reguleerimine Ühishüvitiste pakkumine Tulude ümberjaotamine Majanduse stabiliseerimine Milliseid probleeme tekitavad valitsuse otsused? Tihti on valitsus majandusseaduste vastu võimetu ja valitsuse sekkumine võib tekitada omakorda probleeme. Stiimulid Informatsioon Erihuvid Kuidas riik oma tegevust finantseerib? Maksud Finantstulud Tulud varadelt Milliseid makse makstakse? Füüsilise ja juriidlise isiku tulumaks Ettevõtte tulumaks Käibemaks Aktsiisimaksud Muud maksud ja trahvid Mille poolest erinevad proportsionaalne, progressiivne ja regresiivne maksusüsteem? Proportsionaalne kõikidele kehtib samasuguse maksuprotsent. Tulude kasvades kasvab ka makstav summa. Progressiivne mida suurem on sissetulek, seda suurem on maksuprotsent. Regresiivne madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent kui kõrge
ülimlikkust üleliiduliste seaduste ees 1989 jaanuar Eesti keel sai riigikeeleks 29. veebruar EV kodanike komiteede liikumine, mille eesmärk oli EV iseseisvuse taastamine juriidlise järjepidevuse alusel 23. august Balti kett, MRP 50 aastapäeva mälestamiseks 1990 veebruar Eesti Kongressi valimine Märts ENSV ülemnõukogu valimine, Eesti peaministriks sai Edgar Savisaar 30. märts Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi EV taastamiseks
5) Organisatsioonilise mõjutamise vahend - organisatsioonist välja heitmine, ametist vabastamine. 33. Juriidilise vastutuse tunnused ja vastutuse alused: Tunnused: 1) Seos riikliku sunniga 2) Aluseks õiguse rikkumine 3) Sunni rakendaja peab olema pädev organ 4) Juriidilisele vastutusele võtmine sisaldab ka ühiskondlikku hukkamõistu Alused on seaduses ettenähtud korras tuvastatud juriidlilised faktid ning sellele vastav konkreetne subjekti määratud juriidlise vastutuse liik ja määr, mis vormistatakse üksikaktiga. 34. Juriidilise vastutuse liigid ja vastutusest vabastavad asjaolud: Liigid: 1) Sõltuvalt juriidilist vastutust kohaldavast organist a) kohtulik b) kohtuväline 2) Sõltuvalt millises õigusharus nähakse ette juriidilist vastustust a) karistusõiguslik b) tsiviilõiguslik c) distsiplinaarõiguslik Vabastavad asjaolud:
b)Eestlastel puudusid relvad, sest sakslased olid nad desarmeerinud c)Polnud loota välisriikide abi, sest Eesti oli lääneriikide poolt NSVL-le nn ma müüdud. Kas oli üldse katsel mõtet? a)Juhus võis olla pime, miks mitte üritada b)Võimaldas näidata, et eestlased ei soovi tagasi nõukogude okupatsiooni c)Mõnel üksikul valitsuse liikmel õnnestus põgeneda välismaale, kus jätkati võitlust Eesti vabariigitaastamise eet, mis võimaldas taastada 1991.a EV juriidlise järjepidevuse alusel. 14. Teise maailmasõja tagajärjed. Teise maailmasõja tagajärjed: a)eesti rahvaarv oli vähenenud 200 000- 280 000 inimese võrra b)Tagasilöök anti kultuurile, sest emigreetujate hulgas oli palju eelkõige vaimuinimesi c)Eesti rahva kultuur jagunes kahkes: kodueesti ja väliseesti d)Eestis taastati nõukogude võim ja Eesti okupeeriti taas NSVL poolt. e)Eesti kaotas peaaegu kõik oma vähemusrahvused: baltisakslased lahkusid 1939-40.a. ; rannarootslased 1943-44.a
ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Harjulased ei olnud lõplikult alla andnud. Saksa ordul õnnestus Mandri-Eesti lõpuks alistada tänu Preisimaalt tulnud abiväega. Saarlased purustati lõplikuls 1344 ja 1345. Karistuseks pidid nad ehitama uue ordulinnuse . Saare-Lääne piiskop kindlustas oma valdused Kuresaare linnusega. Kuigi Jüriöö ülestõus ebaõnnestus, olid sellel kaugeleulatuvad tagajärjed. Ordu oli saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks.1346 sai see juriidlise vormistuse, Taani kuningas loovutas oma valduse 19000 hõbemarga eest Saksa ordule. Peale ülestõusu olid mereäärsed alad laastatud. Peale seda ei toimunud tükk aega eestlase iseseisvast ettevõtmisest. Talurahva jõukam ja teovõimelisem osa arvatavasti hukkus . Väikevasallid vaesusid,sest tühjaks jäänud maa ei suutnud enam omanikku toita. Jüriöö ülestõus võib pidada Eesti keskaja veelahkmeks : nii talupoegade kui ka vallkonna sotsiaalne koosseisu ühtlustus.
suhtes, käibelolev raha tagatud välisvaluutaga, raha võimalik vabalt vahetada igal ajahektel välisvaluuta vastu. Riigi keskpanga võimalust teostada rahapoliitikat (raha hulga maj määrab välisvaluutareserv) FISKAALPOLIITIKA- Riik püüab toetada maj arengust ja vähendada tööpuudust. Vahendid eelarvelised kulutused ja maksud. TURUMAJ TOIMIMINE- MAKSUKOORMUS- maksude osatähtsus riigi maj elus, väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-s RIIKLIKUD MAKSUD- juriidlise isiku tulumaks (21%), füüsilise isiku tulumaks (21%), käibemaks (20%), sots maks (33%), aktsiisimaks, hasartmängumaks, tollimaks, raskeveokimaks, maamaks (laekub kohaliku ov arvele).Vajalik rahaliste vahendite olemasoluks või sots/maj poliitika kujundamiseks. -MIINIMUMPALK- 278.02 eurot kuus -TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKS- kindlustatul 2,8 %, tööandjal 1,4 % -Kohustuslik pensionikogumismakse määr- 2% -Alates 01. jaanuarist ei ole enam maksuarvestuses kinnipeetud elatist. Elatist ei loeta
sealhulgas kaitseväeteenistuja: avalike teenistujate hulka kuuluvad ka avaliku teenistuse seaduse (ATS) §12 lõikes 2 ja 3 nimetatud teenistujad, kellele ATS täielikult või osaliselt ei laiene · juhtimis- või kontrollorgani liige (tulumaksuseaduse §9 lg 2 sätestab, et juhtimis- või kontrollorganiks on muuhulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidlise isiku registrisse kandmiseni , likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. · välismaa äriühingu filiaali juhataja ning Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud püsiva tegevuskoha tegevjuht. · füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui 6 kuud [3] 21 Kokkuvõtte Ainetöö eesmärgiks oli anda ülevaade palga ja erisoodutusmaksu olemusest, välja tuua
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut JURIIDILISED ISIKUD. JURIIDILISE ISIKU ORGANID JA VASTUTUS. Kodutöö õppeaines "Õigusõpetus" Tartu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................4 1. JURIIDILISED ISIKUD.........................................................................5 1.1 Juriidilise isiku mõiste.......................................................................5 1.2 Eraõiguslik juriidiline isik..................................................................5 1.3 Avalik- õiguslik juriidiline isik.............................................................7 1.4 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime........................................................7 1.2 Juriidilise isiku asutamine..............................................................
Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid ja reeglid on väga kõrgel kohal püramiidis. Jutt on rahvusvahelisest tavaõigusest. Paragrahv 104 ütleb, et ainult Riigikogu häälteenamusega saab vastu võtta järgmisi seadusi: kvalifitseeritud häälteenamusega vastuvõetud seadused; sellised seadused, mille vastuvõtmine on põhiseaduses eneses kirjas. Ka kui tahad konstitutsioonilist seadust muuta, on vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Seadus on kõrgeima juriidlise jõuga õigusakt. M-E õiguskorraga riikides, ülimuslik iseloomuga. Kõik teised aktid peavad olema vastavuses seadustega. Seaduse probleem on selles, et ta on üldise iseloomuga, thus ta ei sobi väga hästi unikaalse elu juurde. Just tänu materiaalsele tähendusele on võimalik võrdsete võrdne kohtlemine. Seaduse abstraktsus annab võimaluse seda teha - communtativa ja distributiva. §109 - kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib president anda seaduse jõuga seadlusi - dekreediandlus.
formaalse tee läbimine. 2. Õigus kui subjektiivne õigus - subjektile kuuluvat objektiivsest õigusest õiguslikku võimalust teatud viisil käituda. Subjektiivne õigus on objektiivsest õigusest tulenev õiguse subjektile juriidilist võimalust. Sellele korrespondeerub alati juriidiline kohustus. Juriililine kohustus on samuti objektiivsest üigusest tulenev vajalik käitumine. Juriidiline kohustus - see on vajalik käitumine! Subjektiivset õigust ilma juriidlise kohustuseta ei saa olla. SÕ: objektiivsest õigusest tulenev võimalik käitumine, mis on garanteeritud kelellegi kuuluva juriidilise kohustusega. 3.Õigus kui normatiivne info ja kommunkatsioonimeedium. IV loeng 24.09.2013 13-17 jaanuar eksamite ajad, algusega 8:15. Õigus on kokkuleppel põhinev käitumise mastaap/etalon.
eestkostja. Õiguse subjektideks võivad olla ka seaduse alusel loodud inimste ühendused juriidilised isikud. Juriidilised isikud võivad olla eraõigulikud ja avalik-õiguslikud. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühind, usaldusühing, osaühing, aktsiaselt, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik õiguslikud aga näiteks riik ja kohalik omavalitsus. Juriidilised isikud luuakse seaduse alusel mingit funktsiooni teostama. Juriidlise isiku õigusvõimet realiseerivad selle organid, ta võib omada kõiki tsiviil õigusi ja kohustusi, välja arvatud need, mis on omased üksnes inimesele. Avalik õiguslik juriidilise isiku mõiste on seotud teooria avaliku halduse kandjatest, kus sõlmküsimuseks on nende õigusvõime. Demokraatlikus ühiskonnas ei ole avaliku halduse kanjaks üksnes riik, vaid ka teised õiguslikult iseseisvad objektid. Neid institutsioone võib
Seaduse kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seadusega või teiste isikute õigustega. OMANIKUÕIGUSED Positiivsed õigused: - Ius possidendi ehk asja üle faktilise võimu teostamine; - Ius utendi ehk asja kasulike omaduste tarbimine; - Ius disponendi ehk asja juriidilise staatuse määramine. Negatiivsed õigused: Tõrjeõigused kolmandate isikute suhtes (nõue: rikkumiste vältimine ja tagajärgede kõrvaldamine) RKo 3-2-1-135-00 Käsutamine: asja juriidlise staatuse määramine, milleks on asja võõrandamine, asjaõigusega koormamine või võlaõigusliku lepinguga teise isiku kasutusse andmine OMANDIÕIGUS RKo 3-2-1-16-00: Omandiõigust ei teki, kui vara võõrandamine on seadusega keelatud (nt narkootikumid). PÕHISEADUSLIK ALUS EV põhiseaduse § 32: ,,Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes
isikutest. Jur isiku organiks on tema üldkoosolek ja tema juhatus. Kui seaduses on ette nähtud,et jur isilikul on ka nõukogu, siis on organiks ka nõukogu. avalikõiguslikud juriidilised isikud: riik, kohalik omavalitsus, ja palju muid juriidilisi isikuid, mis on loodud avalikes huvides ja on loodud selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Samas aga Tsüssi §25 täpsustab, et riigi ja kohaliku omavalitsuse suhtes kohaldatakse juriidlise isiku kohta sätestatud niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti. Ka avalikõiguslikul juriidilisel isikul on oma õigusvõime, ja jällegi piirang selles, et tal ei saa olla õigusi ja kohustusi, mis on omased inimestele, ja teine piirang, et ta ei või omada selliseid tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Omapäraks on veel see, et avalikõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud ajast
(MTÜ seadus §31). Muud organid tulenevad tavaliselt eriseadustest, nt. erakondade puhul erakonnaseadusest. Sihtasutuse puhul alati juhatus ja nõukogu. Sihtasutuse seadus §16-§32. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on organid erinevad. Nt. riigi ja KOVi puhul on selle jaoks vastavad organid. Nende puhul on juhtorganid need, mida vastav seadus ette näeb. Nt. TÜ puhul nõukogu ja rektor. 3.6.2. Juriidilise isiku esindamine Juriidlise isiku juhatuse liikmetel on seadusest tulenev esindusõigus; seda ei anta kellelegi eraldi. Kui juhatuse liige on valitud, siis ta omandab ühtlasi ka juriidilise isiku esindamise õiguse. Juriidilist isikut saavad esindada ka need, kellele on antud eraldi volitus. Juhatuse liikmete esindusõigust suhetes kolmandate isikutega ei saa piirata. Ainuke piiramisvõimalus on see kui on määratud ühine esindamisõigus. Võib olla ette nähtud et juhatuse liikmed
(MTÜ seadus §31). Muud organid tulenevad tavaliselt eriseadustest, nt. erakondade puhul erakonnaseadusest. Sihtasutuse puhul alati juhatus ja nõukogu. Sihtasutuse seadus §16-§32. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on organid erinevad. Nt. riigi ja KOVi puhul on selle jaoks vastavad organid. Nende puhul on juhtorganid need, mida vastav seadus ette näeb. Nt. TÜ puhul nõukogu ja rektor. 3.6.2. Juriidilise isiku esindamine Juriidlise isiku juhatuse liikmetel on seadusest tulenev esindusõigus; seda ei anta kellelegi eraldi. Kui juhatuse liige on valitud, siis ta omandab ühtlasi ka juriidilise isiku esindamise õiguse. Juriidilist isikut saavad esindada ka need, kellele on antud eraldi volitus. Juhatuse liikmete esindusõigust suhetes kolmandate isikutega ei saa piirata. Ainuke piiramisvõimalus on see kui on määratud ühine esindamisõigus. Võib olla ette nähtud et juhatuse liikmed võivad esindada
annaabi.ee 
