4. Milliseid ühiskondlikke muutusi tõi reformatsioon endaga kaasa? Algasid talurahvasõjad, talupojad nõudsid pärisorjusest vabastamist, see suruti maha, millega lõppes reformatsioon kui rahvaliikumine ja see muutus poliitiliseks liikumiseks. 5. Mille poolest erinevad teineteisest katoliku ja luteri kiriku interjöör? Mida erinevat oskad välja tuua jumalateenistuse korra kohta? Luteri kirikus pöörati suurimat tähelepanu jutlusele ja palvetele, eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid, jutlus oli rahvakeelne ning kesksel kohal lisaks jutlusele oli ka kirikulaul. Katoliku kirik- 7 sakramenti, pühakute kultus, ladinakeelne Piibel, ladinakeelne jumalateenistus ja rahvakeelne jutlus, õndsaks saab kiriku vahendusel, munklus, abielukeeld preestritel. Luteri kirik- 2 sakramenti (ristimine ja armulaud), pühakute kultuse eitamine, emakeelne pühakiri, rahvakeelne jumalateenistus ning jutlus, õndsaks saab läbi
sakramendist vaid kahte,s.o ristimist ja armulauda Katharina von Bora Reformatsioon Saksamaal Paavast Leo X Lutheri tegevusele ei pööratud tähelepanu, kuni märgati ,et tal on rahva toetus Luther kuulutati lindpriiks ,ta varjas end aasta aega Friedrich Targa lossis Luteri kirik Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal Reformatsioon ja rahvaliikumised Reformatsioon ei haaranud vaid kõrgkihti vaid ka alamrahvas leidis Lutheri õpetust 1524-1525 aastad on näinud ajalukku Saksa talurahvasõja nime all Reformatsioon kui rahvaliikumine muutus
3) vaimulike eelistatud seisus tekitas pahameelt 4) Lutherile ei meeldinud indulgentside müük Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ning ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. *Martin Luther - luterlus (Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle, tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele, kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid, rahvakeelne jumalateenistus) *Ulrich Zwingl - usupuhastaja šveitsis, armulaud oli vaid sümboolseks mälestustoiminguks *Johann Calvin - Zwingli õpetuse edasiarendaja, kalvinism - töö oli oluline, traditsioonid, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. *anglikaani kirik - jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kirikuga, õpetus oli protestantlik – missad olid
Paavstil olid ilmalikud huvid 2. Saksamaa oli poliitiliselt killustatud . Luther sai rahva toetuse. . Luther kutsuti 1521. a Wormsis toimuvale Saksa riigipäevale, lootuses, et ta loobub oma seisukohtadest, kuid Luther ei teinud seda. .Luther kuulutati lindpriiks, varjas ennast aastaid Friedrich Targa lossis, kuid siis pöördus tagasi Wittenbergi ja asus uut kirikut üles ehitama. Luteri kirik Riik võttis kiriku vara ja maavaldused endale. Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele. Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused. Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal. Augsburgi usurahu 1526. a vürstidel õigus määrata oma alluvate usku. 1555. a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. "Kelle valitsus, selle usk" see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlase puhul, ei laienenud kalvinistidele. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused
protestantideks. Reformatsiooni ajendiks peetakse Saksamaale saabunud indulgentse, mida Johann Tetzel innukalt peale surus kirikule raha saamiseks. Nagu varem mainitud, siis reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kuid esialgu Lutheri tegevusele ei pööratud suuremat tähelepanu, mistõttu reformatsioon sai kiirelt edasi levida. Läbi mitmete tõkestuste sai Luther lõpuks lindpriiks ning asus Wittenbergis uut kirikut ehitama. Kirikus pöörati tähelepanu jutlusele ja palvetele ning eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid. 1524-1525 olid talupojasõjad, kus nõuti pärisorjusest vabastamist ning reformatsioon muutus poliitliseks liikumiseks, kuid Lutheri poolne toetus jäi talupoegadel saamata. 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahuga kinnitati Saksamaa usuline lõhenemine ning sellega määratleti luterluse põhiseisukohad. Tulemuseks olid Piiblid rahvuskeeltes ning usurahu lubas nii Luteri kui ka katoliku usku.
loobuti abielu sõlmimistest ja ristimistest. Sammuti jättis soovida ka pastorite haridus ja kõlblus. Eestimaal tegi suure töö kirikute ülesehitamisel ära J.Jhering. Ta töötas välja kirikutele iseloomuliku rangete karistuste süsteemi. Näiteks nagu kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, erinevate rahatrahvide kehtestamine ning häbipingil põlvitamine. Kirikust koristati ära kõik vitraasid, maalid ja muud kaunistused, et juhtuda inimeste tähelepanu üksnes jutlusele. Et rahvale jutlusi arusaadavamaks teha, hakati neid pidama emakeeles. Kahjuks selline luterluse peale surumine tekitas usulise sallimatuse, mille tagajärjel tekkisid nõiad ning hakkati läbiviima nõiaprotsesse. Rootsi aeg tõi Eestile palju kasu. Rootsi kindlustas eesti rahvale pika rahuaja, kus rahvas sai end koguda tragöödiatest ja kaotustest ning elada rahulikku pereelu. Sama oluline oli see, et tänu rootslastele õppisid eestlased lugema ja kirjutama ning targemad isegi rehkendama
Oma tõlkega lõi Luther nüüdis-saksa kirjakeele. Luther säilitas oma hämmastava töövõime elu lõpuni. .Aladel aga ,kus reformatsioon võitis ,said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu. Kloostrid suleti . Vaimulikud said õiguse abielluda, mis katoliku preestritele oli keelatud .Martin Luther abiellus ise endise nunnaga. Riik-võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Et koguda tähelepanu oleks koondunud jutlusele ja palvetele , eemaldati kirikust liigsed kaunistused ja pühapildid. Ladinakeelsed jumalateenistused asendati rahvakeelsega. Kesksele kohale tõusid jutlus ning kirikulaul .Ka Luther kirjutas kirikulaule , nende hulgas luteri kiriku hümniks peetavat '' Üks kindel linn ja varjupaik'' ning tänini tuntud jõululaul ''Ma tulen taevast ülevalt''. Reformatsioon ja rahvaliikumine: Reformatsioon ei haaranud ainult vaimulikkonda ja ühiskonna kõrgkihti. Ka alamrahvas
Oma tõlkega lõi Luther nüüdis-saksa kirjakeele. Luther säilitas oma hämmastava töövõime elu lõpuni. .Aladel aga ,kus reformatsioon võitis ,said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu. Kloostrid suleti . Vaimulikud said õiguse abielluda, mis katoliku preestritele oli keelatud .Martin Luther abiellus ise endise nunnaga. Riik-võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Et koguda tähelepanu oleks koondunud jutlusele ja palvetele , eemaldati kirikust liigsed kaunistused ja pühapildid. Ladinakeelsed jumalateenistused asendati rahvakeelsega. Kesksele kohale tõusid jutlus ning kirikulaul .Ka Luther kirjutas kirikulaule , nende hulgas luteri kiriku hümniks peetavat '' Üks kindel linn ja varjupaik'' ning tänini tuntud jõululaul ''Ma tulen taevast ülevalt''. Reformatsioon ja rahvaliikumine: Reformatsioon ei haaranud ainult vaimulikkonda ja ühiskonna kõrgkihti. Ka alamrahvas
kirikukogude eksimatuse eitamine. Vaieldamatu autoriteet on Piibel, sest selle kaudu kõneleb Kristus Emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine Tahtevabaduse eitamine Sakramendid on vaid ristimine ja armulaud Kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja Pühakutekultuse eitamine Tsölibaadi kõrvaleheitmine Kloostrite ja mungaordude kaotamine Kirikuvarade võõrandamine (sekulariseerimine) Luterlik kirik Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal 9 Augsburgi usutunnistus 1530 Augsburgi riigipäeval 1530 üritasid reformatsiooni pooldajad veel kord saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus. Lutheri asemel osales seal Philipp Melanchton Lepitus ei õnnestunud Karl V tõrjus kõik
kirikukogude eksimatuse eitamine. Vaieldamatu autoriteet on Piibel, sest selle kaudu kõneleb Kristus Emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine Tahtevabaduse eitamine Sakramendid on vaid ristimine ja armulaud Kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja Pühakutekultuse eitamine Tsölibaadi kõrvaleheitmine Kloostrite ja mungaordude kaotamine Kirikuvarade võõrandamine (sekulariseerimine) Luterlik kirik Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal 9 Augsburgi usutunnistus 1530 Augsburgi riigipäeval 1530 üritasid reformatsiooni pooldajad veel kord saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus. Lutheri asemel osales seal Philipp Melanchton Lepitus ei õnnestunud Karl V tõrjus kõik
Täiesti vastuvõetamatu oli Lutherile patukustutuskirjade müük, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. 3. Kirjelda muutusi, mida reformatsioon kirikutesse tõi. Kohalikud vürstid või linnaisandad said kiriku üle võimu. Kloostrid suleti. Vaimulikud said õiguse abielluda, mis katoliku preestritel keelatud oli. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Et koguduse tähelepanu oleks koondunud jutlusele ja palvetele, eemaldati kirikuist liigsed kaunistused ja püha pildid. Mitmel pool toimunud pildirüüsteliikumise käigus hävitati kirikutes altarid ja pühakute kujud. Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega. Kesksele kohale jõudsid jutlus ning kirikulaul 4. Nimeta ja selgita vastureformatsioon suundasid. Katoliku kiriku otsene vastutegevus: See seostus inkvisatsiooni tugevnemisega, mis
Bulgaarias, Küprosel, Venemaal, Valgevenes ja Gruusias. Rahulolematus katoliku kirikuga põhjustas 16. saj. nn. usupuhastuse reformatsiooni. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid (luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism, metodism). Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Luterluse rajas Saksamaal 16. saj. I poolel M. Luther. Luterlikul jumalateenistusel langeb pearõhk jutlusele, mitte kombetalitlusele. Luterlasi on Saksamaal, Skandinaavia riikides, USA-s, Lätis ja Eestis. Kristlasi on maailmas rohkem kui 1 miljard. Kasutatud kirjandus: · www.wikipedia.org · www.google.com · www.neti.ee · www.miksike.ee · ,,Maailma Usundid 2006" Elizabeth Breuilly ; Joanne O'Brien ; Martin Palmer
laulude/tekstidega. Templiteenistus ohvriteenistus tapeti tall. Kristlik teenistus missa on samuti ohvriteenistus, ehkki sümboolselt kedagi enam ei ohverdata, keegi on juba ohverdatud. Sünagoogid ja neis toimuvad palvetunnid, pühade tekstide lugemine ja kommenteerimine eeskuju kristlikule evangeeliumi lugemisele ja loetule järgnevale, seda kommenteerivale jutlusele. 11 Muusikaloolased arvasid pikalt, et esimesed kristlased kujundasid oma teenistuse juutide sünagoogis toimunu eeskujul. Nüüd usutakse, et kiriku ja sünagoogi traditsioon arenesid eraldi. Varakristlased võisid isegi tahtlikult hoiduda juutide teenistust imiteerimast, et esile tõsta oma erilisust, erinevust juudiusust ja selle rituaalidest.
reformatsiooni omandanud juba sellise mõju ja ulatuse, et maha suruda polnud enam võimalik. Luther pöördus tagasi Wittenbergi ja asus uut kirikut üles ehitama. Aladel, kus reformatsioon võitis, said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu. Kloostrid suleti. Vaimulikud said õiguse abielluda, mis katoliku preestritel oli keelatud. Martin Luther abiellus ise endise nunnaga. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Et koguduse tähelepanu oleks koondunud jutlusele ja palvetele, eemaldati kirikuist liigsed kaunistused ja pühapildid. Mitmel pool toimusid pildirüüsteliikumise käigus hävitati kirikute altarid ja pühakute kujud. Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelega. Kesksel kohal tõusid jutlus ning kirikulaul, mis aitas kaasata koguduse jumalateenistuse. Ka Luther ise kirjutas kirikule, nende hulgas luteri kiriku hümniks peetav "Üks kindel linn ja varjupaik" ning tänani tuntud jõululaulu "Ma tulen taevast ülevalt".
fanatismiga, kus nii mõnigi koguduse liige sattus ülepingutatud palvetamise tagajärjel letargilisse olekusse, mille ajal käidi ära kas taevas või põrgus, sellest välja tulles rääkisid nad aga osa saanud ilmutustest. 17 Just oma tundekülluse poolest erinesid vennastekoguduse jutlused teiste konfessioonide jumalateenistustest, kuid neil oli veel teisigi erijooni. Näiteks panid hernhuutlased rohkem rõhku laulmisel ja mitte niivõrd jutlusele. Jutlused küll ei puudunud, kuid need pidid olema lihtsad ja selged ning erinevalt teistest kirikutest võisid jutlusi pidada ka lihtsad inimesed. Juba Zinzendorf rõhutas, et koguduse võimas laul pidi olema mõjuvõimsam üksiku inimese kõnest, seetõttu asendas laul ka kiriklikku palvet. Vaikimine 14 Guntram Philipp. Die Wirksamkeit der Herrnhuter Brüdergemeinde unter den Esten und Letten zur Zeit der Bauernbefreiung. Köln 1974, 153. 15 M. Laur, Eesti ajalugu, 142. 16 A
peetakse domineerivamaks pooleks ühiskonna sekulariseerumist, purustas usupuhastus Euroopa keskaegse ühiskonnakorralduse, avades ukse uude ajastusse. Reformatsioon kui usupuhastus Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas alati vastuseisu ning nõudmisi ristiusu algete juurde tagasi pöörduda. Puhastamine paavstist ja lõpetades kiriku maalidega, mis segavad keskendumist jutlusele ja usule, tekib pildirüüste. Alles jääb usupuhastusest piibel, mis oli Lutheri jaoks ainud usuline allikas ja kaks sakramenti (ristimine, armulaud) Luther: inimene saab õndsaks vaid usu läbi. Üha enam süvenes Lutheris arusaam, et kui inimesel puudub seesmine usk, siis pelgalt kirikus käimisest õndsakssaamiseks ei piisa. Õndsakssaamine sünnib vaid tänu Jumala armu, inimese enda usu ning pühakirja järgimise läbi.
Ta käskis Ekkel end vihelda, läks ikka tükk aega ja Ekke oli juba päris väsinud kui praost käskis tal lõpetada. Nüüd küsis ta Ekkelt, et kas minna külasse või siis magama. Ekke mõtles hetke ja mõlemad läksid ära magama. Pühapäeva hommikul kui inimesed hakkasid kirikusse minema sättis praost oma marjaleti kiriku juurde hakkama ja käskis Ekkel seal seista, ehk keegi tahab osta, et kui ta ise seal seisaks siis tunneksid kõik nagu kohustust marju osta. Kui rahvas jutlusele läheb hakkab ekke äri minema, ta juurde tulevad külapoisid ja ostavad marju. Kui jutlus läbi on mõtleb Ekke, et nüüd saab ta praosti käest sõimata, sest korvid on kõik täis. Aga praost on üllatavalt õnnelik oma seitsme krooni ja kolmekümne sendi üle, mis oli ta saanud kasumit. Koju jõudes pani ta selle suurelt raamatusse kirja, et oli saanud kasumit, sest muidu on ta ainult töölistele välja maksnud ja sisse pole midagi tulnud
Ta käskis Ekkel end vihelda, läks ikka tükk aega ja Ekke oli juba päris väsinud kui praost käskis tal lõpetada. Nüüd küsis ta Ekkelt, et kas minna külasse või siis magama. Ekke mõtles hetke ja mõlemad läksid ära magama. Pühapäeva hommikul kui inimesed hakkasid kirikusse minema sättis praost oma marjaleti kiriku juurde hakkama ja käskis Ekkel seal seista, ehk keegi tahab osta, et kui ta ise seal seisaks siis tunneksid kõik nagu kohustust marju osta. Kui rahvas jutlusele läheb hakkab ekke äri minema, ta juurde tulevad külapoisid ja ostavad marju. Kui jutlus läbi on mõtleb Ekke, et nüüd saab ta praosti käest sõimata, sest korvid on kõik täis. Aga praost on üllatavalt õnnelik oma seitsme krooni ja kolmekümne sendi üle, mis oli ta saanud kasumit. Koju jõudes pani ta selle suurelt raamatusse kirja, et oli saanud kasumit, sest muidu on ta ainult töölistele välja maksnud ja sisse pole midagi tulnud. Sellest aga ei saanud
Seetõttu pöörduvad linnad Lutheri poole, et kinnitusi küsida. Luterluse territoriaalne ülestõus. Luther jätkuvalt kirjutab ja tõlgib, mitte ainult n.ö õpetuslikel teemadel, vaid ka kiriku sotsiaalsest uuenemisest, aga ka kiriku välisest korrast. Sellega tegelevad ühtmoodi innukalt kõik reformaatorid. S.t tegeldakse missakorraga. 1524. a antakse välja 1. koguduse lauluraamat. 1526. a on pärit Saksa missakord, mis toetub missa vormelile, kuid kus on suur rõhk pandud jutlusele. 1527. a märtsis läheb Luther Wittenbergi tagasi. LOENG 01.12.2020 – KONFESSIONAALNE AJAJÄRK VAATA LÜHIKOKKUVÕTET!
kiriku ja ühiskonna muutust laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses. Reformatsiooni põhjused: · Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla. · Vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu. Luterluse põhiseisukohad: · Olulised on ristimine ja armulaud. · Luther eitab tsölibaati. · Kristlik kogudus on võrdsete ja vabade ristiinimeste ühendus. · Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele. · Rahvakeelne ja lihtne jumalateenistus. · Hüljati pühakute kultus. Kalvinismi põhiseisukohad: · Ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte Jumal on ette näinud iga inimese saatuse: ühed on määratud õndsaks saama ja lähevad taevariiki, teised on määratud hukatusele ja lähevad põrgusse. 44 · Kellegi võimuses pole seda ettemääratust muuta
kõikvõimsusega. Samal seisukohal oli ka Calvin, kuid tema arvates võib Jumal meile oma valikust ka maises elus märku anda. Hiljem on Calvinit vulgariseeritud, otsekui oleks ta väitnud, et majanduslik edu ongi väljavalituse tõendiks. Siiski hülgas ta senise arusaama kasinusest kui kristlikust väärtusest ning äritegevusest kui patust. 1541. aastal asus Calvin juba Genfis oma õpetust praktikasse rakendama. Et kogu koguduse tähelepanu koonduks jutlusele ja palvetele, kõrvaldati kirikutest altarid ja pühapildid. Teenistused toimusid nüüd ilma küünlasära ja orelimänguta. Pühapäeviti ja kirikupühadel keelati mistahes lõbustused. Eelistatuks sai musta värvi riietus, loobuti ka ehete kandmisest. Koguduse valitud ametikandjatel oli õigus igal ajal kontrollida inimeste eraelu. Karmi kirikukorralduse ignoreerijaid võis tabada koguni hukkamine.
annaabi.ee 
