MUINASJUTTUDE VÕLUJÕUD Muinasjuttude tähtsus laste kasvatamisel. Milline muinasjutt lapsi köidab. Erinevate muinasjuttude analüüsid. Bruno Bettelheim Austria lastepsühholoog Uurinud muinasjuttude tähtsust laste kasvatamisel ja muinasjuttude osa laste tundeelu ja maailmanägemise avardamisel ÜRITUSED 20.märts jutuvestmise päev Muinasjutukoolis http://www.rahvakultuur.ee/?s=27 Suvel IX muinasjutulaager Viljandimaal 2008.a. Vaibal, Võrtsjärve ääres muinasjutuhuvilistele lasteaednikutele Muinasjuttude vestmine Käsitöö muinasjutuvaip Korraldaja: Viiratsi lasteaia vanemõpetaja Mari Karilaid TÄNAME !
College´is matemaatikat. Kolleegid kutsisid teda tihti paadimatkadele ja perekondlikele väljasõitudele, mille üle rõõmustasid eriti lapsed, sest Carroll oli väsimatu ja lennuka fantaasiaga jutuvestja. Eriti armastas ta väikesi tüdrukuid. Alice´il oli tema südames eriline koht. 1864. aasta jõuludeks kinkiski ta tüdrukule loo Imedemaast. Kuna Carroll ei tundnud huvi naiste vastu ja pühendus fotograafiale ning lüürikale, peeti teda veidrikuks. Tema katsed kaamera, jutuvestmise, piltide või kirjade abil peretütardele läheneda tekitasid kahtlusi. Mõned kriitikud on püüdnud leida tema loomingust pedofiilseid jooni ja püstitanud küsimuse, kas häbeliku nohiku lähenemiskatsed väikestele tüdrukutele sõpruse raame ületada ei püüdnud. Aga Carrolli ja Alice´i vahelise Lolita-suhte kohta ei ole vähematki tõendit. Carroll pidas Alice´iga asjalikku kirjavahetust ka siis, kui too oli juba abielunaine, ja palus temalt 1864. aasta jõulukinki laenuks
Oxfordi likooli Christ Church Collegeis matemaatikat. Kolleegid kutsisid teda tihti paadimatkadele ja perekondlikele vljasitudele, mille le rmustasid eriti lapsed, sest Carroll oli vsimatu ja lennuka fantaasiaga jutuvestja. Eriti armastas ta vikesi tdrukuid. Aliceil oli tema sdames eriline koht. 1864. aasta juludeks kinkiski ta tdrukule loo Imedemaast. Kuna Carroll ei tundnud huvi naiste vastu ja phendus fotograafiale ning lrikale, peeti teda veidrikuks. Tema katsed kaamera, jutuvestmise, piltide vi kirjade abil perettardele lheneda tekitasid kahtlusi. Mned kriitikud on pdnud leida tema loomingust pedofiilseid jooni ja pstitanud ksimuse, kas hbeliku nohiku lhenemiskatsed vikestele tdrukutele spruse raame letada ei pdnud. Aga Carrolli ja Alicei vahelise Lolita-suhte kohta ei ole vhematki tendit. Carroll pidas Aliceiga asjalikku kirjavahetust ka siis, kui too oli juba abielunaine, ja palus temalt 1864. aasta julukinki laenuks
Läti-Hendriku ,,Liivimaa Kroonika", Partholomäus Hoeneke ,,Liivimaa Noorem Riimkroonika". Vanemad ülestähendused regilaulu tekstidest aastast 1660. · RAHVAJUTUD oluline suuline pärimus, nii oma vanuse kui ulatuse poolest, kuni 19. saj alguseni harrastati jutustamisi niinimetatud videviku pidamistel. Sügiseti igal neljapäeval pärast päevatõid ja enne tule tegemist. Kogunesid tütarlapsed ja naised ühte perre, kus ~2h puhati jutuvestmise saatel. Peresiseselt võidi rääkida ka igal õhtul. Eriti talvisel perioodil kui tegeleti käsitööga. Pereväliselt harrastati ka ühistöödel, ühiskogunemistel, ketrustoad mõisas, mõisa rehetöö, ühiskarjatamised, sepapajad, veskid, kõrtsid. Koolimajades, kus õpilased ööbisid jutustati jutte ajaviiteks. Läbii aegade on peetud headeks jutustajateks inimesi, kes lävivad pajudega, näiteks külakaupmehed, rändkäsitöölised, kõrtsmikud. Rahvajutud jaotuvad:
Meie mõte on see, et alati ei ole lihtne öelda, mis teeb kaks inimest "perekonnaks", kuid seda sidet ei ole lihtne ignoreerida. MINEVIKU TEEMA Saame Vaimude majja kaks tervet lauset, enne kui hakkame tegelema mineviku taastamise teemaga. Ja omamoodi ilusas sümmeetrias, millest meie, kirjandusnurgad, väga põnevil oleme, tabab teine-viimane lause meid taas. Idee kasutada minevikku oleviku paremaks mõistmiseks ja tulevikuks valmistumiseks on selle romaani teema ja see on seotud jutuvestmise ja kirjutamise mõttega, kuna need on meetodid, mida tegelased kasutavad mälu säilitamiseks. Vaadake jaotist "Kirjandus ja kirjutamine", et näha, kuidas kaks teemat omavahel seostuvad.
Seepärast pandi surnule hauda kaasa panustena esemeid (toit, tööriistad, ehted jm.). Hingedeaeg on surnutele pühendatud aeg hilissügisel, kui puulehed hakkavad kolletuma, (looduse suremine). Usuti, et surnute hinged külastavad sel ajal oma endist kodu ning püüti nendega olla heades suhetes (kaeti neile toidulaud, nendega kõneldi, viidi tare peale ande, köeti saun). Hingedeajal elati vaikselt, hoiduti müra tekitavatest kodustest töödest, söödi tavanditoite, viideti aega jutuvestmise ja mõistatamisega. Kasutatud kirjandus Mägi, M. 2003. Eesti aastal 1200. Tallinn: Argo Troska, G; Viires, A; Karu, E; Vahtre, L; Tõnurist, I. 2007. Eesti rahvakultuuri leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus Piirimäe, H; Vahtre, S. 1983. Meie kaugem minevik. Tallinn: Valgus URL= http://agrt.emu.ee/pdf/1999_4_kuum.pdf, 01. märts 2014. Mandel, M. 1984. Minevikult tänapäevale. Tallinn: Eesti Raamat Loorits, O. 1990. Eesti rahvausundi maailmavaade. Tallinn: Perioodika
kasutusel ning selle funktsioon on kasutajatele kergesti äratuntavaks muutunud. Disainerid soovivad aga leida veel paremat lahendust, mis oleks nii efektiivne, kui ka näeks hea välja. Nii, et selle kallal on oodata veel palju erinevaid katseid. Long scrolling ehk .pikk veebilehe kerimine. Oleme jõudnud punkti, kus kerimine suurendab kasutajaskonda, kuid samas me tahaksime kerida vähem. Pika kerimise tehnika töötab eriti hästi saitidel, kus tahetakse meelitada kasutajaid läbi jutuvestmise. Pika kerimise juures on nii eeliseid, kui ka puudusi. See tundub loomulikum ja on lihtsam, kui klikkimine, kuid samas on pika kerimisega raskem infot leida. Murdes kerimise selgeteks sektsioonideks, on võimalik aga jäljendada ka mitmeleheküljelisust. Saab olema väga huvitav jälgida, milline kerimise tehnika tulevikus võidutsema jääb, kuid praegusel hetkel on küll pika kerimisega saite rohkem, kui lühikesega. Kui siin minu arvamust küsida, siis mina eelistaksin lühemat
· Informeerimine kellaaegadest. · Kliendi juuresolekul teenindusvigade ja muude probleemide kommenteerimise vältimine · Koostöö grupi saatjaga · Esmaabi andmine ja abi kutsumine 7. Kuidas ekskursiooni huvitavamaks muuta? · Oskus kaasata klient ekskursiooni läbiviimisse (küsimused) · Ärge piirduge pelgalt info andmisega. Giid peaks küsima endalt kas antud info on oluline ka kuulajatele. · Loovus ja jutuvestmise oskus (lisada näiteks legende, anekdoote, enda kogemusi) · Oskus kasutada huumorit (sellega tuleb aga ettevaatlik olla) · Rääkida emotsionaalselt , lihtsad laused; giid peab alati suhtlema ja rääkima klientidele arusaadaval viisil. 3 8. Giid lõpp-peatuses: (Vahepeatus?) · Kokkuvõtte tegemine nähtust · Küsimustele vastamine
ABSTRACT 42 Sissejuhatus Valisin teema, mis on minu jaoks huvitav. Paranormaalsete nähtuste ümber levib palju erinevaid väiteid, kuid millised neist on tõesed ja millised valed, ei ole siiamaani kindlaks selgitatud. Mind intrigeerivad müstilised ja salapärased nähtused ning selletõttu valisingi enda uurimistööks paranormaalse maailma uurimise. Kummituste tabu on põhjustatud kummituslugude levimisest folklooris, kus jutuvestmise eesmärgil mõeldakse välja legende vaimudest. Leidub palju inimesi, kes usuvad kummitustesse ning tunnistavad nende olemasolu. Need, kellel on olnud kunagi kokkupuude vaimude või teispoolsusega, ei saa seda kunagi reaalselt ega teaduslikult tõestada. Mõnel on teadmatus kummitustest, kuid on kogenud olukordi, mida ei osata põhjendada ratsionaalselt. Inimesi !2
Kahjutekitaja karistus peab olema sama suur, kui kahju, mis tema tekitas Keskajal oli surm pattude lunastus. Kui õigusmõistmise loogika muutub, aga hoitakse alal arhailisestest karistusest, siis üldiselt ei muutu midagi. Teadud nüansid muutuvad kuid tervik säilib enamvähem samana Näide: Jürgen Beyer, Ilmutusjuttude teisenemisest saksamaal ja skandinaavia maades aastatel 1350-1700 Folkloristika ja folkloori uurimine viib tagasi grimmideni 18.saj jutuvestmise konteksti muutumine raamatute levikuga seoses 19. sajandi rahvaluule üleskirjutused Kesk-Euroopas seotud kirjakultuuri vaheastmega Folkloristlik jutu-uurimine tugines pigem sellele kirjakultuuri vaheastmele kui suulise pärimusele enne 18. saj toimunud muutusi. Ilmujutud- "üleloomuliku olendi ootamatu ilmumine isikule, kes tajub ümbrust tavapärasel viisil" Ilmutusjuttude muutumine vahemikus 1350-1700 1381. a surnud Püha Brigitta tütrest Katerinas
- keskaja arusaam karistusest o karistaja ja kahjukannataja lahusus psühholoogiline alus: kättemaks ajalooline põhjendus tavaõigus õiguslik-eetiline alus ristiusk - tänapäevane arusaam karistusest o suund karistuselt kasvatusele Näide: Jürgen Beyer ,,ilmutusjuttude teisenemisest Saksamaal ja Skandinaavia maades aastatel 1350-1700" Mäetagused nr 14, 2000 - 18. saj. jutuvestmise konteksti muutumine raamatute levikuga seoses o 19. Sajandi rahvaluule üleskirjutused Kesk-Euroopas seotud kirjakultuuri vaheastmega o Folkloristik jutu-uurimine tugines pigem sellele kirjakultuuri vaheastmele kui suulisele pärimusele enne 18. saj. toimunud muutusi - Ilmutusjutus ,,üleloomuliku olendi ootamatu ilmumine isikule, kes tajub ümbrust tavapärasel viisil" (Beyer) Ilmutusjuttude muutumine vahemikus 1350-1700:
asjadest qíguài xioshu (). Need olid hästi lühikesed ning seotud mingi kindla kohaga keegi kuulis kusagil mingist eriskummalisest juhtumisest ja pani selle kirja. Sellest kujunes Tang-dünastia ajal keerulisem ja haritum chuánqí (). Nüüd taheti jätta muljet, et lugu on päriselt aset leidnud. Näiteks Pu Songlingi ,,Libarebased ja kooljad" on Qing- dünastia chuánqí. Mingi dünastia oli suurte narratiivide aeg. Hiina romaan kasvas välja jutuvestmise traditsioonist laatadel ja turgudel tegutsesid jutuvestjad. Nad kõnelesid tavakeeles. Neid lugusid hakati kirja panema, neist tekkisid kogumikud (huàbn; ), millest kasvas välja romaan. Kuulsaimad hiina romaanid on Shi Nai'an'i 14. sajandi romaan ,,Vee piiril"; samuti 14. sajandist Luo Guanzhongi ,,Kolmevalitsus"; 16. saj Wu Cheng'en'i ,,Lääne retk"; 18. saj Cao Xueqini ,,Punase torni unenägu".
annaabi.ee 
