Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juurdepääs arvutivõrku aruanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
icmp, live, exceeded, ping, response, echo, request, query, found, transit, päring, paketi, päis, arpa, pakett, aknas, protokoll, protokollid, pakettide, telia, reply, paketid, link, ethernet, saadetakse, aknast, such, 6400, 2700, millisele, aadressile, traceroute, cloud, labor, length, protocol, noodi, extended, label, cname, kauge, 1228, tegija2016 4.2 Arvuti IP aadress A. Enda arvuti MAC aadress käsurealt vaadates: A0-D3-C1-1C-B8-4D B. Enda arvuti IP aadress käsurealt vaadates: 192.168.252.188 C. Oma võrgu marsruuteri IP aadress (Default Gateway): 192.168.252.1 D. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 193.40.252.145; 193.40.254.227; 193.40.56.245 E. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 193.40.252.132 F. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Tegemist võib olla ümbersuunamisega. 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab?. (Täissuuruses pilt klõpsates peale.) saadab serverile paketi/info ning seejärel mõõdab palju aega kulub vastuse saamiseks. 4.3.1 ARP B. Milliste protokollide päiseid ARP paketid sisaldavad? eth:ethertype:arp C. Millisele aadressile saadetakse ARP päring? HewlettP_1c:b8:4d (a0:d3:c1:1c:b8:4d) D. Milliselt aadressilt tuleb ARP vastus? RealtekU_ca:94:db (52:54:00:ca:94:db) E. Milline on ARP pakettide sisu
Töö tegemise kuupäev: Mon Nov 2 16:50:39 2015 4.2 Arvuti IP aadress A. Enda arvuti IP aadress käsurealt vaadates: 90.191.23.52 B. Oma võrgu marsruuteri IP aadress (Default Gateway): 90.191.22.1 C. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 192.98.49.8, 192.98.49.9 D. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 90.191.23.52 E. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Erinevusi ei olnud, ühendus kaabliga ilma ruuterita. Tegemist on teenusepakkuja poolse IP aadressiga. 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab? PING näitab statistikat saadetud ja vastuvõetud pakettide arvu kohta ning mõõdab päringu paketi saatmise teisele arvutile ja sellele päringule vastuse tagasituleku aega, samuti viiteid/kaja. PING kontrollib ka sihtkoha ehk teise võrguseadme kättesaadavust Internetis kajataotluse saatmise teel, samuti kas IP protokollistik on töökorras. Domeeninime sisestamisel
4.2 Arvuti IP aadress A. Enda arvuti MAC aadress käsurealt vaadates: 78-31-C1-C4-18-54 B. Enda arvuti IP aadress käsurealt vaadates: 10.0.1.4 C. Oma võrgu marsruuteri IP aadress (Default Gateway): 10.0.1.1 D. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 10.0.1.1 E. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 84.50.65.165 F. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Kohtvõrkude IPv4-aadressid ei ole unikaalsed vaid kokkuleppelised RFC 1918 järgi 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab? Ping on arvutivõrgu võrguühenduse diagnostika programm, mille abil võib anda hinnangu, kas host (server või muu võrguseade) IP-võrgus on ligipääsetav antud arvutist, ning kui palju aega kulub pakettide edastamiseks teise seadmesse. 4.3.1 ARP B. Milliste protokollide päiseid ARP paketid sisaldavad? eth:ethertype:arp C. Millisele aadressile saadetakse ARP päring? 80:ea:96:e6:50:7b D
Tema ülesanne on leida tee vastava IP aadressini. Siiski lisab IP veel paketile midagi omalt poolt. Nimelt IP aadressi, kust pakett tuli, protokolli numbri ja paketi kontrollsuuruse (mis ei ole seesama, mis TCP arvutatud paketi kontrollsuurus). IP datagramm: 4 8 16 24 31 Vers IHL Type of Service Total Length Identification Flags Fragment offset Time to Live Protocol Header checksum Source addR Destination addR Options Padding Vers versiooni number Fragment offset tükikese number Time to Live number mis määrab ära paketi eluea (max läbitavate marsruuterite arv) Header checksum päise kontrollsuurus Source addR aadress kust pakett välja saadeti
13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Serveri ja kliendi arvutid suhtlevad üksteisega programmide abil (näiteks brauser ja Apache), mis vahetavad HTTP sõnumeid üksteise vahel. HTTP ise defineeribki (nagu protokoll ikka) nende sõnumite struktuuri ja kuidas server ja klient üksteisele sõnumeid saadavad (näiteks kuidas toimuvad requestid ja edastus). Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb. HTTP kasutab alusprotokollina TCP-d, mis tähendab seda, et enne serveri ja kliendi üksteise vahelist sõnumite saatmist tuleb luua ühendus kaheotspunkti vahel ja reserveerida ,,läbitav teekond". Siin tuleb ka välja kihilise arhitektuuri eelis: kui rakenduskiht (HTTP) annab liidesega läbi SAP-i
vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub sarnaselt maja- või telefoninumbrile. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. IP aadress koosneb neljast 8-bitisest (256 erinevat adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. _ Host-to-host or transport layer - Transpordi kiht tagab nimeserver ei oma infot antud domeeni kohta, küsib ta järgmise serveri käest edasi jne kuni vastus on käes, vastus tuleb alati sama teed mööda tagasi
1. Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. Shannon-Weaveri mudel: Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder võtab vigadega ko
13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Serveri ja kliendi arvutid suhtlevad üksteisega programmide abil, mis vahetavad HTTP sõnumeid üksteise vahel. HTTP ise defineeribki (nagu protokoll ikka) nende sõnumite struktuuri ja kuidas server ja klient üksteisele sõnumeid saadavad (näiteks kuidas toimuvad requestid ja edastus). Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb. HTTP kasutab alusprotokollina TCP-d, mis tähendab seda, et enne serveri ja kliendi üksteise vahelist sõnumite saatmist tuleb luua ühendus kaheotspunkti vahel ja reserveerida ,,läbitav teekond". HTTP sõnumeid on kahte tüüpi nagu eelnevalt sai ka mainitud: HTTP request sõnumid ja HTTP response sõnumid:
traadita ühenduse kiire areng. 2009: „Pilve“ tehnoloogia. 12. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt Laias laastus nõuavad rakendused võrkudelt kolme: 1) Usaldusväärne andmeedastus – andmete kadu võib olla suurem või väiksem sõltuvalt rakendusest, häirimata seejuures rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. Näiteks tarkvara ei tööta, kui 1 bitt on kadunud või vigane, aga laulu või live videot saab ikka kmängida normaalselt kui 1 sekund on vahelt puudu. 2) Andmeedastuskiirus – mõned rakendused vajavad mingisugust minimaalset andmeedastuskiirus, et ülekanne oleks efektiivne. Kui selline ülekandekiirus ei ole tagatud, siis rakendus peab kodeerima/dekodeerima teisel kiirusel või siis lihtsalt alla andma
Authenticate: päise, mis näitab, kuidas autoriseerimine toimub (tavaliselt kasutajanime ja parooliga). Seejärel saadab klient sõnumi kasutajanime ja parooliga, lisades päisesse rea Authorization: , kus on ka kasutajanimi ja parool. Klient jätkab kasutajanime ja parooli saatmist kuniks brauser suletakse (ilma autoriseerimispäiseta keeldub server vastamast, kui autoriseerimist siiski veel vaja oleks). Cookie’de tehnoloogial on neli komponenti: cookie päis HTTP response sõnumis, cookie päis HTTP request sõnumis, cookie fail kasutaja süsteemis, mida haldab kasutaja brauser, ja andmebaas veebilehel. Kui serverisse tuleb request sõnum, siis luuakse unikaalne idendifitseerimisnumber ja andmebaasi tehakse sissepääs, mis on selle numbriga indekseeritud. Server vastab kliendile, lisades HTTP päisesse Set-cookie: päise, kus on ka see unikaalne number. Brauser loob selle peale
Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. (Füüsilise kiht defineerib elektrilised või muud füüsilised parameetrid seadmetele ja transpordi keskkonnale. Samuti määratakse andmete kodeerimisviis füüsilise signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu seadmete vahel
Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht – Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht – Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht – Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht – Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. (Füüsilise kiht defineerib elektrilised või muud füüsilised parameetrid seadmetele ja transpordi keskkonnale. Samuti määratakse andmete kodeerimisviis füüsilise signaaliga, veakontroll ja kaadrite
portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht (transport l.) Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht (internet l.) Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht (link l.) Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht (physical l.) Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus Ühenduseta edastuse korral iga andmepakett sisaldab päises sihtkoha ja allika aadressi ,mis võimaldab paketil liikuda võrgus sõltumatult.
kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht (transport l.) – Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht (internet l.) – Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht (link l.) – Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht (physical l.) – Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. 4. Ahelkommutatsioon. Pakettkommutatsioon. Sõnumikommutatsioon Ahelkommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Ühendus- orienteeritud. Vajalik on eelnev ühenduse loomine
устаревший адрес. В IPv4 адрес 127.0.0.1 называется адресом обратной связи и всегда относится к локальному компьютеру. В IPv6 адресом обратной связи служит ::1. На компьютере с адресом IPv4 или IPv6 можно проверить адрес обратной связи с помощью команды ping. Если к машине Boston подключен лишь один сетевой адаптер, должно быть назначено 3 подключения по локальной сети (программные интерфейсы): Подключение по локальной сети (Local Area Connection), соответствующее физическому сетевому адаптеру,
vaatab paketi sihtpunkti ja juhatab paketi järgmise ruuterini (see on nagu risttee). Ruuteris on olemas tabel ehk kui tuleb sisse mingi väärtusega pakett ning siis vaadatakse tabelit, mis on tehtud mingist marsruutimisalgoritmist lähtudes, vaadeldakse mingi väljaväärtuse järgi, näiteks IP aadressi järgi, millisesse väljundisse pakett tuleb edasi saata. Võrgukihil on kolme sorti protokolle: 1) IP-protokoll 2) ICMP protokoll selleks, et hostid ja ruuterid saaksid omavahel suhelda ja infot jagada. Edastatakse igasugused veateateid, kui sihtvõrku ei leita üles, sihtvõrku ei jõuta, hosti ei leita või TTL sai otsa 3)marsruutimisprotokollid 6) Kanalikiht Kanalikiht tegeleb sellega, et pääseks ühest võrgusõlmest teise. Mööda konkreetset kanalit liiguvad andmed kanalikihi abil. Kanalikiht tegeleb võrgusõlmede vahelise andmevahetusega. See tegeleb konkreetsete kanalitega,
annaabi.ee 
