sisu ja emotsioonidega; me saame jagada oma teadmiste nn vaikivat poolt. Jutustamine avab kuulajad lugudele vastama teiste lugudega, luues uut mõistmist. Jutud võivad hõivata ja hoida meie tähelepanu, kasvatades kuulamise ja õppimise tõenäosust. Jutustustel on väga väärtuslik koht meie teadmiste jagamise töös. 4 Konkreetseid juhtnööre jutustusele ei ole, sest suuresti määrab sisu näiteks ettevõtte iseloom ning kontekst, kus seda rakendatakse. Jutustustele viidatakse sageli kui organisatsiooni suulisele ajaloole ning need kannavad endas mineviku teadmisi ja rutiine, mida on võimalik kaasata töötajate tänapäeva uutesse tingimustesse. Jutustused kannavad endas kaasas organisatsiooni ilmet ja lugusid läbi aja, mitmed ettevõtted ning nende eestvedajad on kokku kogunud töötajate lugusid, kus nad
Must meri laienes oluliselt põhja ja ida suunas. Mere tase tõusis sadu meetreid ning see muutus mageveejärvest ookeaniga ühenduses olevaks soolaseks mereks. Joonis 7. näeme Musta mere kontuure praegu ja enne umbes 5600. aastat eKr (tumedama sinisega). [4] Joonis 7. Mere kontuuride võrdlus Varajaste põlluharijate ümberasumine oli seotud põlluharimise kiire levikuga põhja ja lääne poole Euroopasse. On arvatud, et see üleujutus võis olla aluseks Piibli jutustusele veeuputusest Noa ajal 1. Moosese raamatus (vaata ka Noa laev ja Ararat). Piibli jutustuse detaile on siiski raske nende sündmustega kokku sobitada. Noa lugu võis olla seotud ka sarnase mere sissetungiga, mis Tigrise ja Eufrati alamjooksu orgudest kujundas Pärsia lahe. Allveearheoloog Robert Ballard on hiljem leidnud vana rannajoont, mageveetigude karpe, vee alla jäänud jõgede orge ning töödeldud puitu 100 m kaugusel praeguse Türgi rannikust. [4]
Teogoonia ja põllumehi õpetav Tööd ja päevad. Katkendeid on säilinud ka eepilisest kataloogist Naiste kataloog, mis räägib erinevate kreeka kangelaste ja nende emade põlvnemisest; ülejäänud teostest on alles vaid fragmente. Homerose ja Hesiodose eeposi võrreldi juba antiikajal. Töödes ja päevades esinev viide Hesiodose võidule rapsoodide võistlusel inspireeris mitmeid lugusid tema võistlusest Homerosega. Alkidamase jutustusele toetuvas populaarses loos Homerose ja Hesiodose võistlus kaotas kangelaseepos (Homeros) küll didaktilisele eeposele (Hesiodos), kuid üleüldises tuntuses jäi Hesiodos Homerosele alla. Siiski on Teogonia ja Naiste kataloog üliolulised allikad varaste kreeka müütide, Tööd ja päevad aga eluolu kohta. Töödes ja päevades esineb rohkelt paralleele vana-idamaade kirjandusega. Vanaaja tarkusekirjandusele iseloomulikult on see esitatud õpetussõnadena noormehele, keda
aabitsajuttudes." Jakobsoni ,,Kooli lugemise raamat. Esimene jagu" Tartu 1871 on jutustus ,,Ouna seemned." Lugu Marist ja tema vennast Widrikust, kes õpetas õele, et õunaseemneid ei tasu ära süüa vaid nendest saab õunapuu üles kasvatada nagu koolmeister oli rääkinud. Widrik õppis mõisa kärneri käest ka õunapuude pookimise ära. Jutustuse lõpp on õpetuslik: on hea, et Mari seemneid ära ei söönud ja Widrik koolis kasulikke teadmisi õppinud. Jutustusele järgneb kohe teine lugu "Õunapuu kool," kus õpetatakse piltlikult õunapuude pookimist. Jakobson nimetab selles loos mõisa kärnerit ,,õunapuu koolmeistriks." Sellest järmine lugu ,,Õunapuude waenlased" on kooliraamatu kohta väga põhjalik, nimetades ära kahjurid koguni ladinakeelsete nimetustega. Kirjastuselt ,,Eesti Raamat" ilmus 1981 aastal ,,Lugemisraamat loodusest," mille koostas august Mikk ja lugemiku lood on kõik Jakobsoni lugemikest, kuid
Ümberjutustamine on üheks jutustamise vormiks, mille abil laps õpib edastama kuuldud teksti vabas väljenduses. 4aastased suudavad seda teha, kui õpetaja neid juhendab ja suunab. Ümberjutustamiseks sobivat juttu valides võiks arvestada: · Lastepärasus ja mõistetavus, mis eeldab sisu tundmist ja sisust arusaamist; · Kasutada vähese tegelaste arvuga jutte; · Jutus peaks olema vähe otsest kõnet. 17. Jutustuse struktuurielemendid ja tunnused. Arenenud jutustusele on iseloomulik teatud struktuur. Jutustus algab sissejuhatusega, kus tutvustatakse tegelasi, tegevuse/sündmuse aega, kohta. Sissejuhatus loob orjentatsiooni. Järgneb tegevus, sündmus, mis loob/tekitab pprobleemi või käivatb järgneva sündmuste ahela. Lugu lõpeb aga mõne või kõikide tegelaste reaktsiooniga tulemusele. Jutustuse oluline tunnus on terviklikkus: kas kõik olulised osad on jutus olemas (loogilises järjekorras) ning seeläbi jutustus kuulajatele mõistetav. 18
vallutas. Iga tunni pärast jäi küsimus, miks see kõik toimub? Üheksandas klassis hakkas ajalugu õpetada teine õpetaja. Ja siis ma avastasin, et olen ajalugu fänn, hakkasin teadvustama, et kõik maailmas on seotud ja mõjutab teine teist, ja kõikidel sündmustel on oma põhjusi. Need muutused on seotud sellega, et õpetaja õpetas naudinguga - inspereeris lapsi mõelda, teadvustada, huvitavale ja vaimustatud jutustusele järgnes põnev ja avatud diskussion. Õpetaja oli huvitatud selles aines ja lapsed hakkasid ka aru saada, kui põnev on see aine. Oma kogemusest võin ka väita, et väga tähtis täielik veendumus, julgus ja kõikumatu usk enesesse ning sellesse, mida õpetaja klassilt ootab. Kui õpetaja on vendunud enese ja oma tegudes, siis jõuab see kiiresti ka lasteni. Ja nagu oli juba palju korda räägitud, on tähtis positiivse tunde loomine. See tähendab, et õpetaja peab usuma lastesse
vaatepunkte põhjustava konteksti leidmisega. Seega pärimusliku ajaloo uurimine eeldab erinevate vaatepunktide kõrvutamist ja üldisema ajaloolise konteksti loomist, mis omakorda eeldab erinevat tüüpi allikate kompleksset kasutamist. 11. Rahvajutuliigid, sõltuvalt jutu ja tegelikkuse omavahelistest suhetest Rahvajuttude liigituse alus: 1. aspekt: teabekeskse funktsiooniga ja esteetilise funktsiooniga(jutustusele suunatud lood) 2. aspekt: on/ei ole seotud usundilise maailmavaatega 1. liigituse alus: kuidas jutt peegeldab tõsielu: (a la folkloristi abc) tõsielujutt kui tegelikkusjutustamine kui tegelikkus >> tõsielusündmuste ja olukordade fiktsionaalne kujutamine(kunagi kusagil oli, ei põhine kogemusel); jutustamine kui tegelikkus >>tõsielusündmuste lähedane ehk nn faktilähedane jutustus 2. liigituse alus: seos usundilise maailmapildiga:
Miks sihtis Tõnu Jänest? Miks hakkas jänes nutma? Miks hakkas Tõnul jänesest kahju? Miks jättis Tõnu jänese ellu? Miks muutus jänes rõõmsaks? Töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga 2. tegevus Teema: Tüdruk ja torn. Pildiseeria järjestamine ja teksti sisu analüüs. Eesmärk: Laps analüüsib teksti sisu kuuldud jutustusele toetudes täiskasvanu küsimuste toel. Laps moodustab laiendatud lihtlauset ja õpitud põimlausemalle küsimustele vastates, korrigeerimisülesandes ja lauset lõpetades. Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst Aeg Tunnietapp Õpetaja tegevus Õpilase tegevus Märkused Kordav etapp Kas sa mäletad, mida me eelmisel korral vaatasime pilte ja tegime
Katse käik Tekstiloomeoskuse õpetamine 54 Uuritakse laste sidusteksti loome oskusi verbaalse teksti ning pildiseeria abil. Tekstiloomet uuritakse ümberjutustuse ja vahendamata jutustuse alusel. Vahendatud tekstiloomel kasutatakse pildiseeriana alati Lumememmelugu ja Vanatädilugu. Sellele lisaks jutustab uurija vastava jutu. Selle jutu jutustab laps ümber, toetudes pildiseeriale. Ühtlasi on see lugu mudeliks järgmisele, iseseisvale jutustusele. Vahendatud tekstiloome uurimisel esitati tekstid lapsele enne pildiseeria järjestamist.Vahendamata jutustuse uurimiseks kasutatakse Pallilugu ja Tuvilugu, mille pildiseeria alusel laps jutustab ise. 1. Ümberjutustus 1.1. Ütle: „MUL ON KAASAS TOREDAD PILDID. NENDE PILTIDE JÄRGI SAAB TEHA JUTUKESE. MA JUTUSTAN SULLE NENDE PILTIDE JÄRGI ÜHE LOO. SINA VAATA PILTI JA KUULA MINU LUGU. KUI MA OLEN LÕPETANUD, ON SINU KORD MULLE SEDA SAMA LUGU JUTUSTADA. MINA VÕTAN SINU JUTUKESE LINDI PEALE
on palju tööd teinud. Lõpplahendus on traagiline, kuid ei mõju pessimistlikult. 13 A. Saal analüüsis kolonialismi Aasia ja Aafrika rahvaste vaatepunktist. Viljakas prosaist: „Vambola”, „Hilda”, „Aita”, „Leili”. Üldjuhul valis romaanide pealkirjaks nime või pealkiri osutas peategelasele = tüüpiline ajaloolisele jutustusele või romantismile. See ajalooliste juttude seeria ilmus 1890ndatel. Saali ajaloolised jutustused on teistsugused kui Bornhöhel. Siirdub kaugemale minevikku, tema huvi on ennekõike 13. saj Eesti ja Liivi vabadusvõitlus. Kui Bornhöhe oma eri tekstide puhul kasutas algallikana Kelchi õi Russowi kroonika, aga Saalil Henriku Liivimaa kroonika. Põhiliselt idealistlikud narratiivid. „Vambola”, „Aita” ja „Leili” moodustavad triloogia, mida ühendab tegelaskuju – liivlaste vanem
tunduvad talle pühaduseteotusena, naiskolhosnikute sundimatu vestlemine ja trotslik naer aga sündsusetuse tipuna. Lõpuks kasvab Sõdõkdzan ümbr ja abiellub Kanizjakiga. Neid ootab helge elu. 1940 kirjutatud komöödiale ,,Uuel maal" anti üleliiduline preemia". 1954 ilmub ,,Haiged hambad", milles kirjanik paljastab haigeid hambaid silmakirjatsejast hambaarsti ja moraalselt pankrotistunud täitevkomitee töötajat. Jutustusele ,,Linnuke nääpsuke" sai usbeki kunsti ja kirjanduse dekaadil Moskvas osaks suur tähelepanu. ,,Linnuke nääpsuke" (1958) Jutustuse teemaks on võitlus naise võrdõiguslikkuse eest, samuti iseseisvaks muutunud kolhoosiesimehe ümberkasvatamine partei aktivistide ja kollektiivi poolt. Peategelase Saida Alijeva ja kolhoosiesimehe konflikt, selle lahenemine. Peategelane on Saida
«Kalevipojaga» algatatud rõujate-vastase võtluse teema on «Tasujas» saanud haarava, ajalooliselt konkreetse käitluse, julge ja ilma mingisuguste kompromissideta lahenduse. Milliseid subjektiivseid kiindumusi kangelasel ka ei oleks --vaenuliste leeride vahel ei saa olla kokkulepet, ei saa olla isiklikku õne, kuni pole vabaks saanud rõutud rahvahulgad. «Tasujat» iseloomustab üev revolutsiooniline romantika, mille aluseks on reaalne elutegelikkus ja rahva vabadusvõtluse paatos. Jutustusele on omane süav poeetilisus ning ütlasi nii kujude kui südmustiku ja väjenduslaadi teatav poeetiline stilisatsioon, kõge teisejägulise ja väemtätsa hügamine, kogu täelepanu koondamine kesksele, peamisele, mis annabki jutustusele tema ereduse ja haarava dramatismi. Ka kompositsiooniliselt on «Tasuja» iseäasuseks, et otseselt nädatakse ainult toimuva südmustiku kõge olulisemaid sõmpunkte, sageli üna pikki ajalõke vahele jätes.
annaabi.ee 
