Kultuur ja teadus 20.saj algul 11.klass Sissejuhatus ● 19-20 saj. algus oli suurte muutuste aeg. Paljud avastused ja leiutised võeti kiiresti kasutusele. Kõikuma lõi jumalakeskne maailmapilt. Teaduste areng ● Inimeste ettekujutus maailmast ja nende endi kohast selles muutus. ● Tõestati, et taime- ja loomaliigid on läbi teinud pika arengutee. ● Arusaam, et inimesedki on vaid üks liik ja nende olemasolu võib ohtu sattuda. ● Füüsikas avastati röntgenkiired, mis on leidnud suure ja olulise kasutusala. ● Tuumaajastu- tänu sellele on võimalik vähihaigete ravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. ● Albert Einsteini relatiivsusteooria- uus
TEADUSE ARENG 1920. SAJANDIL 2007 Sissejuhatus 19-20. sajand oli suurte muutuste aeg. Paljud avastused ja leiutised võeti kiiresti kasutusele. Samas hakkas levima arusaam, et inimest ei juhi kaine mõistus, vaid alateadvus. Kõikuma lõi jumalakeskne maailmapilt. TEADUSTE ARENG LOODUS: Inimeste ettekujutus maailmast ja nende endi kohast selles muutus Tõestati et taime- ja loomaliigid on läbi teinud pika arengutee ja et ellu jääb vaid see taim või loom kellel on selleks kõige paremad omadused Arusaam et inimesedki on vaid üks liik ja nende olemasolu võib ohtu sattuda Charles Darwin mees kes andis inimestele ettekujutuse maailmast FÜÜSIKA: Avastati röntgenkiired, mis on leidnud suure ja olulise kasutusala
mitmehäälsuse tüüp. Leonius, Perotinus. Pariisi Notre Dame'i kirikus. 22. Kuidas nimetakse eripiirkondade rüütlilaulikuid ja millest nad peamiselt laulsid? V: Turbatuurid, truväärid, minnesingerid nad laulsid enamasti armastusest ja kangelastest. 23. Nimeta keskaegseid pille! (4-5) V:Rebekk, fiidel, harf, lauto, rataslüüra, flööt. Renessanss 24.Millal oli renessanss muusikas? 25. Milline oluline maailmavaateline muutus kaasnes renessansiga? (jumalakeskne- inimesekeskne) Miks? 26. Milline oluline muutus toimus muusikazanrites? 27. Mis saab renessansi üheks olulisemaks zanriks? (mitmehäälne ilmalik laul) 28. Mis oli renessansiajastul muusikas ideaaliks? 29. Nimeta renessansiajastu kuulsaim koolkond! (Madalmaade koolkond) 30. Nimeta madalmaade koolkonna tähtsamad zanrid! (missa, motett, ilmalik polüfooniline laul) 31. Mis on polüfoonia? 32. Millist muusikat mängiti renessansiajastul pillidega? Nimeta põhilisi pille! 33
rebekk, fiidel, harf, lauto, psalteerium, organistrum, flööt, salmei RENESSANSS 25. Millal oli renessanss muusikas? 14.-16. sajand 26. Mida tähendab sõna renessanss? Taassünd, Eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. 27. Millise ajastu taasavastamist ehk taassündi siin mõeldakse? Antiikaja, renessanssikultuur oli antiikkultuuri taassünd 28. Milline oluline maailmavaateline muutus kaasneb renessansiga? (jumalakeskne- inimesekeskne) Miks? Humanism-veendumus, et inimese suurim väärtus on vaba areng. Oluliseks sai isikuvabadus ning inimest hinnati rohkem isikuomaduste põhjal. 29. Milline oluline muutus toimub muusikazanrites? Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi. 30. Mis saab renessansi üheks olulisemaks zanriks? (mitmehäälne ilmalik laul) Motett 31. Mis saab muusikas ideaaliks? Kõikide häälte ühte sulandumine 32
,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikud. Inimene hakkas aru saama, et Jumala käsi polegi nii palju inimese elus, pigem määras in. Ise oma edukuse. Sai alguse usk inimesse. Kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides (Genova, Firenze, Milano): - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad:
senise seisusliku ebavõrdsuse kaotamise eest. Uus draamakeel J.M.R. Lenzi "Koduõpetajas"; Mõjutasid: teoloogiline taust (isa Liivimaal pastor), mässas Aristotelese klassitsismireeglite vastu, mis puudutasid tegevus-, koha- ja ajaühtsust ("Koduõpetajas" toimub tegevus kahes erinevas linnas kolme aasta jooksul, paralleelselt kuus liini); hoidus ideekesksusest, selle asemel tegelas- või tegevuskeskne; kirjanduskäsitlus jumalakeskne: kirjanik = jäljendaja, geenius = geniaalne jäljendaja, looming = elu peegeldus, sellepärast pole ideekeskne; tragöödia keskpunktis karakter, komöödias tegevus, tegelane vaid tegevuse näitamiseks Kirjanduselu kujunemine 19. sajandil; Baltisaksa kirjandus osa nii saksa kui balti kultuuriruumist, alates 19. sajandist iseseisvub baltisaksa kirjandus saksa kultuurist (Tartu Ülikool, eesti ja läti kultuur, vene mõjud) tekib balti identiteet
3 Claude Levi-Strauss. Rass ja ajalugu, lk. 17. 4 Edward Said. Orientalistika kriis, lk 58-59. 5 Elizabeth Hallam and Brian V. Street. Cultural encounters: representing „otherness“. London; New York: Routledge, 2000, lk. 12. 6 Huntington, lk 122. 2 maismaa-massiivi kaugeimal äärel.7 On selge, et Ühendriigid ja islamimaad on mõlemad väga usklikud ning seetõttu on ka mõlemapoolne retoorika väga jumalakeskne, mida rõhutatakse oma tegevuses väga tugevalt. Euroopa teisest küljest on pigem ratsionaalne keskus, kes on religiooni liigse domineerimise üle ühiskonnas oma vitsad juba keskajal kätte saanud. Hiina ja Lõuna – Ameerika teisest küljest oleksid ideaalsed vahendajad Läänele ja islamile. Hiinat on raske kummalegi poolel paigutada ning tema jätkav majanduslik potentsiaal on tulevikus kahtlemata suure tähtsusega. Lõuna – Ameerika on nii geograafiliselt kui kultuuriliselt seotud
Põhipiirang Dogmatism Tehnokratism Subjektivism Milles seisnevad August Comte peamised ideed sotsioloogiast? Mida tähendab Comte kohaselt, et sotsioloogia peab olema positiivne teadus? Esimest korda kasutas mõistet ,,sotsioloogia" Auguste Comte (1798-1857). Kr. k. Socius- kaaslane, logos-mõistus, millegi uurimine). Ühtlasi positivismi rajaja. Positivism on seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne. Ideaaliks jumalakeskne maailmapilt asendada ratsionaalse, objektiivse, teaduslikuga. Kuigi teda peetakse sotsioloogia kui teaduse rajajaks, on tema tegelik panus kaasaja sotsioloogiasse siiski tagasihoidlik. Teda tuleb siiski tunnustada selle eest, et ta määratles ära sotsioloogia meetodid, ehk viisid, kuidas objektiivselt ühiskonda uurida. Millist kolm arenguetappi toob välja Comte kirjeldamaks teadusliku mõtlemise iseärasusi ühiskonnast? Milises arenguetapis tekkis tema arvates sotsioloogia ja miks?
(Griseldale) kõik ausalt ära ja näitab talle ta lapsi, kes juba suureks on kasvanud. Ta armastab ja austab oma naist rohkem kui kunagi enne ning laseb teda austada kui markiisi. Lõppsõna: Autor ei arva, et on liiga vabalt talitanud või et novellid oleksid liiga lõbusad või pikad. Ta on kirjutanud selle teose, et pakkuda ajaviidet. Seega see, kes seda raamatut loeb, peab olema aega. Autor kirjutas vaid sellest, mis räägitud. Autor tänab. Jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Jumalasse usuti endiselt, kuid loobuti keskaegsest arusaamast, et inimene on Jumala kõrval tühine ja tähtsusetu. Varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu. Väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha. päritolu ja suursugusus ei tee rikkaks, vaid isiklikud omadused. 17.-18. sajand: J.W.Goethe, Noore Wertheri kannatused
Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikud. Inimene hakkas aru saama, et Jumala käsi polegi nii palju inimese elus, pigem määras inimene ise oma edukuse. Sai alguse usk inimesse. Kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides (Genova, Firenze, Milano): - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad:
hiired-rotid, mitte kahjurid puud-põõsad, mitte mets lehmad-lambad, mitte kariloomad see/too jumal/kurat needusallikad ja raviallikad- palved sõnastatakse 180 kraadi vastupidiselt see-üldine igapäevane elu, moraal, kombed too- klounid, praktikat ei tohi kasutada · Inimese asend- hierarhiline süsteem. jumal->inimene-> monoteism pole inimesekeskne maailmavaade, see on jumalakeskne. Petmine- Kõik väekas-kõik Elutud: *kuninga laev(suuremat sorti laev), regi, vanker, -liikuv *jüriöö pasun, vile -hääl *relvad- kui püss on tapnud ühe tapab ta ka teise. *loomad- hunt, varss, konn, *vead- karuviga, hundikurk, jänesemokk jne. *ilmastikunähtused- päev(päike),kuu (kuud näha üle parema õle, läheb hästi, kui näed üle vasaku õla läheb halvasti) *linnud- kägu: kuninglik lind,ei tee pesa, sulane olemas, kulliks muutub suve teisel poolel, sajatav hääl
Voltaire’i kirjanduslikud teened: Valgustatud monarhi idee – monarh ümbritseks ennast tarkade inimestega, aga ei satuks nendega tülli (nagu tüüpiline monarh tihtipeale sattus ja vaimuinimesed enda juurest seega ka ära tõrjus), vaid kuulaks nad ära ja peaks nendega nõu. See idee kestab tegelikult ju tänapäevani. Pöördumine ajaloo poole – inimeste asju vaadeldakse kui inimeste asju (varasem vaatepunkt on Jumalakeskne): see väljendub Voltaire’i teoses „Orelansi neitsi“. Voltaire’i roll ajaloo huvi tähtsustamisel Euroopas oli väga suur. Ajalugu tuleb tunda. Tavakõne viia dialoogi – näiteks talutüdruk pannakse talutüdruku kõnepruuki rääkima. See on otseses vastuolus klassitsismi mõttega, kus tavainimestest eriti ei räägitud. Voltaire kutsus üles mitte rääkima madalatest asjadest vaadatuna
See, kes juba tänu oma iseloomujoontele ja hoiakutele harjumuslikult arvestab pikaajaliste mõjudega, teeb suure tõenäosusega keskkonnaalaselt sobivamaid otsuseid. Miks me peaksime keskkonda kaitsma? et säilitada elamiskõlblikku elukeskkonda praegustele ja tulevastele põlvedele inimkeskne seisukoht elukeskkond on iseenesest väärt säilitamist looduskeskne seisukoht sest Jumal kui looduse looja on andnud inimesele õiguse ja kohustuse hoolitseda looduse eest heaperemehelikult jumalakeskne seisukoht Seyyed Hossein Nasr: ,,Keskkonnakriis on oma põhiolemuselt väärtuste kriis" ja kuna ,,religioonid on põhilised väärtuste allikad igas kultuuris, siis mõjutavad nad ka inimkonna keskkonna-alaseid otsuseid." Keskkonnaprobleeme aetakse ka kristluse süüks. Ökoloogiline kriis süveneb, kuni kehtib aksioom, et loodusel pole olemasoluks muud põhjust peale inimese teenimise. Usunditest mitte ükski ei õhuta tegelikult inimest loodust ekspluateerima. Seega keskkonnaprobleemide
linnasotsioloogia, majandussotsioloogia jne. Sotsioloogia kui teadusharu juured on 18. sajandi Euroopas. 2. Auguste Comte'i, Emile Durkheim'i, Max Weberi roll sotsioloogia kui teadusharu arengus. Esimest korda kasutas mõistet ,,sotsioloogia" Auguste Comte (1798-1857). Kr. k. Socius-kaaslane, logos- mõistus, millegi uurimine). Ühtlasi positivismi rajaja. Positivism on seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne. Ideaaliks jumalakeskne maailmapilt asendada ratsionaalse, objektiivse, teaduslikuga. Kuigi teda peetakse sotsioloogia kui teaduse rajajaks, on tema tegelik panus kaasaja sotsioloogiasse siiski tagasihoidlik. Teda tuleb siiski tunnustada selle eest, et ta määratles ära sotsioloogia meetodid, ehk viisid, kuidas objektiivselt ühiskonda uurida. Emile Durkheim (1858-1917). Peetakse üheks suuremaks sotsioloogia klassikuks. Väitis, et üksikindiviid ei oma erilist tähtsust sotsioloogia jaoks
· Vooruseetika tähelepanu keskmes on tegija ja tegevuse pikaajalised aspektid, vähem üksikud teod. Clive Hamilton: Majanduskasv ei loo õnnelikkust; õnnetunde puudumine aga suurendab majanduskasvu. Kmiks peaksime keskkonad kaitsma: · Inimkeskne seisukoht et säilitada elamiskõlblikku elukeskkonda praegustele ja tulevastele põlvedele · Looduskeskne seisukoht- elukeskkond on iseenesest väärt säilitamist · Jumalakeskne seisukoht sest jumal kui looduse looja on andnud inimesele õiguse ja kohustuse hoolitdsed looduse eest heaperemehelikult Seyyed Hossein Nasr: keskkonnakriis on oma põhiolemuselt väärtuste kriis ja kuna reigioonid on põhilised väärtuste allikad igas kultuuris, siis mõjutavad nad ka inimkonna keskkonna-alaseid otsuseid. Põhilised keskkonnaeetilsied positsioonid · Inimkeskne inimene valitseb. Otsuste tegemisel lähtutakse inimese vajadustest ja huvidest
maailma mitte läbi jumala vaid proovime leida mõne muu aluse. Jumalast eraldumine- kui miski ei piira, siis inimesed ei kontrolli ennast ehk seisund Leviathan. Miks Thomas Hobbesi arvates mängib riik kõige olulisemat rolli inimelus? On olemas sotsiaalne leping(idee, mis aitab inimestel elada), mis reguleerib inimsuhteid. Kirjeldage Auguste Comte sotsioloogia positivismi ja uurimismeetodit. Positivism on seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba(erapooletu) ja objektiivne. Ideaaliks jumalakeskne maailmapilt asendada ratsionaalse, objektiivse, teaduslikuga. Määratles ära sotsioloogia meetodid, ehk viisid, kuidas objektiivselt ühiskonda uurida. Mille poolest erinevad üksteisest teoloogiline, metafüüsiline ja positiivne teadmine ühiskonnast? Teoloogiline on jumalal põhinev. Metafüüsiline proovitakse hakkama saada ilma jumalata, seletatakse maailmakorda lahti abstrakselt. Positiive arengutase on
1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad:
kõrgskolastikaks). -) Patristika on tegelikult paatrias ehk vara-isade õpetus. -) Skolastika on tegelikult vabaaja veetmine (rikaste vanemate lapsed, kes ei teinud tööd, käisid koolis vaba aega veetmas) Karolingide renessaanssi ajal pandi inimesed õppima. * Keskaja filosoofiat kujundavad: kreeka haridus; Rooma Õigus; kristlik õpetus ja elulaad; keldi-, germaani-, slaavikultuurid ja Araabia mõju. * Kolm üldiseloomustavat joont: -) Seotud religiooniga: *) Filosoofia on jumalakeskne (õpetatakse, et jumal on olemise alus, ilu allikas, kõige hea allikas nagu Hen, kuid tal on isiku alged). Inimese ülim eesmärk on taastada oma jumalanäolisus ehk algne seisund. *) Kreatsonism ehk exnihile ehk maailm on loodud ei millestki öeldakse, et jumal lõi ei millestki ehk jumal on loonud ka aja ja ruumi. *) Provitentsianism jumal näeb kõike ette ehk kui ta on selle loonud, siis tal on sellega
annaabi.ee 
