5.tseen toimub Capuletti majas olevas saalis. · Ilmuvad Capuletti ja Julia kõigi pidulistega, et Romeot ja tema sõpru tervitada. · Tybalt tunneb häälest ära, et üks maskidest on Montecchi ja tahab ta tappa. · Tybalt räägib Capulettile, et Romeo on nende peol.Capuletti käsib Tybaltil Romeo rahule jätta.Tybalt lahkub. · Romeo võtab Julia käe, aga Julia käsib käe lahti lasta. · Romeo suudleb Juliat kaks korda. · Amm teatab Juliale, et ta ema soovib rääkida. · Romeo saab teada, et on armunud oma vaenlasesse. · Romeo lahkub koos sõpradega ja kõik teisedki peale Julia ja amme. · Julia uurib amme käest, kes lahkusid. · Julia tunnistab ammele, et armus Romeosse. Teine vaatus 1.tseen toimub Capuletti aias. · Romeo ilmub tänavale ja ronib üle müüri ja hüppab aeda. · Tänavale ilmuvad Benvolio ja Mercutio ja nad üritavad teisel pool müüri oleva
Romeo loeb kutsutute nimekirja ette. Romeo on armunud onutütar Rosalinasse. Benvolio annab Romeole peomajja minna, et teiste neidude ilu Rosalina iluga võrrelda. Romeo on nõus Benvolioga kaasa minema, ehkki tema ajendiks on vaid näha Rosalinat. III stseen: Capuletti maja. Ema ja amm ( Julia imetaja) kutsuvad Julia. Ema vihjab Julia eale saab peagi 14. Amm meenutab oma tütart, kes nüüdseks siitilmast lahkunud. Juliale ütleb amm, et oleks õnnelik teda mehele minemas nähes. Ema küsib tütre arvamust abielu kohta ja teatab, et krahv Paris on soovinud Juliat kosida. Ema annab Juliale nõu Parisega peol tutvuda, et teada saada, kas Julia võiks teda armastada. Julia vastusest ilmneb, et eelkõige on talle oluline vanemate nõuanne. Pidu on algamas. IV stseen: Capuletti majja valmistuvad sisenema maskides Romeo, Mercutio ja Benvolio veel mõne saatjaga
perekonna Montague'ide ja Capulet'ide vahel. Romeo ja Julia abielluvad sajala Julia hooldaja abiga. Samal ajal tahab Julia isa, et too abielluks Paris'ega ning kui Julia keeldub, pöörab kogu ta perekond talle selja. Kui Romeo tapab Julia sugulase Tybalt'i, kuna Tybalt tappis Romeo parima sõbra Mercutio, peab ta end peitma politsei eest linnas nimega Mantua. Kui Romeo peidab end Mantua's, pöörab Julia perekond Juliale selja ning segaduses tüdruk pöördub Friar Lawrence'i poole sooviga end tappa, kuna ta ei saa olla oma armastatud mehega. Friar Lawrence annab Juliale mürgi, mis kaotab igasugused elutunnused kahekümneneljaks tunniks ning ta lubab kirjaga Romeole teatada nende plaanist. Kahjuks ei näe Romeo kunagi kirja ning kuuldes Julia surmast, kiirustab ta, süda murtud, endale mürki ostma. Mürk käes, põgeneb ta politsei eest Capulet'ide kabelisse, kus ta näeb kirstus lebavat surnud Juliat
ette hetk tagasi taga nutetud Rosalinat, kuid mõistab, et see liit(Romeo+Julia) võib tuua head ja nõustub. 4. stseen Benvolio ja Mercutio kiruvad Romeot tema käitumise pärast. Lisandub Amm(Julia lapsehoidja vms) koos Pietroga(oma teenriga), kelle Julia saatis sõnumi toojaks. Romeo ütleb Ammele, et see Julial käsiks täna õhtul tulla, et Vend Lorenzo nad paari saaks panna. 5. stseen Amm venitab vastusega, kuid teatab Juliale, et ta kähku vend Lorenzo kongi läheks, kus Romeo võtab ta naiseks 6. stseen Lorenzo paneb nad paari. Kolmas vaatus 1. stseen Benvolio ja Mercutio seisavad Verona väljakul ja vaidlevad, kumb vihastub kiiremini. Seejärel ilmub Tybalt, kes otsib Romeot, kes ka välja ilmub. Tybalt solvab teda, kuid Romeo jääb sõbralikuks.ja Tybalt võtab seda solvanguna ja ähvardab teda,Romeot
Romeo räägib, kuidas ta oli peol ja ning nad Juliaga armusid teineteisse. 3. Julia: Just üheksa lõi kell, kui saatsin amme;/ ta lubas tulla poole tunni pärast./ Ta ehk ei leia teda? Julia saatis ammega sõnumi Romeole. Nad pidid lorenzo juures laulatama. Amm jõudis hiljem kui Julia oleks oodanud. Julia ootas tema sõnumit. 4. Amm: Siis mine kohe vend Lorenzo kongi,/ Seal ootab mees, kes sinust naise teeb. Amm ütled Juliale, kui ta oli Romeo teae talle edastanud nii. Nad abiellusid Lorenzo juures kirikus. 5. Mercutio: Sain haavata.. kuid teie kahe sugu / katk tabagu! Kas tema pääses tervelt? Kui Tybalt ja Mercutio kaklesid ja viimane sai surma. Romeo püüdis neid peatada kuid asjata. Mercutio sai surma. Romeo ärritus sellepärast ja tappis võitluses Tybalti. 6. Vürst: Ja seda süüd ta andeks küll ei saa:/ kui pagetatu peab ta jätma maa!
Ühel päeval ilmus üks vanem naine kooli juurde ja väitis Jenniferile ,et on memme tuttav ja tõi talle memme poolt uue reketi ja viib vana pingutusse , kuigi see oli sealt just tulnud ei pöörand Jennifer sellele tähelepanu kuna uus reket oli väga ilus. Jennifer andis vana reketi naisele ja ta läks minema. See reket mis Jennifer andis oli tegelikult tema sõbranna Julia oma ,sest nad olid neid vahetand kuna Jennifer ütles ,et reket on tasakaalust väljas aga Juliale sobis. Ei läinud kaua mööda kui toimus jälle mõrv , ohvriks oli miss Vansittart kes oli tol päeval kooli eest vastutav, mõrva relv oli liivakott. Julia taipas peale teist mõrva ,et asi on reketis kuna jenniferi memm ei teadnud uuest reketist midagi ja mõlemad mõrvad toimusid spordipaviljonis tennisereketite läheduses. Julia avas reketi käepideme ja leidis sealt juveelid. Ta sõitsis koolist ära Londonisse kus ta
mäsule peale satub. Osapooled lähevad laiali, aga sündmuspaika jäävad veel mõned inimesed. Sinna tuleb ka Romeo. Ta sammus oma sõbraga ringi ja rääkis temale oma armastusest. Suurest ja võimsast armastusest. Nad põrkuvad kokku ühe teenriga. Teener kutsub ka peole, mis pidi olema uhke ja võimas. Romeo läheb sinna ja kohtub seal oma armastatuga. Nad suudlevad ja tunnevad end üksteise seltskonnas kenasti. Aga Romeo peab kiiresti lahkuma, ütlemata Juliale oma nimegi. II vaatus: Romeo on üksikul tänaval, kui jörsku hüppab üle aia, kus elab tema silmarõõm. Sõbrad küll otsivad teda taga, kuid ei leia teda seal pimedas öös. Romeo kohtab aknal Juliat. Nad vannuvad kahekesi seal üksteisele armuvannet ja lubavad üksteist ära oodata. Nad lähevad sealt lahku, kuna neid tuli segama Julia majas elav amm. Päeval läks Romeo vend Lorenzo juurde südand puistama. Ta rääkis, et oli leidnud endale eluarmastuse, kes aga on
Osapooled lähevad laiali, aga sündmuspaika jäävad veel mõned inimesed. Sinna tuleb ka Romeo. Ta sammus oma sõbraga ringi ja rääkis temale oma armastusest. Suurest ja võimsast armastusest. Nad põrkuvad kokku ühe teenriga. Teener kutsub ka peole, mis pidi olema uhke ja võimas. Romeo läheb sinna ja kohtub seal oma armastatuga. Nad suudlevad ja tunnevad end üksteise seltskonnas kenasti. Aga Romeo peab kiiresti lahkuma, ütlemata Juliale oma nimegi. II vaatus: Romeo on üksikul tänaval, kui jörsku hüppab üle aia, kus elab tema silmarõõm. Sõbrad küll otsivad teda taga, kuid ei leia teda seal pimedas öös. Romeo kohtab aknal Juliat. Nad vannuvad kahekesi seal üksteisele armuvannet ja lubavad üksteist ära oodata. Nad lähevad sealt lahku, kuna neid tuli segama Julia majas elav amm. Päeval läks Romeo vend Lorenzo juurde südand puistama
" ROMEO: "Jah!" LORENZO: "Kas sina Julia võtad naiseks Romeo?" JULIA: "Emm, mina vää (Lorenzo noogutab) noohh.. nagu.. olgu. Jah ma võtan!" LORENZO: "Te võte emmata!" (Julia kiirustab koos Ammega koju, Romeo jääb tänavale) (Romeole hüppab kallale Tybalt, Romeo parim sõber näeb seda ja läheb Romeole appi! Typalt ja Mercutio võitlevad, Tybalt tapab ta. Romeo võtab relva ja tapab Tybalti. Seda näinud pealt teener, kes räägib sellest kõigile!) (Romeo põgeneb.) (Lorenzo segab Juliale mürki, Julia joob selle ära!) (Julia on "surnud") (Romeo hüppab alla, et end tappa ja pääseda Juliaga ühte) (Julia tapab end järgi, sest ei suuda endale andestada, et Romeo tappis ennast tema pärast) KARDINAD LÄHEVAD ETTE. FINE!
Selle eest heideti preester vangi, kus ta suri. Ta maeti St. Praxadese kirikusse 14. veebruaril 270. aastal. Teise legendi järgi oli Valentin kristlane Roomas, kus uut religiooni veel ei sallitud. Ta vahistati kristlastest märtrite abistamise eest. Vangis olles armus Valentin vangivahi pimedasse tütresse Juliasse ja andis tüdrukule tagasi silmanägemise. Kui uudis levis, otsustasid Rooma võimud Valentini pea maha võtta. 14. veebruaril hukkamispäeva hommikul olevat ta saatnud Juliale armastuskirja allkirjaga „Sinu Valentinilt.” Valentinipäeva on kõige kauem peetud inglise keelt kõnelevates maades. Inglismaal oli meestel komme 14. veebruaril või selle eelõhtul valida välja oma Valentine ning olla siis tema Valentin. Vastastikku tehti pisikesi kingitusi ja kirjutati luuletusi. Oma Valentini valimine võis olla esimeseks sammuks tulevase abielu sõlmimise poole. Ameerikas tuntakse valentinipäeva juba 200 aastat. Euroopas hakati seda üldiselt tähistama 20
Kui Romeo peab Veronast lahkuma, siis ütleb, et ei saa, sest tema maailm on seal. See tähendab, et ta pidas Juliat oma maailmaks ehk siis armastas teda tõeliselt. Julia on saamas 14, õrnahingeline, truu. Kui Romeo on tapnud Julia nõo Tybalti, siis Julia ei tunne kaasa mitte oma nõole, vaid oma mehele. Tema armastus on siiras ja vankumatu, ta jääb lõpuni Romeo poolele. Oluline roll on Julia ammel. Ta on Julia ja Romoega ühes mestis, et siis selline arusaaja ja Juliale väga ustav. Samas on ta ka natukene tühja-tähja lobiseja enne, kui jõuab asjani. Julia emagi palub ammel suu pidada, sest too lobiseb liiga palju. Vend Lorenzo on siis mees, kes paneb Julia ja Romeo paari. Kui Romeot ei saadeta surma, vaid pagendusse, siis püüab Lorenzo talle näidata, milline imeline võimalus see on. Ta on mõneti selline mõistuse hääl. Ja samas püüab ta kogu hingest noori aidata. Tuleb ju tema ideele, kuidas noored võiksid taas kokku saada. 5
võimalusel tüli. Isegi pärast Montecchi ja Capuletti leppimist ei jätnud ta tülinorimist järgi. Kui Romeo oma kaaslastega Capulettide korraldatud peole tuli, üritas Tyblat Romeot rünnata. Vana Capuletti ei lasknud tal seda teha ja isegi kaitses Romeot, nimetades teda tulbiks ning vooruslikuks noormeheks. Tyblat näiliselt küll taltus, aga seesmiselt lausa kees vihast ja vihkamisest. Ja see vihkamine sai ka loo arenedes Romeole ja Juliale saatuslikuks. Kolmas põhjus, miks noorte armunute lugu traagiliselt lõppes, oli see, et Julia vanemad olid tütrele juba mehe välja valinud. Nad ei teadnud, et Julia armastab Romeot. Kui nad oleksid seda teadnud, oleks nad ehk Julia valikuga leppinud. Aga Capulettidel ei olnud noorte salajasest armuloost õrna aimugi ja seepärast lubasid nad vürsti sugulasele Parisele, et Juliast saab tema naine. Romeo ja Julia aga olid nii armunud, et otsustasid salaja abielluda
näitab tõeliselt hästi, kui palju on inimesed nõus armastuse ja suhete nimel ohverdama. Romeo ja Julia armusid esimesest silmapilgust. See on miski, mis tundub minule veidi uskumatuna, kuna nad olid tõesti noored ning "rohelised". Nad suudlevad juba esmakohtumisel ja samal õhtul saab Julia teada, et on armunud oma vaenlasesse. Kuna armastus oli tõesti suur, siis juba järgmisel päeval nad abielluvad, salaja, kartes vanemate arvamust. Juliale oli tegelikult tema isa poolt juba mees välja valitud ning see oli teiseks põhjuseks, mis pani neid seda suhet varjama. Rääkimata siis veel faktist, et noorpaari pered olid omavahel vaenujalal. Miski paneb mind arvama, et Romeo ja Julia armastus oleks kestnud kaua. See ei ole tavaline kulg pea ees suhtesse astutud juhtudel, kuid usun, et neil oleks ilus tulevik olnud. Mulle meeldivad kõige rohkem raamatud, mis panevad mind mõtlema ning mis on kaasahaaravad. Ma tahan end mõne
aega. Lorenzo aga nägi selles ainult positiivset ja soovitas Romeol jätkata suhtlemist armastatuga, sest just see võiks olla võimalus perekonnad jälle omavahel lepitada. Romeo lahkus enda jutult vennaga ja läks linna keskväljakule. Seal ta sattus kokku enda sõpradega, ning hakkas jälle rääkima enda suurest armastusest. Järgmine hetk juba ilmus sinna Julia amm, kes tõi sõnumi Romeole Julialt. Selepeale saatis Romeo aga Juliale küsimusi amma kaudu, et kas Julial oleks võimalik tulla Romeo juurde pihile. Peale teate saamist ruttas Julia kohe pihile, ning seal nad ka liideti kiriku poolt ühte. c. 3. vaatus: Algab jällegi väljakult, kus veedavad aega Romeo ja ta sõbrad. Üks hetk satub sinna aga teine Julia suur austaja, kes soovib ainult Romeo surma. Tülli astub vahele aga Romeo sõber, kes kakluse käigus saab haavata, ning hiljem ka sureb.
siis nende elud maksavad kahju selle eest. Capulettide ehk Julia vanemad teevad suure stiilipeo. Kus loodetakse Julia armuma panna Dave Parisesse, kes on avaliku elu tegelane. Romeo läheb koos sõbra Mercutioga peole, kellel on kutse. Peol näevad teineteist Romeo ja Julia ning armuvad kohe, nad ei tea veel, et nad on vihavaenlased. Nad ei saa rääkidagi, sest Julia viiakse kohe Dave Parissega kohtuma. Romeo jookseb Juliale järgi ning jälgib teda kui Julia Davega tantsib. Romeo kasutab juhust ja viib Julia natukene eemale, et temaga rääkida. Siis tuleb Julia hoidja ja viib Julia ära ning ütleb talle, et see on sinu vihavaenlase poeg ning Romeo taipab ka, kes Julia on. Järgmine hetk hakkavad Romeo sõbrad minema ning võtavad Romeo ka kaasa, poolel teel hüpab Romeo autost välja ning jookseb majja tagasi, et veel Juliat näha. Ta on Julia akna all ning samal ajal tuleb Julia välja, aeda.
,,Hamleti"-s mängisid põhirolli kuningas, tema perekond ja õukond. Teostes toimus tegevus sarnaselt kahe leeri vahel ,,Romeo ja Julia"-s Capuletti ja Montecchi perekondade vahel ja ,,Hamleti"-s kuningas Claudius koos oma pooldajatega ja Hamlet. 2. Probleemid Probleemid teoses ,,Romeo ja Julia": Salajane ning keelatud armastus Romeo ja Julia vahel. Vaen kahe perekonna vahel, millepõhjust keegi enam ei mäletanud. Juliale peale sunnitud abielu Parisega tema isa poolt. Julia ei saanudki abielluda Parisega, sest ta oli juba abielus. Vend Lorenzo tahe perekondi lepitada, kuid pihiisana ei tohtinud ta midagi öelda. Probleemid teoses ,,Hamlet": Kes ning mis põhjusel tappis kuninga? Hamleti kättemaks. Hamlet mängib hullu ning hiljem Ophelia hullub päriselt. Ophelia armastus Hamleti vastu ning tema naiivsus, tema kuulekus isale ( ta näitab isale
Enne Broadway laval ,,Minu veetleva leedi" kaudu tõeliseks staariks saamist, debüteeris Julie varakult inglise vodevillilavadel. Julia Elizabeth Wells sündis 1. Oktoobril 1935 aastal Inglismaal Walton-on-Thamesis. Julia isa, Ted Wells, oli raua- ja puutöö õpetaja, ema Barbara andis klaveritunde ning töötas poole kohaga tantsustuudios pinaistina. Julia ema ja isa olid need, kes avastasid tüdruku imelise oskuse laulmises ning sealt arenes ka laulukarjäär Juliale. Juba kaheaastane Julia, esines tantsukooli lõpuballil haldjana. Kui Julia ema, Barbara sai pianistikoha varietees aastal 1939, kohtus ta seal enda tulevase uue abikaasaga Edward (Ted) Andrewsiga. Julia ema ja isa lahutasid. Edasi elas Julia ema ning kasuisaga, kelle perekonnanime võttis ta endale ning Julia eesnime viimane täht muudeti e-ks. Kasuisa Ted hakkas Juliele laulmist õpetama, teades, et sellega võib ta tüdruku üle Inglismaa kuulsaks teha
jääb kõigest ilma *alles siis kui kuningriik on vanematele tütardele loovutatud tapab kuningas Lear oma viga, ta on tütarde poolt hüljatud, ainuke kes ei hülga on Cordelia *Lear satub viletsusse ja saab omal nahal tunda rikaste julmust ja kehvikute viletsust ,,Roemeo ja Julia" -kurva lõpplahenduse tingib saatuslik eksitus -Romeo ja Julia on noores , pärinevad vaenujalal olevatest suguvõsadest -armuvad esimesest silmapilgust maskipeol Capulettide majas -Romeo avaldab Juliale akna all armastust ja Julia vastab samaga- õigepea abielluvad salaja -Romeo tapab tüli käigus Julia nõbu ja ta määratakse pagendusse, vanemad sunnivad Juliat abielluma oma soosituga -et põgeneda Romeoga võtab Julia jooki et olla näiliselt surnu -plaanikohaselt peaks ta ärkama kabelis ja sealt Romeoga põgenema. Salaplaan ei jõua Romeoni ta teab vaid surmast -Romeo mürgitab end kabelis Julia kõrval, hiljem ärkab Julja, näeb surnut Romeot ja tapab end
on teineteisega koos kui mees ja naine. Tulevad kokku, sest Romeo peab pagema, kuna on kuulutatud lindpriiks duelli pärast. Julia pulmad peaksid toimuma neljapäeval Parisega. Julia, kes võitleb armastuse eest, on Julia liiga rõõmus, ja vana Capuletti toob pulmapäeva ettepoole. Nüüd on Julia hädas. Ta oli abiellunud vanemate teadmata Romeoga ja uuesti ei saanud ta abielluda kuna kahe inimesega korraga abielus olemine oli keelatud. Pöördus uuesti Vend Lorenzo poole, pakub Juliale rohu leotist, mis paneks ta 42 tunniks magam. Siis jõuaks kohale Romeo. Julia ongi nüüd "surnud", ja Vend Lorenzo peab saatma Romeole Mantuci linna mungaga kirja, kuid munk ei jõudnud sinna. Romeo sai teada, et Julia on "surnud", Romeo läheb hauakambrisse ja joob mürki. Paris tuleb ka hauale, Romeo tapab Parise. Julia ärkab üles, näeb sakrofaagi juures surnud Romeo ja tapab enda. Nende kahe surma tõttu tekib Capulettide ja Montecchi vahel rahu. Pilet nr 6 1. Keskaegne linnaromaan
Romeo ja Julia pulmaöö. Öö vastu teisipäeva, ainukene aeg, kus Romeo ja Julia on teineteisega koos kui mees ja naine. Tulevad kokku, sest Romeo peab pagema, kuna on kuulutatud Lindpriiks duelli pärast. Julia pulmad peaksid toimuma neljapäeval Parisega. Julia, kes võitleb armastuse eest, on Julia liiga rõõmus, ja vana Capuletti toob pulmapäeva ettepoole. Nüüd on Julia hädas. Abiellus vanemate teadmata. Pöördus uuesti Vend Lorenzo poole, pakub Juliale rohu leotist, mis paneks ta 42 tunniks magam. Siis jõuaks kohale Romeo. Julia ongi nüüd "surnud", ja Vend Lorenzo peab saatma Romeole Mantuci linna mungaga kirja, kuid munk ei jõudnud sinna. Romeo sai teada, et Julia on "surnud", Romeo läheb hauakambrisse ja joob mürki. Paris tuleb ka hauale, Romeo tapab Parise. Julia ärkab üles, näeb sakrofaagi juures surnud Romeo ja tapab enda. Nende kahe surma tõttu tekib Capulettide ja Montecchi vahel rahu. 16. pilet Klassitsismi põhijooned
Puskin võttis enda peale vahendaja rolli. Puskin peidab oma võtteid, ent siiski annab ta signaale, et me neist mööda ei läheks. Moto on võetud ,,Äbarikust" loomatalitaja jutustab Mitrofanile lugusid. Motodega näitab Puskin, et kirjandus on lugude allikas ja et see on mäng kirjandustraditsiooniga, kirjandusega. See on tuntud süzeede ümbermängimine. Juttudes on parodeeritud maailmaklassikat (nt ,,Talutüdruk- preili" vastab ,,Vaesele Liisale" ja ,,Romeole ja Juliale"). Me peame aru saama, et paroodia ei ole mahategemine. Paroodia ja iroonia ei tähenda alati midagi halvustavat, aga need on ühele ja samale situatsioonile/objektile teisitivaatamine. Ta annab võimalust vaadata seda sama lugu hoopis teisest vaatevinklist. Ta annab võõrandumist. Väga tõsised lood muutuvad koomiliseks ja koomilistes lugudes on midagi traagilist. ,,Vaene Liisa" oli novaatorlik peategelaseks oli talutüdruk
annaabi.ee 
