) ,,Areen" (2004a.) ,,Terass" (2002-2003a.) ,,Sinine kuu" (2007a.) ,,Saadikud" (2006a.) Kõigepealt maale vaadates torkab silma see kui värvilised nad on. Värve on kasutatud külluslikult ja veel rohkemgi. Samas on enamus kasutatud toonid hästi rõõmsad ja erksad. Läbiva värvina on Kilk kasutanud aga sinist, nii taevas kui merel ja ka erinevatel olenditel (,,Parise otsus", ,,Sinine kuu"jne.) Maalidel toimub hästi palju... Sa vaatad ühte maali ja sa jutustad oma peas mitu erinevat lugu, mida see võiks sulle rääkida ja mida kauem sa vaatad, seda rohkem uusi asju sa pildilt leiad, mis hakkavad sulle jällegi teistsugust lugu jutustama. Arvan, et ainuüksi neid kaheksat maali vaadates saaks kirjutada ühe korraliku muinasjuturaamatu. Osad maalid meenutavad Dali maale, mis vaadates justkui venivad ja looklevad. Maalidel on palju kasutatud tegevuskohana merd. Kas siis mere kohal, mere ääres... Samuti on palju kalu kujutatud
Igatsedes ööbik hüüab, õilmes liigub lehepuu. Vihma kaste piisas paindub põõsas, muru, muld ja maa rohkemat on rikkust võtnud pind veel põue imeda. Koidula luuletustes võib tihti kohata retoorilisi küsimusi, näiteks:"Miks sa nutad, lillekene?"; ,,Mis mulle jutustad, Koidikutuul?"; ,,Pilveke, kullake, kuhu sa reisid?". Luuletaja kasutab ka metafoore:"Nad taguvad su tüve sisse talva."; ,,aastakellal rõõmu hääl on lõppenud:/ viimseid tunde hakkab lööma ta." ja isikustamist:"Tõsta pead, õiekene!/ Koit on saanud isandaks!" Lydia Koidula koht Eesti kirjandusloos on eriline selle poolest, et esiteks 19. sajandi Eestis oli Koidula kui luuletaja eriline nähtus, sest ta oli naine. Teiseks on tema luuleloomingu maht aukartust äratav
lõppes hästi? 16.Sa võid usaldada iga saladuse? 17.Võid sa ilma raskusteta tuua elavust igavasse kaaslaste seltskonda? 18.On see nii, et sinul ilma igasuguse põhjuseta füüsilise koormuseta on südame löögid kiired? 19.Teed harilikult sa esimese sammu, et sõbruneda kellegiga? 20.Oled sa kunagi valetanud? 21.Sa kergelt lähed tujust ära, kui kritiseeritakse sind ja sinu tööd? 22.Sa sageli teed nalja ja jutustad naljalaid lugusid oma sõpradele? 23.Sa sageli tunned väsimust? 24.Sa alati alguses õpid´teed´valmistub järgmiseks päevaks, aga pärast teed ülejäänud asjad? 25.Sa harilikult oled lõbus ja kõigega rahul? 26.Solvud sa kergesti? 27.sa väga armastad suhelda teiste inimestega? 28.Alati sa täidad omaste palve aidata majapidamises? 29.Sul on esinenud pearinglusi (pea käib ringi)? 30.On nii olnud, et su tegevused ja käitumine paneb teised ebameeldivasse olukorda? 31
1983. Gardner jagas intelligentsust kaheksasse üksteisest sõltumatutesse intelligentsuse tüüpidesse (https://et.wikipedia.org/wiki/Multiintelligentsuse_teooria 2015). 1.Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus avaldub keele kasutuses ehk kui selgesti väljendad oma mõtteid, moodustada lauseid. Lisaks, kui hästi kasutad sõnavara, tunned sõnade tähendust, valdad keele foneetilist külge, saad aru tekstist, jutustad lugusid. 2.Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste tegevuste tulemusrikkas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises. Samuti võimes lahendada matemaatikaülesandeid ning huvis sarnaste vaimsete tegevuse vastu. 3.Muusikaline intelligentsus ilmneb võimes ära tunda ja imiteerida rütmi ning viisi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda ette kandma, lisaks muusikalises kuulmises ja mälus. 4
ennustab Venemaa saatust kutsudes üles ühinema. Sarnasused Erinevused · Peamisteks peategelasteks on rüütlid · Osades on alistatavateks objektideks või kuningad (kangelased), loomad, osades inimesed kangelaslikkus üldse · Igor läks sõjaretkele, seal mõisteti · Jutustad sõdimisest või võitlemisest kangelane hukka, kuigi tavaliselt seda ei teha · Vägivald · Faktipõhilisus ehk realistkikkus · Rüütellikkus, õilsus, au versus muinasjutulikkus · Krislik pool · Osades olid armastusteema, osades
küsima , et kevadel Harjumaale minna sugulasi külastama Eeva enda vastutusel.. Ja sai. 29-ndal aprillil 1829 Kohale jõudsid uued omanikud Mannteuffelid. 5-ndal mail 1829 Peeter tuli Kivijalga ning tahtis Timo kirjatöid lugeda aga too ei andnud. Aga Peeter ütles , et ta pole nuhk. 6-ndal mail 1829 Jakob pidi tulema peretüli lahendama, kuna Timo ei tahtnud süüa kooki , mis oli võisikult ta õe enda poolt saadetud. Jakob ütles, et ta ei tea. Aga hommikulauas jutustad Eeva , et Claire oli tulnud ja kõik koogi hoopis ise ää söönud. 9-ndal mail 1829 Eeva ja Timo olid ära, kui Peeter sisse astus ja tahtis , et Jakob oleks tunnistajaks , kui ta Timo asjades tuhnib, et vajadusel rääkida mis võetud jane.. Aga ta ei leidnud peale kokaraamatute midagi muud. 13.mail 1829 Jakob sõitis minema algul otsustas Tiidu poole minna aga siis mõtles ümber. Ta peitis küll pagerid ta lauta aga ise läks paati ja sõitis Anna poole tegi talle abielu ettepaneku. Nad
Täna jälle kuulen nende hääli
õnn on läinud, pisarad on jäänud!
Pärn veel haljas; lilled, õitsete;
ojalained voolavad veel ruttu
minu valust räägivad nad juttu
ja su valest kadund armuke.
Eesti Raamat, Lydia Koidula ,,MU ISAMAA ON MINU ARM", lk 52
13
Jutt
<
Kõneldes küll näitas latv end väänvat,
kõnet näitsid lained kohisevat
õnnelaulu kuulsin kõigis ma.
Täna jälle kuulen nende hääli
õnn on läinud, pisarad on jäänud!
Pärn veel haljas; lilled, õitsete;
ojalained voolavad veel ruttu
minu valust räägivad nad juttu
ja su valest kadund armuke.
17
Jutt
<
· Palu tal ise laule teha. Mängi lihtsat meloodiat ja palu tal selle saateks ise sõnad luua. Algul võib laps sulle hämmastunult otsa vaadata, aga kui ta mõtte ära tabab, pakub laulude loomine talle palju lõbu. · Näita lapsele hiljutisi perefotosid. Tuttavaid nägusid ära tundes uurib ta neid väga tähelepanelikult ja talle meeldib fotode vaatamine. Kasuta neid näitliku materjalina, kui jutustad peresündmustest ja puhkustest, mida ta võib ainult osaliselt mäletada. · Tee lapsele ette lugedes meelega mõni viga. Lapse kuulamisoskuse teravdamiseks loe talle tuttavat juttu, kuid muuda seda pisut (näiteks asenda koera nimi mõne teisega) ja oota, millal ta seda märkab. Kõne ergutamine 25.-30. elukuuni Keelekasutuse täiustumine ilmneb lapse igapäevases kõnes, ta hakkab kasutama
Prints palub Pääsukest, et see viiks rubiini haigele poisile, kalliskividest silmad vaesele üliõpilasele ja õnnetule tüdrukule ning kannaks kulla lehthaaval vaestele. Õnnelik Prints oli nüüd pime, tema kuju oli tuhm ja hall, aga linnas hõiskasid lapsed:" Meil on nüüd leiba!" Pääsuke, kes talveks ära pidi lendama, ei suutnud Printsist lahkuda, ta armastas teda selleks liiga palju. Pääsuke jutustas Printsile, mis ta võõrastel maadel on näinud. Prints aga katkestab jutu:"...sa jutustad mulle imepärastest asjadest, kuid kõige imepärasemad siin maailmas on meeste ja naiste kannatused. Pole midagi mõistatuslikumat kui õnnetus." Saabub talv, Pääsuke suudleb Printsi huultele ja kukub surnult Printsi jalge ette. Samal hetkel murdub Printsi seatinast süda kaheks tükiks. Linnanõunikud ja kunstiprofessor otsustavad kuju maha võtta:"Kuna ta ei ole enam ilus, pole temast ka enam mingit kasu
endine vimm - Leemet ootas Ülgase surma, kes oli puhta hulluks läinud ja kõikjal haldjaid nägi, nende perest möödudes hüüdis neile aina needuseid, ka Meeme oli veel elus, kuid nägi väga kasimatu välja ja jõi endiselt veini, samuti olid veel metsas alles Pirre ja Rääk, kes aga ei elanud enam oma koopas, vaid olid kolinud puuotsa, et elada veelgi rohkem oma esivanemate kombel, sinna võtsid nad kaasa ka oma täid - kord istus Leemet puu all ja jutustad inimahvidega, kui tema juurde roomas Ints, kes oli nüüd täiskasvanud madu, Intsul oli uudis, ta teatas, et saab lapsed, Leemet oli pettunud, et Ints talle oma pruuti polnud näidanud, mispeale selgus, et tegelikult oli Ints emane rästik, ta ei teadnud, et Ints poisinimi on, Leemet oli kohkunud ja Ints veidi pettunud, et poiss sellest aru saanud polnud - emale uudist teatades hakkas ta jutustama jällegi Leemetist ja Hiiest ja kuidas ka poeg ei
LAURA: Võta minu sall. mõnel on oma lemmikkoht. Ma olen siin ROLAND: Laura... (Teeb ukse lahti.) kõik toolid läbi istunud. Aga istu siia, seljaga LAURA: Roland... akna poole. Mina ise istun siia ja pärast istun OSVALD (rõõmsalt Rolandile): Lased sinna. Nii. On sul kõik hästi? Küsi nüüd. Ära külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! karda. Võid täitsa rumalat asja küsida. Küsi. (Roland lahkub.) LAURA: Miks te Rolandisse niimoodi suhtute? OSVALD: Kas Roland oli see noormees, kes 2. stseen sinuga kaasas oli? LAURA: Jah. (Osvald variseb kokku, jääb lamama
Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. Paus.) OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. (vaikselt) Laura jääb hommikuni siia kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd õue... ja tuled hommikul. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.) 2 stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. LAURA: (vaikselt) Appi! ROLAND: (kargab tuppa) Nii! OSVALD: (tõuseb rahulikult püsti) Kukkusin! ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu. Võta saapad ära. (Osvald paneb saapad kuivama, võtab villased sokid.) Siin on mõned augud sees. Kas ma teen teed või kohvi? Ma teeksin midagi sooja juua
Tal on kõik ja ta jääb kõigest ilma. Poisikesest, kes esialgu maailmas ja maailmaga väga hästi hakkama saab, saab mees, kes on pahuksis kõige ja kõigiga, välja arvatud ta enda kaduv maailm. Metsarahva viimsed esindajad kuulutavad sõja külarahvale ja raudrahvale. Ei saa öelda, et ebaõnnestunult. 28. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kui Leemeti kujunemisromaan. LOED PIKA KOKKUVÕTTE LÄBI JA JUTUSTAD ISE KUIDAS LEEMET KUJUNES !!! Lugu räägib mehest nimega Leemet. Mehest, kes on kõiges viimane. Viimane õige eestlane, viimane metsas sündinu, viimane mees, kes teab ussisõnu, viimane, kes nägi Põhja Konna... Leemet on mees, kes muutuvas ajas suudab jääda kuni lõpuni iseendaks. Ta näeb, kuidas seni metsas elanud inimesed kolivad ära külla, lageda taeva alla elama. Kuidas rahvas ahnelt neelab uusi kombeid ja
seiast“. Selles Vana-Kreeka eeposes usalda- vormis keelekasutus juhtimiskontekstis: „Kas sa hõigud...?“; „Sa ei peaks hõikuma, eks?“; „Miks takse Mentorile (Odüsseuse pikaaegsele us- Odüsseus ja mina... sa jutustad?“; „Kas sa oled oma pingist väljas...?“ „Kas sa võid palun tahvli poole vaadata?“; „Kas tavale sõbrale) Odüsseuse ja Penelope poja me tunneme teineteist sa pole veel alustanud?“ Telemachose toetamine. Ta tuli selle rolliga kaua... sa tead, Telemachos...; Õpetaja ei pruugi olla teadlik talle iseloomulikust keelekasutusest distsiplineerimiskontekstis;
annaabi.ee 
