312. · Esialgu kristluse keskusteks peamiselt linnad. · Üks olulisemaid sündmusi frankide ristimine 5. sajandi lõpul · Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus, suurt osa etendasid ka misjonärid. Katoliku kiriku organisatsiooni ja vaimulikkonna kujunemine · Kokku kestis Euroopa ristiusustamine üle tuhande aasta. · Kateeder piiskopi jutlustamistool · Kaanon vaimulikkonna nimekiri · Piiskopi ülesanded: preestrite ametissepühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. · Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosoleks piiskopi eesistumisel · Kristlaste hingehoiutööd tegi preester
etnograafika kohta. al-Idrisi koostas maailmakaardi kus oli esmakordselt märgitud ka Eesti. Firdausi (940-1020) koostas ja värsitas rahvuseepose ,,Sahneme" Nizami (1141-1209) iraani luuletaja. Mõisted: Ulemaa Islami kirikukogu Sariaat Islamiusu üks kolmest tähtsamaist raamatutest. Misjonärid (lad. k. misso lähetus) Kritluse levitajad. Piiskopid algselt kogudes ülevaatajad, neist lähtus Katoliku kiriku hierarhia. Kateeder Piiskopi jutlustamistool. Katedraal Piiskopikirik Kaanon Linna vaimulikkonna nimekiri, kuhu olid kantud madalate astmete vaimulikud, kes olid koondunud piiskopi ümber. Kanoonikud - madalate astmete vaimulikud, kes olid koondunud piiskopi ümber. Toomkapiitel Kanoonikute moodustatud piiskopi juurde kuuluv abitav ja nõuandev kogu, kooses tavaliselt 12 kanoonikust. Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel.
Usume keskaega Mõisted Paavst Roomakatoliku kiriku pea Apostel Kristuse jünger, keda Jeesuke läkitas usku levitama. Kristuse asemik maa peal. Kirikukümnis Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. See tagas keskajal kirikutele püsiva sissetuleku. Katedraal toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio saatmine, lähetus). Karolingide renessanss Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte
Keldi hõimud, roomlased, germaani hõimud (anglid, saksid), taanlased. 23. Millist osa etendasid anglosaksid SBR ajaloos? Nende vallutatud alast kuj. hiljem Inglismaa. 24. Kuidas on normannid seotud SBR ajalooga? Käisid Inglismaal rööv- ja rüüsteretkedel, 1016 alistasid kogu Inglismaa. 25. Mis juhtus SBR-s 1066.a.? Hertsog Cuillaume alistas anglosaksid lahingus Hastingsi lähedal 14.okt. 26. Mis on kateeder ja toomkapiitel? Kateder piiskopi jutlustamistool. Toomakapiitel piiskopi juurde kuuluv nõuandev kogu. 27. Millised on piiskopi ja preestri ülesanded? Piiskopil ordineerimine, leeritamine, kõige pühitsemine, sisseõnnistamised, vaimulike kontrollimine. Preestril armulaua pühitsemine, sakramentide jagamine, jutluste pidamine. 28. Nimeta 7 sakramenti. Ristimine, leeritamine (konfirmatsioon), armulaud (leib + vein), pihtimine, viimne võidmine, abielu
käsikirjade kaudu. Piktid-olid hõimuliit, rahvas või rahvad, kes asustasid varakeskajal Põhja-Sotimaad. Anglosaksid-germaani hõimud.Germaanlaste enamiku moodustasid anglid ja saksid,kes saabusid Suurbritanniasse ja jäid sinna elama. Milaano edikt-oli proklamatsioon,mis kehtestas ristiusu Rooma Riigis sallitud usuks. Misjonär-on kristluse levitaja. Katedral-Linnas asuv jumalakoda, kus oli piiskopi jutlustamistool-kateeder,millest ongi tulnud piiskopikiriku nimetus. Kaanon-nimekiri,kus jumalateenistuse tähtsuse suurenemine koondas piiskopi ümber madalamate astmete vaimulikke ja nad pidid olema kantud selle linna nimekirja. toomkapiitel-oli nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopkonna juhtimisel. Sakrament-on Kristuse seatud püha toiming, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud.
Viikingite kiri oli riinikiri, mis lähtub ladina tähestikust. Esimesed tähed on f,th,r,k ja tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma. Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad, need olid suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis. Lääne-euroopa ristiusukiriku kujunemine Katoliku kiriku organisatsioon ja vaimulikkonna kujunemine Piiskopid olid algselt koguduse ülevaatajad. Linnas asus ka jumalakoda, kus oli piiskopi jutlustamistool- kateeder, millest on tulnud piiskopkiriku nimetus katedraal. Kaanon- vaimulikkonna nimekiri. Toomkapiitel- piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosoleks piiskopi eesistumisel. Visitatsioon- külastus mille ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja need kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgides seal ordureeglitest kinnipidamist. Katoliku kiriku õpetus
Tavaliselt ei asunud need vahetult haudade juures, vaid teede ääres möödujatele lugemiseks. Mälestuskivid jutustasid viikingitest, kes olid langenud kusagil kaugemal sõjaretkel. Saaga Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid. Suuliselt edasikantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis." Vanem Edda" Milano edikt Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur aastal 313. Katedraal piiskopikirik. ( jutlustamistool kateeder) Toomkapiitel Kanoonikutest moodustunud piirkopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Sakrament rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ja mis peavad usklikele edasi andma jumala armu. Missa Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks. ( Missa lähetatud, saadetud) Missa on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku ja luterlikus kirikus. Diocletianus Rooma keiser. Valitses aastatel 284-305
Domeen kuninga maavaldus Allood täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallisuhted. Mille poolest erines senjööri ja vasalli suhe feodaali ja talupoja suhtest? Tasu viisid olid teistsugused: rent ja muud maksud ja/või teotöö, talupojad ei olnud vabad ning isandal ei olnud kohustusi talupoja suhtes. Peatükk 9 313.a Constantinus Suur tunnistas Roomas lubatuks ristiusu (Milano ediktiga). 381.a kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Kateeder piiskopi jutlustamistool Katedraal piiskopikirik Kaanon linna vaimulikkonna nimekiri. Toomkapiitel piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Piiskopi ülesanded: *preestrite ametisse pühitsemine *ristitute leeritamine *kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine *altarite pühitsemine *kirikute ja kabelite sisseõnnistamine. *verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine
Viimasena ristiusustati leedulased 1386 aastal. Katoliku kiriku organisatsiooni ja vaimulikkonna kujunemine. Katoliku kiriku hierarhia on lähtunud piiskoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Esimeseks Rooma piiskopiks peetakse apostel Peetrust. Ta oli Galilea kalur, kellest sai Kristuse lemmikjünger. Suurem osa vaimulikkonnast kogunes linna, sest seal oli enamus kirikutest. Linnas asus ka see jumalakoda, kus oli piiskopi jutlustamistool kateeder, millest on tulnud piiskopikiriku nimetus katedraal. Aja jooksul tõusid suuremate piirkondade etteotsa peapiiskopid. Jumalateenistuse tähtsuse suurenemine koondas piiskopi ümber madalamate astmete vaimulikke, kes olid kantud selle linna vaimlikkonna nimekirja kaanonisse. Hiljem moodustasid kaanonikud piiskopi juurde kuuluva abistava ja nõuandva kogu toomakapiitli, mis koosnes tavaliselt 12 kanoonikust. KORDAMINE
Kirikuorganisatsioon kujunes välja 10.sajandiks. Katoliku (kr k katholikos – üldine) kirik ühendas kõiki kristlaseid sõltumata rahvusest, seisusest ja riigipiiridest. Alates ristiusu kiriku tekkest jagunes kogu kristlik maailm piiskopkondadeks ja mitut piiskopkonda ühendavateks peapiiskopkondadeks, kus korraldasid usuelu peapiiskopid. Piiskopkondade keskustesse olid rajatud katedraalid (lad k cathedra – tool, piiskopi jutlustamistool), mida on nimetatud ka toomkirikuteks (lad k domus – maja, piiskopi koda). Piiskopid pühitsesid ametisse preestrid (kr k presbyter – vanem), kelle ülesandeks oli jumalateenistuste pidamine ja sakramentide jagamine. Preestreid abistasid kirikuteenistustel vikaarid (lad k vicarius). Piiskopid kontrollisid piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldasid selle kontrollimiseks visitatsioone (e kirikukatsumisi). Paavsti
· 381 ainuusuks Rooma riigis · Rooma riigis oli neli patriarhaati: Jeruusalemm, Antiookia, Aleksandria ja Rooma · Kujunes välja kirikuorganisatsiooniline struktuur · Kiriku juht oli paavst- Rooma piiskop. Sellele pani aluse Leo I- Lääne-Rooma salakeiser 440-461 · Keiser Valentianus III kinnitas 445 Rooma piiskopi primaadi Õhtumaa üle · Paavstile järgnesid piiskopid- suuremate piirkondade vaimulikud valitsejad · Kateeder- piiskopi jutlustamistool · Katedraal-toomkirik, piiskopikirik · Eestis- Tallinnas, Tartus ja Haapsalus toomkirikud · Kanoonikud- madalamad vaimulikud moodustasid kanoonite kogu ehk toomkapiitli, reeglina oli neid 12 · Piiskopi ülesanded: o ordineerimine-preestrite ametisse pühitsemine, o koufirneerimine- leeritamine, o pühitsemine- oma õnnistuse andmine erinevatele asjadele o visiteerimine ehk visitatsioon- külastamine, ,,kiriku katsumine",
sajandil. Püha Patrick käis samal sajandil misjönäri tööd tegemas Iirimaal, ning Püha Bonifacius Saksamaal 8.sajandil. Viimased paganad olid Balti riigid, Leedu! Piiskop-ametisse pühitsemine, leeritamine, sinodite ja visitatsioonide korraldamine. Preester-armulaua pühitsemine, jutluste pidamine, sakramentide jagamine. Tegi hingehoiu tööd. Kanoonik-madalama astme vaimulik. Sõnast Kaanon-vaimulikkonna nimekiri. Katedraal-sõnast kateeder-piiskoppide jutlustamistool. Sinod-piiskopkonna oluline vaimulike koosolek, kus arutati ja peeti nõu päevakorras olevate teemade üle. Visitatsioon-kulastus, mille käigus piiiskop kontrollis, kas kirikud peavad ordureeglitest kinni. KATOLIKU KIRIKU ÕPETUS Usk kristuse ülestõusu ja pattude lunastussae; igavene elu. Piibel-4.sajandil tõlkis Hieronymus selle ldina keelde. Kaks osa: Vana Testament-heebrea keeles, räägib juutide
Viimased paganad olid luudulased 1386. Ristiusu ulatuslikum levitamine oli misjon, sai alguse Briti saarte, eelkõige inglismaal(püha Patrick). Inglismaal sai kiriklikuks keskuseks Canterbury peapiiskopkond (saare kaguosas). b) Kiriku organisatsioon Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks (mille eesotsas olid piiskopid) ja peapiiskoppkondadeks (eesotsas peapiiskopid), kes korraldasid usuelu neil ealluvas piirkonnas. Piiskopkonna kestust tähistas piiskopikirik ehk katedraal (piiskopi jutlustamistool) katedraale nimetatakse ka toomkirikuteks. Piiskopi pühitses ametisse preester, kelle ül oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenuseid. Igas kohalikus kirikus oli tavaliselt oma preester. Tegelikkuses määras preestrid ametisse maaisand, kuid piiskopp pidi selle kinnitama ja andama preestrile vaimuliku pühitsuse. Oli ka teisi vaimulikke, kes olid abiks. Piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimuliku tegevust ja korraldas
Inglise kuningaks sai anglosaksi päritolu Edward Usutunnistaja. Kuidas sai inglise kuningaks William I Vallutaja lk. 50 1.6 Lääne-Euroopa ristiusu kirikute kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik 381a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Vara-keskajal oli kirik ainus kultuurikandja ja vaimulikud ainsad kirjaoskajad ja hariduse andjad. Misjonärid ristiusu levitajad Katoliku kiriku organisatsioon Kateeder piiskopi jutlustamistool Katedraal piiskopkonna peakirik Kaanon ühe linna alamaastme vaimulike nimekiri Toomkapiitel oli 12st vaimulikust koosnev piiskopi abistav kogu Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel Piiskopi ülesanded: · Preestrite ametisse pühitsemine · Kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine · Altarile pühitsemine · Kirikute ja kabelite sisse õnnistamine · Verevalamisest rüvetatud paikade pühitsemine
piiskopkonnas vaimulike kontrollimine, korraldas sinodeid ja visitatisioone Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel, seal tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid ja jagati vaimulikele korraldusi Visitatsioon külastus, selle ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgis ordureeglitest kinnipidamist Katedraal piiskopkirik, nimetus tuleneb kateedrist, mis on piiskopi jutlustamistool Toomkapiitel kanoonikutest moodustunud abistav ja nõuandev kogu piiskopi juures (kanoonikud madalamate astmete vaimulikud, kes olid kantud linna vaimulikkonna nimekirja kaanonisse), 12 kanoonikut Preester pühitses armulauda, jagas ka teisi sakramente, pidas jutlust, sooritas kiriklikke toiminguid Kirikukümnis maks, mis moodustas algselt ühe kümnendiku saagist, jagunes suurkümniseks (vilja pealt), väikekümniseks (aiasaadused) ja looma- e. verekümniseks
annaabi.ee 
