Lk 126-Organismide lootejärgne areng 1. Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldpilt oma vanemaga aga moondelise puhul muutub alles vanema sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. 2. Nimetage imetajate lootejärgse arengu peamised etapid. Juveniilne, generatiivne, vananemisperiood. 3. Millised muutused toimuvad loomorganismis juveniilses staadiumis? Juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid. 4. Miks lõpeb enamiku loomade ontogenees sigimisvõimelises elujärgus ? Enamiku organismide ontogenees lõppeb sigimisperioodis, kuna nad hukkuvad enne vananemisperioodi. 5. Millised muutused inimorganismid kaasnevad vananemisega? Vananemisega elundkondade tegevus häirub, tekivad haigused ning elutegevusprotsessid aeglustuvad. 6
taimede ontogeneesi pikkust? munarakk aga idu areng lõppeb seemne moodustumisega, kuid seeme ei hakka alati arenema kohe. Võrrelge omavahel kattseemnetaimede ja imetajate Taimedel kujuvad välja vegetatiivsed ontogeneesi etappe. organid (juur, vars, lehed), juveniilses staadiumis areneb välja juurestik, toimub pikkus-ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi ei moodustu ja koos generatiivse perioodi saabub ka aeg, mil arenevad
enam) ja ökosüsteemsel (liikide esindajad surevad või langevad teistele toiduks). 28. Miks on tihti raske kindlaks määrata mitmeaastaste taimede ontogeneesi pikkust? Sest idu moodustub, kui viljastatakse munarakk aga idu areng lõppeb seemne moodustumisega, kuid seeme ei hakka alati arenema kohe 29. Võrrelge omavahel kattseemnetaimede ja imetajate ontogeneesi etappe. Taimedel kujuvad välja vegetatiivsed organid (juur, vars, lehed), juveniilses staadiumis areneb välja juurestik, toimub pikkus-ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi ei moodustu ja koos generatiivse perioodi saabub ka aeg, mil arenevad välja lehed. Imetajate juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid. 30. Hinnake erinevaid rasestumisvastaseid vahendeid nende efektiivsuse ja naise tervise seisukohalt?
Täiskasvanust mõõtmed väiksemad Roomajad, linnud, imetajad Lootejärgse arengu etapid: 1. Juveniilne e noorjärk: kasvamine: Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine. Piiramatu kasv - organism kasvab elu lõpuni (taimed) Piiratud kasv - organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad) Perioodiline kasv - kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud) elundkondade talitluse täiustumine, reflektoorse tegevuse areng, suguelundkonna areng Juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid. 2. Sigimisvõimeline elujärk e generatiivne: järglaste andmine, jätkub kohastumine 3. Raukumine ehk vananemisperiood elundkondade talitluse häired, elutegevuse aeglustumine, muutub välisilme 4. Surm a) kliiniline b) bioloogiline Vananemine Algab inimesel viljastumise hetkest. 1. Rakkude tasandil: toimub dehüdratsioon rakud kaotavad vett
9. Lootejärgne areng: Kes otse- selgroogsed- sarnanevad vanematega Moondega- kalad, kahepaiksed- ei sarnane vanematega Vaegmoone- selgrootud- täid ja ritsikad täismoone- liblikad 10.Taimede areng: Katteseemnetamede lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jaguneb vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks. Vegetatiivse arengu esimeseks staadiumiks on idand. Idanemise käigus kujunevad välja taime vegetatiivsed organid(juur,vars,lehed). Juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, toimub varre pikkus-ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi veel ei moodustu. Mõne taime ontogenees lõpeb vegetatiivse arenguga. Koos sugulise paljunemise organite(õitega) saabub ka taine genetatiivse arengu periood. Vananemisel taime kasv aeglustub, rakud ja koed hävivad järk-järgult. Maapealsed osad hävivad, kuid maaalused säilivad. Rekord vanud 46 000a 11
Nt: putukad. Vaegmoone. Muna- vastne- täiskasvanu. Nt: ritsikad, prussakad, lutikad. 6. Nimeta ja iseloomusta lootejärgseid eluetappe. a) Juveniilne staadium ehk noorjärk- kestab sünnist kuni suguküpsuseni. b) Sigimisvõimeline elujärk (generatiivne)- järglaste saamine (võimalikult palju c) Vananemise staadium (raugastumine)- elutalitused muutuvad kehvemaks. Taimede areng: a)vegetatiivne areng: Idand- kujunevad välja vars, juur ja lehed. b)Juveniilses staadiumis areneb toimiv juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv, moodustuvad lehed.Kasvuperiood c)Generatiivne areng: Toimub peas tekkivad tolmuterad ja emakasigimikus areneb munarakk. d)Vananemisperiood- algab kohe peale viljade ja seemnete valmimist.
Biogeneetiline reegel-ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu tee. Inimese lootelise arengu lõppetapp-hakkavad kasvama küüned, karvad, reageerib välisärritustele, elundkonnad välja arenenud. Moondeline arengu puhul ei sarnane organism sündides täiskasvanule ja läbib arengus selgelt erinevaid etappe. Otsese arengu puhul on organism sündides täiskasvanule sarnane. Imetajate lootejärgse arengu peamised etapid-juveniilne, fertiilne ja seniilne Juveniilses staadiumis loomorganismis toimuvad muutused-kasvamine, elundkondade täiustumine, reflektoorne tegevus. Enamiku loomade ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukuvad enne vanadusperioodi. Vananemine-elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub välisilme. Taime lootejärgse arengu etapid-Juveniilne:areneb taime juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Kasvuperiood:õisi ei moodustu. Generatiivse arengu
toitub ja kasvab ja siis nukkub. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Anatoomilised muutused toimuvad nuku sees. Nukust väljub valmik. Vaegmoondeline areng - Sellise arengu korral jääb ära nuku staadium. Vastsündinu erineb küll täiskasvanud organismist, kuid kõik muutused toimuvad aktiivse elutegevuse käigus. Lootejärgse arengu põhietapid - Eristatakse noorjärku e. juveniilset staadiumi ja sigimisvõimelist e. generatiivset elujärku. Neile järgneb vananemine ja kaasneb raukumine. Juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitus täiustub. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel. Agoonia - Esineb kõrgematel organismidel (k.a. loomadel) enne surma. Agoonias enamiku elundkondade talitus küll jätkub, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad. Kui agoonias olevale inimesele abi ei osutata, järgneb kliiniline surm.
seda saabub bioloogiline surm, siis ei ole enam võimalik inimest elustada. TAIMEDE LOOTEJÄRGNE ARENG VEGETATIIVNE GENERATIIVNE Idand e. idanev seeme. Juveniilse Peale vegetatiivset arengut toimub paljudel staadiumi käigus kujunevad välja taimedel generatiivne areng, mis saabub koos taime veg. organid (juur, vars, leht) sugulise paljunemise organite väljakujunemi- juveniilses arenevad taime. Kasvuperiood, sega. Tolmukapeas tekivad tolmuterad ja mõnede katteseemnetaimede emaka sigimikus areneb munarakk. ontogenees lõpebki vegetatiivse arenguga. Vananemisperioodi saabudes aeglustub rakkude ja kogu taime ning rakud ja koed hävivad järkjärgult.
alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukatest. Munast väljub vastne, kes nukkub ja peagi väljub sealt valmik. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. Nt prussakad, lutikad, rohutirtsud. Noorjärk eh juveniilne staadium eristub lootejärgses arengus. Sigimisvõime elujärk on generatiivne staadium, millele järgneb vanamisperiood. Vegetatiivse arengu esimeseks staadiumiks on idand, mille käigus kujunevad välja vegetatiivsed organid. Juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood.
Taime areng. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Embrüogeneesis kujunevad välja vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars ja iduleht- või lehed. Lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jabuneb vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks. Vegetatiivse arengu esimeseks staadiumiks on idand. Kujunevad välja taime vegetatiivsed organid. Juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, toimub varre pikku- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi veel ei moodustu.Õite väljakujunemisega saabub taime generatiivse arengu periood. Tolmukapeas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperioodil aeglustub rakkude ja kogu taime ainevahetus ning rakud ja koed hävivad järk-järgult.
organiseerituse tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel jne. Eri liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub mitmesugustest geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. Kliiniline surm lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused Bioloogiline surm on peale kliinilist surma, mis on kestnud üle 5 min Taimede lootejärgne areng: Vegetatiivne areng: Idand kujunevad taime veg. Organid Juveniilses staadiumis arenevad juured, lehed ja taim kasvab suuremaks Kasvuperiood taim kasvab, õisi ei moodustu Generatiivne areng( algab õite väljakujunemisega): tolmukapeas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperiood: aeglustub taime ainevahetus, rakud ja koed hävivad järk-järgult Pärilikkus Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid.
Ilma abita järgneb kliiniline surm (lakkab südame ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused), millele viie minuti jooksul võib järgneda bioloogiline surm. Katteseemnetaimede lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jaguneb vegetatiivseks (esimeseks staadiumiks on idand, idanemise käigus kujunevad välja taime vegetatiivsed organid (juur, vars ja lehed), toitub seemnes olevatest varuainetest; juveniilses staadiumis areneb välja juurestik, vars kasvab, moodustuvad lehed; järgneb kasvuperiood) ja generatiivseks (saabub sugulise paljunemise organite (õite) väljakujunemisega, tolmukapeas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk) arenguks. Vananemisperioodis aeglustub rakkude ja kogu taime ainevahetus ning rakud ja koed hävivad järk-järgult. On taimedel ka liigisiseselt erinev.
Koos vananemisega muutub looma välisilme. 16. Taimede arengu iseärasused katteseemnetaimede lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jagunev vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks. Vegetatiivse arengu esimeseks staadiumiks on idand . Idanemise käigus kujunevad välja taime vegetatiivsed organid (juur, vars, lehed) , sel perioodil toitub idand põhiliselt seemnes olevatest varurainetest. Juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi veel ei moodustu. Mõned katteseemnetaimed ei pruugigi õitsema hakata (nende ontogenees lõppeb veg. arenguga). Koos sugulise paljunemise organite (õite) väljakujunemisega saabub taime generatiivse arengu periood, tolmukapeas tekivad tolmuterad, emaka sigimikus areneb munarakk.
Tohutult suurenenud, ei saa vabalt liikuda enam. 40- nädal on normaalen sünntiusaeg. Moondeline areng erineb otsesest:moondeline-vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud org, muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite(selgrootutel ja mõnel selgroogsel) otsene-vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega(roomajatel, lindudel, imetajatel) Imetajate lootejärgse arengu peamised etapid-noorjärk e.juveniilne staadium; sigimisvõimeline e.generatiivne staadium. Juveniilses staadiumis toimuvad loomorg järgmised muutused-(org sünd kuni sigimisvõime saabumine).Tugevneb tugi-ja liikumiselundkond, areneb edasi närvisüs, muutub sisesekretsiooninäärmete töö-suguelundkonna väljaarenemine. Kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused, algab ovogenees/spermatogenees. Enamiku loomade ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukkuvad enne vananemisperioodi saabumist. Vananemisega kaasnevad muutused in.org-vigade teke DNA-s, jääkainete ladestumine
tuumakesed, tsünteesitakse uus tuumamembraan *moodustub *toimub mitoosikääv tsütokinees Postembrüogeneesi staadiume. Taimedel: vegetatiivne areng ja generatiivne areng . tekib idand,juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, varre pikku ja jämedus, moodustuvad lehed, siis tuleb kasvuperiood. Õite tekkega algab generatiivne staadium. Tolmukapeas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk. Pärast seda tuleb vananemisperiood ainevahetus aeglustub jne. Kestab kaua ja ei ole määratletud. Kliiniliselt surmast on võimalik inimene tagasi tuua, bioloogilisest enam mitte. Rakutsükkel interfaas profaas
40 nädal: normaalne sünni aeg. 45-55 cm, 2,7-5 kg. 4.7. Organismide lootejärgne areng. Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu korral muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Nimetage lootejärgse arengu peamised etapid. 1.noorusjärk e juveniilne staadium. 2.sigimisvõimeline e generatiivne st. 3.vananemis e raukumis st. 4.surm. Millised muutused toimuvad loomorganismis juveniilses staadiumis? Organism kasvab, tema refektoorne tegevus ja elundkondade talitus täiustuvad. (tugevneb tugi- ja liikumissüsteem, areneb edasi närvisüsteem, muutub sisesekretsiooninäärmete töö, suguelundkondade väljaarenemine, sekundaarsed sugutunnused, algab ovogenees või spermatogenees). Miks enamiku loomade ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus? Sest enne raukumist nad hukkuvad. Millised muutused inimorganismis kaasnevad raukumisega?
EMBRÜOGENEES POSTEMBRÜOGENEES • Viljastumine, sügoot • Koorumine, sünd, idanemine • Lõigustumine, moorula • Areng erinevate tüüpide järgi • Blastulatsioon, blastotsüst (otsene, moondega) ja neil erinevad • Gastrulatsioon, gastrula etapid noorukieas ehk juveniilses • Histo- ja organogenees; koed ja eas organid • Suguküpsus ehk fertiilsus ehk • Koorumine, sünd, seemne generatiivne etapp küpsemine • Vananemine ehk raukumine ehk seniilsus • surm EMBRÜOGENEES • Viljastumine
lehtede kujus, ogade puudumises ning adventiivjuurte massilises kasvus. Taimedel puudub võime üle minna vegetatiivselt kasvult reproduktiivorganite moodustamisele. Juveniilfaasi morfoloogilised tunnused: lehed on kõige karakteersemad iseloomustamaks juveniilset faasi. Erinevused juveniilse ja matuurse faasi lehtedel on eriti selgelt eristatavad sellistel taimedel nagu harilik luuderohi (Hedera helix), Juniperus vigrinium. Harilikul luuderohul on juveniilses faasis leht hõlmine, hilisemal matuurses faasis hõlmisus kaob (kaselehe moodi). Juveniilses faasis on meristeemrakud intensiivses jagunemises. Matuurses arengufaasis. Mingil teatud ajahetkel, mis on mõjutatav nii taime endogeensetest teguritest kui ka välistingimustest jõuab taim matuursesse järku. Intensiivne rakkude pooldumine aeglustub ning algab reproduktiivorganite moodustumine. Üleminek ühelt järgult
annaabi.ee 
