VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST Vanavene kunst hakkas kujunema 9.10.saj. Seda võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenduseks. KIRIKUD Kiievi Sofia katedraal südamik meenutab kreeka risti. Välisilmes domineerivad kuplitega tornid. Novgorodi Sofia katedraal välisilme väga lihtne ja range. Esinduslikum ja toredam laad. Tuntuimad kirikud Novgorodis ja selle ümbruses: Georgi peakirik Jurievi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas. VladimirSuzdalimaa arhitektuur kuulsaimad on Dmitri katedraal Vladimiris ja Jumalaemale pühendatud Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 14saj. tõusis Kiievi asemel ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötasid mitmed itaalia meistrid. Kuulsaim neist oli Aristotele Fioravanti. Vene ehituskunst arenes suurema vormirikkuse, fantaasiakülluse ja maalilise toreduse suunas. Konstruktviine selgus ja loogilisus vähenes. Vassili Blazennõi peakirik Moskvas 16saj. suurim ehituskun...
3. saj eKr. Neid on üle 84 000. Algselt olid stuupad poolekerakujulised mullahunnikud, kuid siis hakati neid vihma eest kaitseks katma kiviplaatidega. Skulptuur: mänglev, dünaamiline, liigutuste ja zestide mitmekesisus, kehad painduvad. Anatoomias ei peeta proportsioonidest kinni - esineb mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimesest ja loomadest kombineeritud olendeid. Materjaliks on põhiliselt kivi, ümarplastikas ka vask ja pronks. Reljeef: vastab kõige paremini kunsti jutustavale laadile, lubab esitada tegelasterohkeid tseene. Vabaskulptuur: Tähtsamad motiivid on hinduistlikud jumalad ja Buddha. Maalikunst: seinamaalingud kaljukoobastes (Ajanta kaljutemplid) Miniatuurmaalid - puhtlineaarne käsitlusviis, kirkad värvid, tüüpiliselt muinasjutulikud. Vormi ja valguse-varju kujutamisele rõhku ei panda. Tarbekunst: metallesemed, kaaluvihad, pisiskulptuurid, keraamika - vähe kaunistusi, otstarbeka vormiga. Hiina
Ähvardada saab küll aga halbade hinnetega, mille tulemuseks on virelev positsioon elus. Kuid siiski, mitmed lapsekeskse pedagoogika suunad on sarnaselt antiikse haridussüsteemiga võtnud eesmärgiks arendada isiksust nii vaimselt, esteetiliselt kui kehaliselt. 2. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. Reformatsiooni ajajärgul sai hariduses valdavaks meetodiks näitlikustamine, matkimine, harjutamine (Comenius). Praktilist tegevust vastandati jutustavale meetodile (Bacon). Õpetajast sai absoluutse tõe kuulutaja, vaieldamatu autoriteet ja eeskuju. Reformimeelsed haridustegelased kuulutasid, et inimene kannab vahetut vastutust jumala ees, sellepärast saab tähtsaks vahetu kontakt pühakirjaga. Paavstivastaselt meelestatud inimesi motiveeris õppima võimalus lugeda piiblit emakeeles, ilma mingite kirikuisade kommentaarideta. Piiblist sai ainus usuallikas ja ta tungis sügavale rahva massidesse, kujundades
Sellest ikoonist vasakule ja paremale on kujutatud peaingleid Gabrieli ja Miikaeli ning üleval on apostlid, edasi külgedel kohalikud pühalikud. Rubljovi õpilaste ja järgijate laad on määrav vene maalikunstis kuni 16. sajandini. 17. sajandil ilmusid uued püüdlused taheti, et ikoonimaal kujutaks elu mitmekülgsemalt. Hakati kujutama ruumi, lisama detaile ja kehi plastiliselt modelleerima. Pühapiltidesse tungis olustikumotiive, suurt rõhku hakati panema ikoonide jutustavale sisule. See oli Lääne-Euroopa looduslähedase kunsti mõju. Pihkva kreml o Kõige suurem
Tantsimine ja laulmine. Liang Kai. Luuletaja. Lin Chun. Lind ja küpsed õunad. Chani koolkonna mungad (13.sajandil) Pearõhk pandi lihtsusele. Kasutati ühevärvilist tussi ja lihtsaid motiive: Kogu objekti asemel kujutati üht võimalikult iseloomulikku ja olulist detaili. Kujutis tehti ühte nurka, ülejäänud pind jäi tühjaks nii jääti vaatajatele vaba ruumi ettekujutusele. Maalikunst 1280 1368 Rõhk pannakse piltide jutustavale sisule Tuntuimad maalijad on Chao Mengfu ja Jien Hui. Arhitektuur Põhiline on puuarhitektuur. Iseloomulikuim ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk (sambad, talad). Iseloomulikuks on veel ehitiste katusevorm mitmekorruselised katused. Põhivormiks on puusammastele või postidele toetuv kõrge katusega koda Ehitisi kaunistatakse värvilise keraamika ja puunikerdustega. 3
maailmasõda Kunstielu 1940ndatel · 1940ndad olid Eesti kunstiajaloos kaugeleulatuva pöördelise tähendusega. · Kõik senised kunstiorganisatsioonid likvideeriti 15. novembril 1940 kui sotsialistliku riigi kunstieluga sobimatud. · Tartu kõrgeima kunstihariduse jäänused liideti Tallinna kõrgkooliga Eesti NSV · Sel perioodil hakati enamikku paremaid kusntnikke süüdistama natsionalismis ja formalismis. · 1940ndatel pidi maalikunst tuginema jutustavale sisule, selle vorm pidi olema väiklaselt ja täpselt loodust jäljendav, värvikäsitlus tuhm ja arglik. · Arhitektuuris püüti juurustada nõukogulikku eklektilist tornide ja sammastega stiili. Evald Okas · (28. november 1915 30. aprill 2011) · oli eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. · Firenze Kunstiakadeemia auliige. · Loomingulised tegevusalad: maal, monu-mentaalmaal, graafika, eksliibris, tarbekunst
Mamallapurampi tempel ja mitu ratha tüüpi templit. Põhja- Indias egitati rikkalikult dekoreeritud torniga nagarosikhara tüüpi templid. Neist tuntuim on Kandarija Mohadeo Khajurahas. Islami tungimine Põhja-Indiasse tõrjus traditsioonilise templiarhitektuuri maa lõunasse. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef, mis sageli läheneb küll väga ümarplastikale, kuid seintele ja sammastele paigutatuna on siiski vaadeldav põhiliselt ühest küljest. Reljeef vastab kõige paremini jutustavale laadile, lubab esitada tegelasterohkeid stseene. Tõsised, pühalikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest, veetlevatest naistest. Ülev vaimsus esineb kõrvuti ja läbisegi kõige maalähedasema meelelisusega.Samuti on tavaline muinasjutu, legendi ja ajaloo sehunemine. India skulptuuri iseloomustab dünaamilisus, mänglevus, peen joonetaju ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus. Inimesed esinevad mitme pea ja paljude kätega, esinevad inimestest ja loomadest
Õpetajaks mungad ja preestrid. Õpiti ladina keeles mehaanilise päheõppimise meetodil, õpiti 3 esimest vaba kunsti ja muusikat ja aritmeetikat.tekkis päritolult kirju, kuid meelsuselt ühtne vaimuliku seisus. vt. Veel: http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/keskaeg/keskaeg_exe/index.html 4) Reformatsioon ja pedagoogika Hariduses saab valdavaks meetodiks näitlikustamine, matkimine, harjutamine (Comenius). Praktilise tegevuse vastandamine jutustavale meetodile (Bacon)Õpetajast saab absoluutse tõe kuulutaja, vaieldamatu autoriteet ja eeskuju. Inimene kannab vahetut vastutust jumala ees, sellepärast peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga. Peab oskama lugeda ja piibel peab olema emakeeles.Inimesi tuli kasvatada luterlikus vaimus, sellepärast pidi algharidus kättesaadav olema kõigile olenemata seisusest või soost.Õppemetoodikat tuli kohandada lapse ealiste iseärasustega.Lutherilt ilmusid spetsiaalsed piltidega katekismused
Bütsantsi arhitektuur Bütsants 395.aastal jagunes Rooma Tuumikalaks jäid Kreeka Kultuur toetus rohkem Kristlik riik, kus keisri riik lõplikult Ida- ja ja Väike-Aasia hellenistlikule kui käes oli nii ilmalik kui ka Lääne-Rooma riigiks, roomalikule traditsioonile usuline võim millel olid erinevad keisrid ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele Kirik Paljud Bütsantsi kirikud Põhiplaanid olid ruudu, Hagia Sophia katedraal olid tsentraalehitised, võrdkülgse hulknurga või mille põhiplaani äärmised võrdhaarse kreeka risti punktid on ke...
krēke (baltisaksa Kreke), mis etnoloog Ants Viirese järgi on arvatavasti laenatud prantsuse keelest ning viitab Kreekale kui päritolumaale. Samasugune on läti sõna krēķis tekkelugu. Keskalamsaksa ploominimetus plūme (saksa Pflaume) on samuti läti plūme ja eesti ploomi lähtelaensõnaks. Paljude varasematel sajanditel käibel olnud sõnavariantide (pluum jt.) kõrval võiks tähelepanu juhtida ka setude vene laenule liivapuu (vene sliva) või jutustavale saxa mah mari. Ploomipuu väärtused ja puudused Meetaim. Õiteajal suudavad mesilased 1 ha ploomipuumetsalt korjata kuni 10 kg mett. Ploomipuu viljad sisaldavad hulgaliselt vitamiine ja mineraalaineid. A-vitamiini on eriti palju tumedates viljades. Fosforit sisaldavad ploomid rohkem kui õunad ja pirnid. Suhkruid (fruktoosi, glükoosi ja sahharoosi) sisaldavad ploomid olenevalt sordist 9–17%. Ploomipuul pole palju kahjureid!
00 individuaalne õppimine 18.00 eine 20.00 õhtupalvus ja öörahu Uusaja hariduse lähtekohti REFORMATSIOON PEDAGOOGIKAS. Uusaegne kultuuriparadigma sai alguse HUMANISTIDEST, kelle käsitluse kohaselt inimene on nii iseenese kui maailma looja. Mõjutatud ka PROTESTANTLIKUST liikumisest, mille kohaselt inimesed on oma patus absoluutselt võrdsed Jumala ees. Hariduses saab valdavaks meetodiks näitlikustamine, matkimine, harjutamine. (Comenius). Praktilise tegevuse vastandamine jutustavale meetodile (Bacon) Õpetajast saab absoluutse tõe kuulutaja, vaieldamatu autoriteet ja eeskuju REFORMATSIOON - Usupuhastusliikumine 16. sajandi Euroopas. Sai alguse 1517.a. Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) eestvõttel. Martin Luther (1483-1546) 1483 - sünd. Eislebenis 1505 - mungana Erfurtis 1512 teoloogiadoktor Wittenbergis 1517 - 95 teesi 1534 - saksa k. piiblitõlge 1546 - surn. Eislebenis
'' Vladimiri jumalaema'' . Bütsantsist pärineb ka ikoonide põhimõte ja maalitehnika. Sidemete nõrgenemise ajal Bütsantsiga iseseisvus ikoonimaal, millega ilmusid ikoonidele kohalikud legendid ja pühakulood ning paganlusega seotud mustad jõud. Kuulsaim Bütsantsist tulnud maalija THEOPHANES KREEKLANE. Vanavene kunstnik ANDREI RUBLJOV. 17. sajandil hakati kujutama ruumi, lisama detaile ja kehi plastiliselt modelleerima; olustikumotiivid, suurt rõhku hakati panema ikoonide jutustavale sisule. 19.Merovingide kunst Germaani hõimud ( vandaalid,goodid,frangid jt.) . Frangi riik 5-7 sajandil Merovingide dünastia. Tähtsal kohal oli kirik. *Theoderichi mausoleum Ravennas, idagootide kuningale pühendatud. Käsitöö roomapärased metallist jooginõud, keraamilised ja klaasist esemed. Sarkofaagide tehnika lihtsustus. Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Realistlik kujutamine asendus geomeetriliselt abstraktsega
kirikuruumist. Igale teemale on ette näidatud kindel koht. Keskel on Kristus, palvetavate Maarja ja Johannese vahel. Rubljovi õpilaste laad on määrav vene maalikunstis kuni 16.sajandini. 17.sajand ilmusid uued püüdlused teheti et ikoonimaal kujutaks elu mitmekülgsemalt. Hakati kujutama ruumi, lisama detaile ja kehi plastiliselt modelleerima. Pühapiltidesse tungis olustikumotiive, suurt tõhku hakati panema ikoonide jutustavale sisule. See oli lääne-euroopa looduslähedase kunsti mõju. 19.Merovingide kunst. Germaani hõimud rändasid Rooma aldele. Nende eesmärgiks oli andaminõudmine ja otsene röövimine. Hakkas kujunema feodalism. Kõige tähtsam oli Frangi riik, mida 5.-7. sajandil valitsenud Merovingide dünastia on andnud nime kogu ajastule. Kirik oli ainus kindlama ilmega asutus. Ristiusk oli peamine üldkultuurilise ja kunstilise järjepidvuse kandja. Roomast päritud kunstivormide kõrval
Indias on arhitektuur ja skulptuur sulanud nii omapäraseks tervikuks , et ühest eraldi rääkida on rasek. Templid ise peamised vana kunsti mälestusmärgid meenutavad rohkem monumente kui ehitis meie mõistes. India pühakodade seinad äivad koosnevat mitte logilistest ehitusdetailidest, vaid skulptuurides massist. Tühja, vaba pinda ei leidu peaaegu üldse. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. Reljeef vastab kõige paremini jutustavale laadile, lubaba esitada tegelasterohkeid stseene. Tõsised, pühaklikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest, veetlevatest naistest , kes kehastavad mitmesuguseid alamaid jumalaid ,deemoneid ja haldjaid. India skulptuuri ei pea kinni maistest vahekordades ja proportsioonidest, sest inimesed esinevad mitme pea ja paljude käetga. Teoset materjaliks on kivi, kuid ümarplastilisteks vabaskulptuurideks on juba iidsetest aegadest kasutatud ka vaske ja pronksi
suurep�rase seisukorraga. Selle perekonna liige Arthur-Georges Veil-Picard (1854 � 1944), kes oli suur vanade meistrite joonistuste ja maalide austaja, annetas oma elu jooksul arvukalt teoseid mitmetele Prantsuse muuseumitele ja kollektsioonidele. ******* Esimesena mainis seda autorinime �1518. aasta meister� Madalmaade kunstiekspert M. J. Friedl�nder, inspireerituna kuup�evast, mis oli graveeritud neitsi Maarja elust jutustavale puitnikerdustega altarimaalile Marienkirches L�beckis. Selle nime alla on aegade jooksul r�hmitatud palju t�id, kuigi on selgunud, et antud m��ratlust ei saa k�sitleda �heainsa meistrina. See h�lmab tervet kunstnike gruppi, mis oli tegev Antwerpenis 16. sajandi esimesel poolel ja mida arvatavasti juhtis Jan Mertens van Dornicke (Antwerpen, u 1470 � 1527), olgugi et seda fakti on vaidlustatud. 1518
annaabi.ee 
