kiiresti suuremaks sirguvad, ent rabades peab ka õnne olema. Enamik siin tärganutest sureb isegi taimedeta turbal õige pea. Rabades leidub ikka kuivemaid kohti, kus turbasamblad on hääbunud ja puhmad-rohttaimed pole jõudnud maad katta. Just sellistel lappidel võib suvel sageli kohata äsjatärganud puutaimi, kuid pikema vihmavahe korral kõrvetab nad päike, ülejäänutest suurema jao hukutab sügis-kevadine külmakohrutus. Nendel puuhakatistel, kes suudavad esimestel eluaastatel kuidagi vastu pidada, läheb lapsepõlv järgneva sajandi jooksul üle raugaeaks. Või kas selline ellujäämine on üldse õnn? Et mõni puutaim jääb siiski ellu, leidub lagerabal mändide kõrval ikka mõni põlvekõrgune aru- või sookask, samas mõõdus kuuseätt, väga harva ka haab või pihlakas. Rabades pole puuhakatiste vahel konkurentsi eluruumi pärast, siin üritavad puutaimed ellu jääda täiesti sobimatus keskkonnas
TEMPERATUURIDE SUMMAD · aktiivsed temperatuurid- see on siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur ületab bioloogilise miinimumtemperatuuri. · efektiivsed temperatuuri- aktiivse temperatuuri ja bioloogilise miinimumtemperatuuri vahe. · külmahohrutus ehk külmakerge-mullavesi paisub jäätudes ja jää kergitab koos mullaga üles ka taimed. Sulades langeb muld tagasi aga taimed jäävad üles. Selle kordudes võivad taime juured katkeda. Külmakohrutus esineb liigniisketel muldadel. See kahjustab tõusmeid ja 1-2 aastaseid seemikuid. · füsioloogiline põud- kevadel kui mulla temperatuur on alles 0 kraadi lähedal ja taime juured ei saa vett kätte, siis võib tekkida füsioloogiline põud. TAKSONOOMILISED ÜHIKUD · sugukond- sarnaste tunnustega perekondade rühm- vahtralised Aceraceae · perekond-sarnaste tunnustega liikide rühm- vaher Acer · liiki- sarnased isendid moodustavad LIIGI (h
pikkuse alusel Pikaealised- 50 aastat ja vanemad, n mägimänd, viirpuud Keskmise elueaga- 25...50 aastat, n punane leeder, harilik sarapuu Lühiealised- kuni 25 aastat, n enelad, deutsiad Talvekahjustused Külmalõhed- põhjustavad sagedased temperatuuri kõikumised Külmalaigud- põhjustavad sagedased temperatuuri kõikumised Talvine kuivamine- põhjustavad päike,tuul ja temperatuur, esineb igihaljastel taimedel Kevadine hiliskülm Sügisene varakülm Külmakohrutus Puittaimede külmakindluse klassid Väga pakasekindlad- taluvad -45...-55ºC, n harilik kuusk, harilik mänd, hall lepp Pakasekindlad- taluvad -35...-45ºC, n harilik vaher, harilik tamm, harilik elupuu Külmakindlad- taluvad -25...-35ºC, n torkav kuusk, mägi-ebaküpress Puittaimede külmakindluse klassid Keskmise külmakindlusega- taluvad -15...-25 ºC, n harilik jugapuu, harilik hobukastan, kalifornia ebaküpress Külmahellad- taluvad -5...-15 ºC, n söödav kastan,
ka õhuvahetus metsa ja lageda ala vahel. Varakülmad e. sügiskülmad on ohtlikud augusti lõpus ja septembris lõunapoolt, eriti Kaug-Idast pärinevatele liikidele, sest pika vegetatsiooniperioodiga liikidel ei jõua võrsed õigeks ajaks puituda, seda soodustab ka pikk ja soe sügis. Kahjustused on suuremad kui külmad saabuvad järsku. Külmakahjustuste hulka kuulub ka külmakergitus ehk külmakohrutus. Mullavesi paisub jäätudes ja külmunud mullaga koos kerkivad üles ka taimed. Sulades langeb muld tagasi, taimed jäävad aga kõrgemale. Kui selline sulamine-külmumine kordub, võivad juured katkeda ja taimed kerkida mullapinnale. Külmakohrutust esineb tavaliselt rasketel liigniisketel muldadel. Külmakohrutus kahjustab tõusmeid ning 1-2 aasta vanuseid seemikuid. Nõrga juurestiku ja raske lõimisega kasvukohtade tõttu kannatab külmakohrutuse all kõige enam harilik kuusk
Kuumusest tingitud kahjustuste põhjuseks on häired ainevahetuses. Fotosüntees on takistatud 35 ºC juures, veidi kõrgematel temperatuuridel kalgenduvad paljud valgud rakkudes, hingamine intensiivistub. Päikesekahjustuste alla liigitatakse suurtest temperatuuri järsust kõikumistest põhjustatud koorevigastused puutüvedel (külmalõhed). Kevadine päike soojendab päeval puutüvesid ning temperatuur võib tüvedel tõusta paarikümne kraadini, öösel langeb temperatuur aga alla 0 ºC. Külmakohrutus on põhjustatud märja mulla temperatuuri ööpäevasest suurest kõikumisest. Mulla pinnal tekib õhuke jääkiht, mis „kasvab“ altpoolt, muld paisub ja taim kerkib ja juured rebitakse katki. Päeval jää sulab, muld vajub kokku. Lõpuks rebitakse taimejuured katki. Kahjustuvad eelkõige nõrkade, pinnalähedase juurestikuga noored taimed. b. Vesi Vee puudus või liig on sagedased põhjused taimede stressi tekkimisel.
a) Puittaimedel võib esineda peamiselt kahesuguseid külmakahjustusi: külmumine talvel ja vahelduvast temperatuurist tingitud kahjustused kevadtalvel - külmalõhed. b) Madal temperatuur vegetatsiooniperioodil. c) Reljeef mõjutab külmakahjustuste tekkimist: külm õhk on tihedam ja raskem ning koguneb reljeefi madalamatele osadele. d) Hiliskülmakahjustuste ulatus oleneb puuliigist ja puude kasvufaasist külma esinemise ajal. e) Külmakergitus ehk külmakohrutus. Mullavesi paisub jäätudes ja jää kergitab koos mullaga üles ka taimed. Sulades langeb muld tagasi, taimed jäävad aga kõrgemale. Kui see kordub, võivad juured katkeda ja taimed kerkida mullapinnale. Külmakohrutust esineb rasketel liigniisketel muldadel. f) Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustusi võib ette tulla kuumadel suvepäevadel. Soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi võib meil enamtuntud puuliigid jaotada järgmistesse rühmadesse: I - vähese soojanõudlikkusega
Alla 40°C võivad kannatada saar, tamm. Oluline on eelneva suve ilmastik. • Külmalõhed- tingitud temp kõikumisest varakevadel. Tekivad peam lehtpuudel: tammel, saarel, jalakal, vahhtral, haaval • hiliskülmakahjustused- Eesti metsakasvatuses kõige olulisemad, levinumad. Kannatavad kuusk, tamm, saar, harvem sanglepp • varakülmad e sügiskülmad- praktilises metsakasvatuses väheoluline, mõjutab võõrpuuliike • külmakergitus e külmakohrutus- väga väikeste (noorte) taimede puhul niiskel kasvukohal • koore kuumapõletik- varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) raiestike, tormikahjustatud alade servades Metsa mõju õhu ja mulla temperatuurile Puistu mõju õhu ja mulla temperatuurile oleneb: • aastaajast • puuvõrade liitusest • puuliigist • puistu vanusest Mets avadlab tugevat mõju ka mulla temp, see võib olla kahesugune: 1
Sisuliselt tähendab see, et antud miinuskraadide tulemusena kirjeldatav taim ei hukku. Küll aga võib taim hukkuda mitmete erinevate tegurite kokkulangevuse tõttu. Külmetusvigastused toovad kaasa metabolismi häired külmatundlikes kudedes, nt kahjustatud protoplasma, aeglustunud hingamine, muutused valgu sünteesis. Kliima. Talvekindlus. Külmakindlus ja puhkuserütm – süvapuhkefaas (ei saabu õigeaeglselt) ja sundpuhkefaas (katkeb enneaegselt). Lämbumine ja vettimine. Külmakohrutus. Füsioloogiline põud. Toitainete puudus või üleküllus. Toitained mõjutavad eelkõige biomassi, fotosünteesi ja energia tootmist. C sidumine: CO2 välisKK; õhulõhede avatus; ensüümi Rubisco hulk ja aktiivsus, N hulk; neeldunud valgusenergia. Produktsioon: N, CO2 hulk jt. Oksüdatiivne stress. Seisund, kus taimes on oksüdantide poolt tekitatud vabu radikaale. Antiüksüdandid. Fotoinhibitsioon. Põhjused: valgus, O2, O3, UV, radioaktiivne kiirgus.
langeva energia hulk laiuskraadist, aasta- ja oleneb puu liigist. Harilikul tammel suureneb sügis. Kahjustused on suuremad kui külmad kellaajast. Varju taluvatel puudel on assimilatsioon veel 25º C juures, kuusel saabuvad järsku. Külmakahjustuste hulka kuulub klorofüllisisaldus assimilatsiooniorganites aga sellel temperatuuril assimilatsioon peaaegu ka külmakergitus ehk külmakohrutus. Mullavesi (okkad, lehed) suurem kui valgustaimedel. Samas lakkab. paisub jäätudes ja jää kergitab koos mullaga üles võivad erinevate valgustingimustega olla Hingamine: algab puudel suhteliselt madalal (alla ka taimed. Sulades langeb muld tagasi, taimed kohanenud ka ühe ja sellesama puu lehed või 0º C) temperatuuril. Optimaalne temperatuur jäävad aga kõrgemale
Teistest külmakindlamad on paljud valgusenõudlikud liigid, sest nad on enam kohanenud tingimustega lagedal. Eesti metsapuudest esineb hiliskülmakahjustusi peamiselt noortel kuuskedel, tammedel ja saartel, põhjustades noorte võrsete ärakülmumist. Varakülmad e. sügiskülmad on praktilises metsakasvatuses väheoluline, mõjutab pigem võõrpuuliike. Kahjustused on suuremad kui külmad saabuvad järsku. Külmakahjustuste hulka kuulub ka külmakergitus ehk külmakohrutus. Mullavesi paisub jäätudes ja jää kergitab koos mullaga üles ka taimed. Sulades langeb muld tagasi, taimed jäävad aga kõrgemale. Kui see kordub, võivad juured katkeda ja taimed kerkida mullapinnale. Külmakohrutust esineb rasketel liigniisketel muldadel. Nõrga juurestiku ja raske lõimisega kasvukohtade tõttu kannatab külmakohrutuse all enam kuusk. Õhukestel muldadel (näit. loopealsed) võib esineda külmakohrutust peaaegu kõikidel puuliikidel. Mõjutab pm ainult noori taimi!
-3,5...-4,5 kraadi, haavavõrseid -4...-5 kraadi. Varakülmad e. sügiskülmad on ohtlikud augusti lõpus ja septembris lõunapoolt, eriti Kaug-Idast pärinevatele liikidele, sest pika vegetatsiooniperioodiga liikidel ei jõua võrsed õigeks ajaks puituda, seda soodustab ka pikk ja soe sügis. Kahjustused on suuremad kui külmad saabuvad järsku. Külmakahjustuste hulka kuulub ka külmakergitus ehk külmakohrutus. Mullavesi paisub jäätudes ja jää kergitab koos mullaga üles ka taimed. Sulades langeb muld tagasi, taimed jäävad aga kõrgemale. Kui see kordub, võivad juured katkeda ja taimed kerkida mullapinnale. Külmakohrutust esineb rasketel liigniisketel muldadel, aga ka turvasmuldadel. Külmakohrutus kahjustab tõusmeid ning 1-2 aasta vanuseid seemikuid. Nõrga juurestiku ja raske
..-3º C, kuuse- ja tammevõrseid kahjustab temperatuur -3,5...-4,5º C, haavavõrseid -4...-5º C. Varakülmad e. sügiskülmad on ohtlikud augusti lõpus ja septembris lõunapoolt, eriti Kaug-Idast pärinevatele liikidele, sest pika vegetatsiooniperioodiga liikidel ei jõua võrsed õigeks ajaks puituda, seda soodustab pikk ja soe sügis. Kahjustused on suuremad kui külmad saabuvad järsku. Külmakahjustuste hulka kuulub ka külmakergitus ehk külmakohrutus. Mullavesi paisub jäätudes ja jää kergitab koos mullaga üles ka taimed. Sulades langeb muld tagasi, taimed jäävad aga kõrgemale. Kui see kordub, võivad taimed kerkida mullapinnale ja juured võivad katkeda. Külmakohrutust esineb rasketel liigniisketel muldadel. Külmakohrutus kahjustab tõusmeid ning 1-2 aasta vanuseid seemikuid. Nõrga juurestiku ja raske lõimisega kasvukohtade tõttu kannatab külmakohrutuse all enam kuusk
Katsete tulemustest nähtub, et kui koos fosforväetisega antakse ka lämmastik- ja kaaliumväetist, siis nende toimeaine annus ei tohiks olla suurem fosfori toimeaine annusest. Juhul kui mulda ei väetata, hukkuvad metsakultuurid toitainete vähesuse ja külmakohrutuse tõttu. Neid kahjustusi saab oluliselt vähendada väetamise abil. Väetatud jääksood kattuvad kiiresti taimkattega ja looduslikult uuenenud kase ning pajuga, mille tulemusena külmakohrutus on märksa väiksem kui väetamata maal, kus taimekamar puudub ja kuhu ilmub vähesel määral tugevasti kiratsevaid kaski ja pajusid. Seevastu jääksoodel ilmunud kase uuendus kasvab kiiresti moodustades tihniku. Väetatud männikultuur hukkub kui kaske välja ei raiuta. Oligotroofsel mullal asuval 14- aastases väetatud männiistandikus kasvas Tootsi katsealal 1 ha-l ca 40 800 ja kasekultuuris 49 700 noort puud, väetamata maal oli puude arv 10..
Võrsete mittepuitumist soodustab pikk ja soe sügis ning kahjustused on suuremad kui sügisesed ja ka talvekülmad saabuvad järsku. Külmakahjustuste hulka kuulub ka külmakergitus ehk -kohrutus: Mullavesi paisub jäätudes ja jää kergitab koos mullaga üles ka taimed. Sulades langeb muld tagasi, taimed jäävad aga kõrgemale. Kui see kordub, võivad taimed kerkida päris mullapinnale ja nõrgad juured võivad katkeda. Külmakorhutust esineb rasketel liigniisketel muldadel. Külmakohrutus kahjustab tõusmeid ning 1...2 aasta vanuseid seemikuid. Nõrga juurestiku ja raske lõimisega kasvukohtade tõttu kannatab külmakohrutuse all enam kuusk. Õhukestel muldadel esineb külmakohrutust peaaegu kõikidel puuliikidel. Kahjustus on väiksem, kui maapind on kaetud rohttaimedega. Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustusi võib ette tulla kuumadel suvepäevadel, mil temperatuur maapinnal kuivadel liivmuldadel ja loomuldadel võib tõusta üle 50º C
annaabi.ee 
