5)otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu 6) täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. 19. Kohtute haldamine Vt tabelit!? § 39. Kohtuhaldus. Esimese ja teise astme kohtuasutusi hallatakse kohtute haldamise nõukoja ja Justiitsministeeriumi koostöös. Kohtud täidavad kohtuhaldusülesandeid, kui see tuleneb seadusest. Justiitsminister võib oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda üle kohtule. Justiitsministril ei ole käsu- ega distsiplinaarvõimu kohtunike suhtes. Kohtuhaldus peab tagama: 1) võimaluse sõltumatult õigust mõista; 2) õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused; 3) kohtuteenistujate piisava väljaõppe; 4) õigusemõistmise kättesaadavuse. Kohtute haldamise nõukoda. Kohtute haldamise nõukotta (edaspidi nõukoda ) kuuluvad Riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks
5)otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu 6) täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. 19. Kohtute haldamine Vt tabelit!? § 39. Kohtuhaldus. Esimese ja teise astme kohtuasutusi hallatakse kohtute haldamise nõukoja ja Justiitsministeeriumi koostöös. Kohtud täidavad kohtuhaldusülesandeid, kui see tuleneb seadusest. Justiitsminister võib oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda üle kohtule. Justiitsministril ei ole käsu- ega distsiplinaarvõimu kohtunike suhtes. Kohtuhaldus peab tagama: 1) võimaluse sõltumatult õigust mõista; 2) õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused; 3) kohtuteenistujate piisava väljaõppe; 4) õigusemõistmise kättesaadavuse. Kohtute haldamise nõukoda. Kohtute haldamise nõukotta (edaspidi nõukoda ) kuuluvad Riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks
Teenistusliku järelevalve peamiseks väljundiks on distsipli- naarmenetlus, mille algataja võib koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ning nõuda seletusi (KS § 91 lg-d 2 ja 3). Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on KS kohaselt eelnimetatud isikutel, lisaks Riigikohtu esimehel ja õiguskantsleril kõigi kohtunike suhtes ning Riigikohtu üldkogul Riigikohtu esimehe suhtes. Varem kehtinud kohtuniku staatuse seaduse*10 (KSS) § 21 kohaselt oli ka justiitsministril esimese ja teise astme kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise õigus. Euroopa Liidu kandidaatriikide kohtusüsteeme uurinud eksperdid leidsid, et see võib riivata kohtute sõltumatust.*11 Euroopa Nõukogu 5 Vt nt D. Liiv, M. Sarapuu. Kohtute sõltumatus ja selle piirid tegelikkuses. P. Pruks jt. Kohtute sõltumatus ja kohtusüsteemi toimimise efektiivsus Eestis. Tallinn 2002, lk 2123. 6 K. Merusk (viide 3), lk 116. 7
Selle vastu räägib ka see, et arvatavasti ei hakkaks justiitsminister sellise õiguse andmisega isiklikult kriminaal- asjadega tegelema, vaid teeks otsuste ettevalmistamise ülesandeks mõnele ministeeriumiametnikule. Sel- lisel juhul võib tekkida aga n-ö konkureeriv prokuratuur mõne ministeeriumi osakonna näol, mis oleks aga vastuolus riigivõimu transparentsuse nõudega. Seega demokraatlikus riigis piisab riikliku karistuspoliitika elluviimiseks, kui justiitsministril on prokuratuuri suhtes korralduste andmise õigus. Prokuratuuri asendi sätestamine põhiseaduses Niikaua kuni põhiseadus ei sätesta karistusõiguse realiseerimise initsiatiiviotsuste kohta erandit, peab prokuratuur kuuluma eksekutiivvõimu hulka. Samas on avaldatud arvamust, et prokuratuuri asendi mää- ratlemiseks tulekski viia sisse vastavat erandit sisaldav novell põhiseadusesse.*43
halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku, esimees on Riigikohtu esimees. Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid, teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms. Riigikohtu üldkogust on õigus sõnaõigusega osa võtta justiitsministril, v.a juhul, kui vaadatakse läbi kohtulahendeid. Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles ning kohtumenetluse seaduses sätestatud juhtudel muus keeles. Eesti kohtusüsteem Kui esimese astme kohus (maa- või halduskohus) on teinud kohtuotsuse, on poolel/pooltel õigus see edasi kaevata teise kohtuastmesse ringkonnakohtusse, mis vaatab asju läbi apellatsiooni korras õigusega tõendeid ümber hinnata. Kolmanda astme kohus, Riigikohus, vaatab asju läbi
Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku. Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid, teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms. Riigikohtu üldkogust on õigus sõnaõigusega osa võtta justiitsministril, v.a juhul, kui vaadatakse läbi kohtulahendeid. Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles ning kohtumenetluse seaduses sätestatud juhtudel muus keeles. Kui esimese astme kohus (maa- või halduskohus) on teinud kohtuotsuse, on poolel/pooltel õigus see edasi kaevata teise kohtuastmesse ringkonnakohtusse, mis vaatab asju läbi apellatsiooni korras õigusega tõendeid ümber hinnata. Kolmanda astme kohus, Riigikohus, vaatab asju läbi kassatsiooni korras,
Õigusnormide liigid Liigitatakse erinevatel alustel. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi liigitatakse õigusnorme: 1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Regulatiivne norm on nt kohtute seaduse § 10 lg 1: Maakohtu tööpiirkonna määrab justiitsminister. Selle normi kohaselt on maakohtu tööpiirkonna määramise õigus justiitsministril, mis on samas ka tema juriidiline kohustus. Õigustkaitsev norm on nt karistusseadustiku (KarS) § 113: Teise inimese tapmise eest karistatakse kuue kuni viieteistaastase vabadusekaotusega. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini (täitjani) tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees);
kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku, esimees on Riigikohtu esimees .Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid, teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms. Riigikohtu üldkogust on õigus sõnaõigusega osa võtta justiitsministril, v.a juhul, kui vaadatakse läbi kohtulahendeid. Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles ning kohtumenetluse seaduses sätestatud juhtudel muus keeles. Kolmanda astme kohus, Riigikohus, vaatab asju läbi kassatsiooni korras, kusjuures Riigikohus tõendeid ei hinda - vaatab asju läbi õigusliku poole pealt: kas alama astme kohtud on seadusest õigesti aru saanud, seda õigesti kohaldanud ning kas alamates astmetes on järgitud kõiki menetlusnorme.
Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku. Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid, teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms. Riigikohtu üldkogust on õigus sõnaõigusega osa võtta justiitsministril, v.a juhul, kui vaadatakse läbi kohtulahendeid. Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles ning kohtumenetluse seaduses sätestatud juhtudel muus keeles. Kui esimese astme kohus (maa- või halduskohus) on teinud kohtuotsuse, on poolel/pooltel õigus see edasi kaevata teise kohtuastmesse ringkonnakohtusse, mis vaatab asju läbi apellatsiooni korras õigusega tõendeid ümber hinnata. Kolmanda astme kohus, Riigikohus, vaatab asju läbi kassatsiooni korras, kusjuures Riigikohus
6) vandetõlk - dokumendi tõlke ja ärakirja õigsuse kinnitamisel; 49 Vt. Samas. Lk110-113. 50 . Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.garant.ru/law/10002426-000.htm. 51 , , . . . Lk 112-113. 24 7) vangladirektor - kinnipeetava ja vahistatu allkirja õigsuse ning kinnipeetava taotlusel dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel. Justiitsministril on õigus anda määrusi nimetatud isikute ja asutuste pädevuses olevate tõestamistoimingute vormistamise, registreerimise ja Justiitsministeeriumile sellekohase statistilise aruandluse esitamise kohta.52 Õigusliku staatuse teiseks erinevuseks võib olla notarite kodade formeerimine. Eesti ja Vene Notarite kodade põhilised ülesanded on samad. Erinevused seisnevad selles, et Eestis on ainult üks Notarite koda, mis asub Tallinnas53 Venemaal aga on kahte tüüpi Notarite kodasid:
õigusteaduse termineid. Õigusnormide liigid Liigitatakse erinevatel alustel. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi liigitatakse õigusnorme: 1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Regulatiivne norm on nt kohtute seaduse § 10 lg 1: Maakohtu tööpiirkonna määrab justiitsminister. Selle normi kohaselt on maakohtu tööpiirkonna määramise õigus justiitsministril, mis on samas ka tema juriidiline kohustus. Õigustkaitsev norm on nt karistusseadustiku (KarS) § 113: Teise inimese tapmise eest karistatakse kuue kuni viieteistaastase vabadusekaotusega. Õigusnormi loogiline struktuur Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini (täitjani) tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama:
Valitsuse eesotsas seisjat nimetatakse üldnimetusega peaministriks, riigiti võivad aga nimetused olla erinevad (Saksamaal -liidukantsler, mõnel pool Ministrite Nõukogu esimees). Valitsuse kooss. kuul. spetsiaalpädevusega ametk-d, mida nim. harilikult ministeeriumideks. Harilikult on ministeeriumid enda pädevuses võrdsed, üksteist nad ei kontrolli. Vahel on antud aga rahandusministeeriumile pädevus kontrollida teiste ministeeriumide rahanduslikke küsimusi, Saksamaal on näiteks justiitsministril õigus valitsuse istungil kasutada vetoõigust valitsuse aktide suhtes juriidilistel põhjustel. § 2. Valitsuse ja selle liikmete poliitiline vastutus Selline vastutus võib olla kas õiguslik (õiguserikkumiste eest) või poliitiline (parlamendi ees). Valitsuse vastutus võib olla kas kollegiaalne või individuaalne. Ainult kollegiaalset vastutust kasutatakse näiteks Prantsusmaal, Jaapanis ja Hispaanias, kus umbusaldust saab avaldada ainult valitsusele kui tervikule
Narits,54; Makkonen, 122). Alljärgnevalt esitame Eesti jurisprudentsis seni üldlevinud õigusnormide liigitused. 1. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: 1) regulatiivsed - määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad - näevad ette juriidilise vastutuse õiguserikkumise eest. Regulatiivne on nt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 3: halduskohtu reglemendi kinnitab justiitsminister. Reglemendi kinnitamise õigus on üksnes justiitsministril, mis on samas ka tema juriidiline kohustus. Õigustkaitsev on nt kriminaalkoodeksi (KrK) § 100: tahtliku tapmise eest - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kaheteistkümne aastani. Selle normiga kaitstakse üht inimese põhiõigustest - õigust elule. 2. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: 1) kohustavad; 2) keelavad; 3) õigustavad ehk lubavad või volitavad. Kohustav on nt põhiseaduse (PS) § 14 norm: õiguste ja vabaduste tagamine on
annaabi.ee 
