikas reageerib soodaga ja tekib gaas, mille ruumala on tunduvalt 14 suurem ja selle sama gaasi mõjul tekib pudelis kõrge rõhk, mis paneb pudeli plahvatama. Alumiiniumi ja kaaliumpermanganaadi katse Alumiiniumpulbriga tehakse üks/ühele (1/1) kuiv segu kaaliumpermanganaadiga. Segu süütamiseks kasutatakse kindlasti aegsütikut. Aegsütiku jaoks kasutatakse kaaliumpermanganaati ja glütserooli, kaaliumpermanganaadist tehakse väike kuhi kuiva segu peale, kuhja tuppi tehakse väike auk kuhu tilgutatakse 3 5 tilka glütserooli [7]. Joonis 5. Kaaljumpermanganaadi põlemine. Vaja mineva alumiiniumpulbri saab alumiinuim nõudest viilides millegi peale, et pulber kaduma ei läheks
4) Katalüsaatorite (H2SO4) manulusel reageerivad alkeenid veega, hüdrateeruvad, moodustades alkohole: CH2 = CH2 + H2O CH3 CH2OH (etanool) 5) Kõrgel rõhul ja temperatuuril või katalüsaatorite manulusel alkeenid polümeeruvad: Eteeni polümeerimisel tekib polüetüleen e. polüteen: n CH2 = CH2 [ CH2 CH2 ] n 6) Põlemisreaktsioon (põlemissaadusteks CO2 ja veeaur): CH2 = CH2 + 3O2 2CO2 + 2H2O 7) Oksüdeerumisel kaaliumpermanganaadiga moodustub kahealuseline alkohol: KMnO4 CH2 = CH2 HO CH2 CH2 OH (etaandiool) H O 2 Kaaliumpermanganaadi lahuse valastumisreaktsiooni kasutatakse alkeenide tõestamiseks. III LEIDUMINE LOODUSES JA SAAMINE Alkeene sisaldub utte- ja nafta krakkgaaside koostises. Laboratoorselt saadakse alkoholide dehüdraatimisel (vee eraldumisel): k. H2SO4 CH3CH2OH CH2 = CH2 + H2O
4) Katalüsaatorite (H2SO4) manulusel reageerivad alkeenid veega, hüdrateeruvad, moodustades alkohole: CH2 = CH2 + H2O CH3 CH2OH (etanool) 5) Kõrgel rõhul ja temperatuuril või katalüsaatorite manulusel alkeenid polümeeruvad: Eteeni polümeerimisel tekib polüetüleen e. polüteen: n CH2 = CH2 [ CH2 CH2 ] n 6) Põlemisreaktsioon (põlemissaadusteks CO2 ja veeaur): CH2 = CH2 + 3O2 2CO2 + 2H2O 7) Oksüdeerumisel kaaliumpermanganaadiga moodustub kahealuseline alkohol: KMnO4 CH2 = CH2 HO CH2 CH2 OH (etaandiool) H O 2 Kaaliumpermanganaadi lahuse valastumisreaktsiooni kasutatakse alkeenide tõestamiseks. III LEIDUMINE LOODUSES JA SAAMINE Alkeene sisaldub utte- ja nafta krakkgaaside koostises. Laboratoorselt saadakse alkoholide dehüdraatimisel (vee eraldumisel): k. H2SO4 CH3CH2OH CH2 = CH2 + H2O
Setet on vaja hiljem ümber töödelda. Näiteks koagulatsiooni käigus lisatakse alumiinium-, raua- või kaltsiumisoolasid, mis liidavad heljumi suuremateks helvesteks ning setitavad selle. Neutraliseerimist kasutatakse, kui vee pH erineb oluliselt 7-st. Happelise vee neutraliseerimiseks kasutatakse lubjakivi, lupja, seebikivi ja soodat, aluselise vee neutraliseerimiseks CO2 ja erinevaid happeid. Oksüdatsioon ja taandamine kujutavad endas hapendamist klooriühendite, vesinikperoksiidi või kaaliumpermanganaadiga ning taandamist vääveldioksiidi, naatriumvesiniksulfiti või rauasooladega. Desinfitseerimisel hävitatakse patogeensed või muul viisil ohtlikud mikroorganismid. Vanasti kasutati selleks kloori, kuid tänapäevaks on mõistetud, et see on ohtlik, ning kasutatakse hoopis osooni ja UV-kiirgust. 16 11. Aktiivmudaprotsess - aeroobne biopuhastusprotsess
3.3.10. NITROGEEN-TRIKLORIID. Nitrogeen-trikloriid, nimetatud ka asoodkloriidiks, on õline kollakas vedelik. Kuumutamisel üle 60? C või tule ning sädeme mõjul plahvatab metsikult. Üsna lihtsalt valmistatav. 1) Lahustage mensuuris veega umbes 5 teelusikatäit ammooniumnitraati. Ärge pange ammooniumnitraati mensuuri liiga palju nii, et osa sellest setib lahustamatult nõu põhja. 2) Koguge teise mensuuri annus kloorgaasi, segades soolhapet kaaliumpermanganaadiga suures plaskus, mis on varustatud sulguri ja klaastoruga. 3) Kinnitage kloorgaasi sisaldav mensuur teibiga põhi ülespidi ammooniumnitraadi lahust sisaldava mensuuri suudme külge. Soojendage kergelt alumist mensuuri. Soojendamise järel hakkavad lahuse pealispinna moodustuma õlised kollased tilgad, mis põhja vajuvad. Selleks ajaks tuleb kuumutamine otsekohe lõpetada. Gaasi kogumise asemel mensuuri võib kloori ka mullidena läbi ammooniumnitraadi lasta, kuid
väike C2H2 + 3/2O2 = 2CO2 + H2O Alkeene võib oksüdeerida aldehüüdideks ja hapeteks. Alküüne hapeteks Näiteks eteenist saab etanaali C2H4 + 1/2O2 = CH3CHO Hüdrogeenimine on ühtlasi redutseerimine, selles reaktsioonis on küllastumata ühendid oksüdeerijad C2H4 + H2 à C2H6 Kuna küllastumata ühendid on kallimad, siis alkeene praktiliselt ei hüdrogeenita Pigem vastupidi, alkaanide dehüdrogeenimisel toodetakse alkeene. Proov kaaliumpermanganaadiga KMnO4 Õrnroosa lahuse toimel oksüdeeruvad alkeenid dioolideks, kuna värvus seejuures kaob (valastumine) saab ka seda reaktsiooni kasutada küllastumata ühendite tõestamiseks. Võrrand on keeruline, tekib diool R-CH=CH2 à R -CH(OH)-CH2OH Tähtsamad esindajad Eteen H2C == CH2 Saadakse Etaani dehüdreerimisel C2H6 à H2 +C2H4 või C2H6 + 1/2O2 = C2H4 + H2O Samuti eraldatakse teda nafta krakkgaasidest Keemilised omadused Redoksomadused
väike C2H2 + 3/2O2 = 2CO2 + H2O Alkeene võib oksüdeerida aldehüüdideks ja hapeteks. Alküüne hapeteks Näiteks eteenist saab etanaali C2H4 + 1/2O2 = CH3CHO Hüdrogeenimine on ühtlasi redutseerimine, selles reaktsioonis on küllastumata ühendid oksüdeerijad C2H4 + H2 C2H6 Kuna küllastumata ühendid on kallimad, siis alkeene praktiliselt ei hüdrogeenita Pigem vastupidi, alkaanide dehüdrogeenimisel toodetakse alkeene. Proov kaaliumpermanganaadiga KMnO4 Õrnroosa lahuse toimel oksüdeeruvad alkeenid dioolideks, kuna värvus seejuures kaob (valastumine) saab ka seda reaktsiooni kasutada küllastumata ühendite tõestamiseks. Võrrand on keeruline, tekib diool R-CH=CH2 R -CH(OH)-CH2OH Tähtsamad esindajad Eteen H2C == CH2 Saadakse Etaani dehüdreerimisel C2H6 H2 +C2H4 või C2H6 + 1/2O2 = C2H4 + H2O Samuti eraldatakse teda nafta krakkgaasidest Keemilised omadused
annaabi.ee 
