Barokkmuusika on väga pingeline ja tundeline ning sisaldab palju kaunistusi. Nendeks on näiteks thrillerid, tremolo ja improvisatsioon. Selle ajastu muusika muutus keerukamaks ka just tänu nendele kaunistustele. Esitusteks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi. Minu arust just nende kaunistuste liigne rohkus on teinud sellest väga „veidra“ muusika. Tolle aja stiil ja kombed on samuti väga ülepakutud. Õukonna elulaad polnud üldse odav. Erinevad kleidid, parukad, kaabud ja muud aksessuaarid maksid palju raha. Minu meelest selline keerukas ja pidulik riietus eeldab ka teatuid kombeid, kuid nendest ei teatud tol ajal küll midagi. Käitumine ja kombed on juba omaette kunst. Barokiajastu ongi minu jaoks üks selline kunstiliik millest tuleb lihtsalt aru saada. See on stiil, mis oli iseloomulik 17. sajandile ja selle aja olemus ja stiil olid hoopis teised mis on praegu. Tekkisid uued žanrid nagu ooper, oratoorium ja kantaat. Barokk on ka kõvasti mõjutanud
päevalilleseemnekestasid täis.Sellist pilti pole ma praegu kinos näinud. Suhtlemine teatris peab toimuma sõpradega vaikselt,et ei peaks kogema pahaseid pilke naabritelt.Kõige parem on vaadata rahulikult etendust ja vaheajal on võimalik kohvikus või fuajees vahetada muljeid etendusest.Kinos on reegliks,et müts tuleb peast võtta ja prouad peaks ka oma kübarad sülle võtma.Meeste mütsid,kui nad on suusa-või sportmütsid,ei olegi nii häirivad,kui on kesk-või vanemaealiste prouade kaabud või kübarad.Need segavad filmi vaatamist,on äärmiselt häiriv kui pead kogu aeg siplema siiapoole ja teiselepoole,et saada filmist osa. Oluline on ka riietus,milles sa teatrisse lähed.Paljud inimesed lähevad teatrisse autodega.Nemad võiksid riietuda nii,et ei peaks riietehoius oma ja teiste aega raiskama.Samuti on oluline,et inimene tunneks ennast selles keskkonnas hästi ja on riietunud maitsekalt.Praegu on mood mitmekülgne ja lubab erinevalt eksperimenteerida.Tuleb osata
Alternatiiv-rock bändid ( The Smashing Pumpkins, Nirvana) Erinevate suundade artistid (Madonna, Shakira, Lady Gaga) LED ZEPPELINI MÕJU MUUSIKATÖÖSTUSELE Ajaloo kõige mõjukam bänd Beatlesite kõrval AOR- raadio- albumitele orienteeritud rocki raadio Areena rocki areng Helisalvestuse areng STIILILISED MÕJUTUSED Nende positiivne aura Suured ja kohevad juuksed 1980ndatel Bändi Kings of Lion logoga särgid Liibuvad särgid Kaabud SUUREMAD BÄNDI MÕJUTANUD AJASTU SÜNDMUSED Vietnamist toodi väed välja USA ja Venemaa aeglustasid relvade tootmist (Külm sõja olukord paranes) Tuli Watergate-i skandaal Inflatsioon Nafta kriis TEGEVUSE LÕPP Ansambel lõpetas tegevuse pärast trummar John Bonhami surma 24.09.1980 Ehkki ajakirjanduses esines palju pakkumisi tema võimalike asendajate kohta, avaldas bänd 4. dets amerliku teadaande oma lahkumineku kohta
8 SOENGUMOOD Kõige kantum soeng 1920a. Oli poisipea. Juukseid hakati värvima, millest saadi tihti mürgitus. Soengute nimed olid lõbusad nt. Moana, Chesterfield, mis tuli meeste mantlimoe järgi. Valmistati parukaid Hakati tegema keemilisi lokke 9 1930-1939 10 RÕIVAMOOD Arenev filmimaailm muutis riided luksuslikumaks. Tekkisid uued nähtused nt: diagonaallõikega õhtukleidid ( palja seljaga), tirooli kaabud ja meremeeste mütsid. Meikimine muutus peaagu kohustuslikuks. Moes olid mustad küüned Armastati ümaramaid ja ühtalsemaid figuure. 11 12 Greta Garbo Oli Rootsi näitlejatar, üks silmapaistvamaid ja salapärasemaid filmistaare Hollywoodi ajaloos. Guinnessi rekordiraamat nimetab teda kõige ilusamaks Maal elanud naiseks. 13 14 SOENGUMOOD 30-ndad tegid lõpu poisipea türanniale. Aastakümne värviks oli kindlasti
Kõrge waistline, vaba kanga langemine Seelikud lühemad Ssiluett muutus kitsamaks Vogue: ,,Straighter and straighter...less bust, less hips and more waist...how slim, how graceful, how elegant...!" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Meeste mood (19001910) King Edward VII ajastu 3osaline ülikond Lühenenud püksid Erinevad kaabud Kikilips Detailid Moodi aastatel 19001910 mõjutas suuresti tööstuslik revolutsioon. Täname kuulamast ! J
tikandeid. Peale selle, moelooja ühendab tihti tikandid ja vääriskivid. Reeglina teeb tikandid Lacroix Moemaja jaoks kuulus tikkija Francois Lesage. Kangad: Lacroix eelistab villa, nahka, mohäärist lõnga, tviidi, sitsi, sametit, soti riiet, gobeläänriiet, kreppi, atlassriiet ja toppriiet. Aksessuaarid: Lacroix riiete tähtsaks lisandiks on sellised aksessuaarid nagu massiivsed juveelehted, vildist ja leopardinahast kaabud, käisteta mantlid värvilistest riideribadest, kapuutsid, tikandiga beretid, narmastega või ribadega sallid, narmastega või neetidega rihmad, tikandiga kindad, pikad kaelakeed, oranzid või kuldsed saapad, massiivsed vääriskividega kaunistatud ristid.
Sisekujundusse lisati ka silmatorkav maal või mõni kuju. 1920. aastate meeste mood oli klassikaline ehk lihtne. See stiil on mõjutanud ka tänapäeva moodi väga kõvasti. Selle aja mehelikemaks meesteks olid ErnestHemingway, Charles Lindbergh ja F. Scott Fitzgerald. Mehe tegi mehelikuks määratletud õlad, kitsad puusad, kvaliteetsest vastupidavast kangast riided nagu nahk, vill ja puuvill. Riietuse juurde käisid loomulikult ka aksesuaarid. Nendeks olid standard pikkusega lips, kaabud, mis olid erinevates stiilides ja kõige tähtsamaks oli klassikaline must-valge või must lakk-king. Juuksestiiliks oli lühike ära kammitud soeng, mis oli tehtud juuste tooniku või rasvaga. Naised hakkasid elu nautima ja ei hoolinud enam tavadest. Nad hakkasid end avalikus kohas meikima, suitsetasid ning nende tunnusmärgiks oli lühike soeng. Moes ei olnud enam korsett vaid vabalt langev särkkleit, mis paljastas ajaloos esimest korda jalad. Moes oli ka
meenutab tihti hispaania ajalooliste kostüümide tikandeid. Peale selle, moelooja ühendab tihti tikandid ja vääriskivid. Lacroix'd peetakse ka puhvseeliku (puffball skirt; ,,le pouf") loojaks. (3) 2.3 2.3 Kangad Lacroix eelistab villa, pitsi, tviidi, sitsi, sametit, soti riiet, gobeläänriiet, kreppi, atlassriiet ja toppriiet. (3) 2.4 2.4 Aksessuaarid Lacroix riiete tähtsaks lisandiks on sellised aksessuaarid nagu massiivsed juveelehted, vildist ja leopardinahast kaabud, kapuutsid, tikandiga beretid, narmastega või ribadega sallid, narmastega või neetidega rihmad, tikandiga kindad, pikad kaelakeed, massiivsed vääriskividega kaunistatud ristid. (3) Pilt 2. Christian Lacroix kevad/suvi 2009 haute couture Pilt 3. Christian Lacroix sügis/talv 2009 haute couture Pilt 4. Christian Lacroix Jean Patou Moemajale kevad/suvi 1987, "Le Pouf"
üsna ohtlikud ja inimesed said neist sageli mürgituse. Sel ajajärgul ilmusid esimesed primitiivsed keemilised lokid, mis pakkusid erutavat uudsust kõigile. Juuksurid, kes olid teinud raha naistele poolpikka poisipea lõikamisega hakkasid nüüd soengut pisut naiselikumaks muutma. 1930-1939 Rõivamood: Arenev filmimaailm muutis riided luksuslikumks. Moekunstis tekkis palju uusi nähtusi, näiteks diagonaallõikega õhtukleidid (palja seljaga), tirooli kaabud ja meremeeste mütsid. Juuksed olid natukene pikemad kui poisipea ja plaatinablondid. Meikimine oli peaegu juba kohustuslik, kusjuures kasutati sageli pööraseid värvitoone (mustad küüned jne). Figuur polnud enam nii sirge ja lame nagu 1920.-ndatel, vaid muutus ümaramaks ja ühtlasemaks. Moeiidolid: Greta Garbo, Vivien Leigh. Soengumood: 30-ndad tegid lõpu poisipea türannilale. Rõivaste hõrk sensuaalsus nõudis uut joont
kombineerimise. Hilisematel aastatel hakati kandma siidisalle, mis seoti nagu lõdvad lipsud. Pluusidel muutusid moodsaks pikad kraed. Pintsakud muutusid värvilisteks ning hakati kandma geomeetrilisi mustreid. Lipsud võisid olla isegi kuni 10cm laiad. Hipiajastul kanti sandaale, varem aga vinüülist saapaid või kummist külgedega ,,Beatle saapaid''. Mehed hakkasid The Rolling Stonesi järgides kandma ka karusnahku. Kaabud kadusid moest, ainsana kanti laia äärega pehmeid Wilde-i aegseid kaabusid. Samuti hakati kandma peapaelu või rätte. Beatlite populaarsuse tõttu muutusid ka meeste soengud. Juuksed olid järjest pikemad ning soengud olid ,,potisoengud''. Afroameeriklaste seas muutus populaarseks kahupea- ehk afrosoeng. (http://www.retrowaste.com/1960s/fashion-in-the-1960s/1960s-fashion-for-men-boys/) (http://www.fiftiesweb.com/fashion/mens-fashion.htm) Joonis 4 (http://www.pinterest
kuningale söödaks, kui ta kiirelt Karloga asja joonde ei aja. Seda kuuldes hakkab Angela täiega oma ema vastu rage´ma ning teatab, et ei kavatsega end Karlole mitte mingi hinna eest kätte anda, vaid tema ootab Mathiast. Nii Isale kui ka Emale ei meeldi Mathias. Arvatakse, et ta on kelm, varas ning valetab ka veel peale kauba. (Isa ja Karlo naasevad.) (Näitelavale kargab mitu meest paremalt, kõigil pikad, mustad mantlid ümber ja laiad, mustad kaabud peas, nii et nägusid pole peagu nähagi. Mathias tõmbab kaabu peast ja silma torkab hiilgav kiiver; heidab mantli õlgadelt ja alt ilmub tore munder mõõga, pikkade saabaste ja kõrisevate kannustega. Angela langeb Mathiasele kaela, imetlevas ekstaasis.) Mathias viib rahva kuninga probleemiga kurssi ning kohtleb Angelat juba nagu kuningannat. Angela on otsemaid meestega kaasa minema, aga rahvas (Isa, Ema ja Karlo) teeb veel viimase
Unenäoline maailm on keskne teema ka belglase René Magritte loomingus. Magritte tegi vahet ärkvel-une, pool-une ja kirka une vahel. Kõige väärtuslikumad olid kaks esimest, kus ilmusid unenäo pildid, kuid teadvus säilitas ärkveloleku. Neid pilte sai kõige vahetumalt fikseerida. Magritte'i maalidel näeb üldse unenägudele omast nihestatust, kus esemed on küll reaalsed, kuid ebaloogilises seoses. Magritte'i ikonograafias on olulisel kohal freudistlik unenäosümboolika: kaabud, jalutuskepid, linnud, munad. Omaette teema on illusionistlikud trikid peeglite ja aknavaadetega. Teoseid: ,,Pildi reetlikkus" (1928), ,,Hoolimatu magaja" (1927), ,,Punane modell" (1934), ,,Ravija" (1937). "The son of man" 7.Abstrakstsionism On kõige keerulisem moodsa kunsti vool. Tekkis enamvähem üheaegselt Venemaal ja Saksamaal. Venelane Vassili Kandinsky maalis 1910 esimese abstraktse maali, mida peetakse abstraktsionismi algusaastaks
Unenäoline maailm on keskne teema ka belglase René Magritte loomingus. Magritte tegi vahet ärkvel-une, pool-une ja kirka une vahel. Kõige väärtuslikumad olid kaks esimest, kus ilmusid unenäo pildid, kuid teadvus säilitas ärkveloleku. Neid pilte sai kõige vahetumalt fikseerida. Magritte'i maalidel näeb üldse unenägudele omast nihestatust, kus esemed on küll reaalsed, kuid ebaloogilises seoses. Magritte'i ikonograafias on olulisel kohal freudistlik unenäosümboolika: kaabud, jalutuskepid, linnud, munad. Omaette teema on illusionistlikud trikid peeglite ja aknavaadetega. Teoseid: ,,Pildi reetlikkus" (1928), ,,Hoolimatu magaja" (1927), ,,Punane modell" (1934), ,,Ravija" (1937). MAX ERNST (1891-1976) Ernsti loomingu suurem osa on veristlik, täidetud fantaasiaküllastest, veidratest, aga ka enamasti süngevõitu olenditest. Sageli süngus küll seguneb või vaheldub absurdse huumoriga.
Unenäoline maailm on keskne teema ka belglase René Magritte loomingus. Magritte tegi vahet ärkvel-une, pool-une ja kirka une vahel. Kõige väärtuslikumad olid kaks esimest, kus ilmusid unenäo pildid, kuid teadvus säilitas ärkveloleku. Neid pilte sai kõige vahetumalt fikseerida. Magritte’i maalidel näeb üldse unenägudele omast nihestatust, kus esemed on küll reaalsed, kuid ebaloogilises seoses. Magritte’i ikonograafias on olulisel kohal freudistlik unenäosümboolika: kaabud, jalutuskepid, linnud, munad. Omaette teema on illusionistlikud trikid peeglite ja aknavaadetega. Teoseid: „Pildi reetlikkus“ (1928), „Hoolimatu magaja“ (1927), „Punane modell“ (1934), „Ravija“ (1937). ● MAX ERNST (1891-1976) Ernsti loomingu suurem osa on veristlik, täidetud fantaasiaküllastest, veidratest, aga ka enamasti süngevõitu olenditest. Sageli süngus küll seguneb või vaheldub absurdse huumoriga.
Unenäoline maailm on keskne teema ka belglase René Magritte loomingus. Magritte tegi vahet ärkvel-une, pool-une ja kirka une vahel. Kõige väärtuslikumad olid kaks esimest, kus ilmusid unenäo pildid, kuid teadvus säilitas ärkveloleku. Neid pilte sai kõige vahetumalt fikseerida. Magritte’i maalidel näeb üldse unenägudele omast nihestatust, kus esemed on küll reaalsed, kuid ebaloogilises seoses. Magritte’i ikonograafias on olulisel kohal freudistlik unenäosümboolika: kaabud, jalutuskepid, linnud, munad. Omaette teema on illusionistlikud trikid peeglite ja aknavaadetega. Teoseid: „Pildi reetlikkus“ (1928), „Hoolimatu magaja“ (1927), „Punane modell“ (1934), „Ravija“ (1937). René Magritte (1898–1967): Kollektiivne invasioon (1934)
Unenäoline maailm on keskne teema ka belglase René Magritte loomingus. Magritte tegi vahet ärkvel-une, pool-une ja kirka une vahel. Kõige väärtuslikumad olid kaks esimest, kus ilmusid unenäo pildid, kuid teadvus säilitas ärkveloleku. Neid pilte sai kõige vahetumalt fikseerida. Magritte'i maalidel näeb üldse unenägudele omast nihestatust, kus esemed on küll reaalsed, kuid ebaloogilises seoses. Magritte'i ikonograafias on olulisel kohal freudistlik unenäosümboolika: kaabud, jalutuskepid, linnud, munad. Omaette teema on illusionistlikud trikid peeglite ja aknavaadetega. Teoseid: ,,Pildi reetlikkus" (1928), ,,Hoolimatu magaja" (1927), ,,Punane modell" (1934), ,,Ravija" (1937). MAX ERNST (1891-1976) Ernsti loomingu suurem osa on veristlik, täidetud fantaasiaküllastest, veidratest, aga ka enamasti süngevõitu olenditest. Sageli süngus küll seguneb või vaheldub absurdse huumoriga.
Unenäoline maailm on keskne teema ka belglase René Magritte loomingus. Magritte tegi vahet ärkvel-une, pool-une ja kirka une vahel. Kõige väärtuslikumad olid kaks esimest, kus ilmusid unenäo pildid, kuid teadvus säilitas ärkveloleku. Neid pilte sai kõige vahetumalt fikseerida. Magritte'i maalidel näeb üldse unenägudele omast nihestatust, kus esemed on küll reaalsed, kuid ebaloogilises seoses. Magritte'i ikonograafias on olulisel kohal freudistlik unenäosümboolika: kaabud, jalutuskepid, linnud, munad. Omaette teema on illusionistlikud trikid peeglite ja aknavaadetega. Teoseid: ,,Pildi reetlikkus" (1928), ,,Hoolimatu magaja" (1927), ,,Punane modell" (1934), ,,Ravija" (1937). MAX ERNST (1891-1976) Ernsti loomingu suurem osa on veristlik, täidetud fantaasiaküllastest, veidratest, aga ka enamasti süngevõitu olenditest. Sageli süngus küll seguneb või vaheldub absurdse huumoriga.
annaabi.ee 
