asumaad aasias ja 1950 aafrikas.kaheparteisüsteem,1945 leiboristid-riigistasid tööstuse.prants-1944 ajutine valitsus.1946 põhiseadus ja sai parlamentaarne vabariik.saksa-jagati nsvl,usa,prants ja briti vahel ära..läänes oli liiduvabariik ja idas demokraatlik vabariik.idablokk-nsvl,poola,jugoslaavia,rumeenia,saksa dv,tsehhoslovakkia,ungari,bulgaaria,albaania,hiina,põhja-vietnam,põhja- korea,mongoolia.võin oli koondunud ühe partei kätte,kogu elu juhtis see partei,suur võim julgeolekuorganeil,majandus riigistatud,juhtimine tsentraliseeritud,sõjaväestatus suurem kui maailma kesmkiselt.stalin-rajas gulag-i,suunas ressurssid sõjatöstusesse,terrorivalitsus,võim tema käes,5.märts 1953 suri ootamatult.sai võimule peale teda nikita hrustsov,kelle võimuaeg nimeet sulaajaks.
peavad järgima. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas igati ettevõtjate vaba konkurentsi, millega kaasnesid avatud turg, eraomand ja stabiilne raha. 9.Too näiteid sotsialistlike riikide kohta. Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Hiina, NSV Liit ja Mongoolia. 10.Mis neid iseloomutas? *Võim kuulus ja kogu elu allutati kommunistlikule parteile. *Tohutu võim oli julgeolekuorganeil. *Majandus oli riigistatud. *Sõjaväestuse aste oli kõrge. 11.Millal suri Stalin? 5.märts 1953 12.Iseloomusta kahte konflikti 1950ndate maailmas. *Korea sõda-Toimus 1950-1953, algatajaks oli Põhja-Korea, USA väed sekkusid ning agressor paisati tagasi, sügisel 1950 alustas pealetungi Hiina, 1953 sõlmiti vaherahu. *Suessi kanali kriis-1956 riigistas Egiptuse president Gamal Abdel Nasser Suessi kanali,
Idablokile iseloomulikud jooned Võim riigis oli koondatud kommunistliku partei kätte, see ei pruukinud seda nime. Sotsialistlikes riikides võis olla võimul ka muu partei, kuid neil puudus võim ja olid allutatud kommunistidele. Kommunistidele oli allutatud kogu elu riigis. Kontrolliti riigiaparaati, kõiki ühiskondlikke organisatsioone, kõrgemad ametnikud olid kommunistid, kontrolliti ka kultuurielu Julgeolekuorganeil suur võim, pidev hirm ja otsene terror Majandus riigistatud, nii tööstus kui ka kaubandus, mõnes riigis piiratud kujul eraettevõtlus, majanduse juhtimine tsentraliseeritud, plaanimajandus, riigiti erinev kollektiviseerimine Sõjaväestatus suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase madal Idabloki lagunemine Eeldused ja põhjused: Kehv elatustase
NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Mongoolia 4. Millised ühised jooned iseloomustavad idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda? * võim riigis oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte, mis ei pruukinud kanda kommunistliku partei nime. * kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. Partei kontrollis riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone * tohutu võim oli julgeolekuorganeil * majandus, nii tööstus kui ka kaubandus, oli valdavalt riigistatud, kehtis käsumajandus * sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad olid kulutused ka riigikaitsele, mistõttu elatustase oli madal 5. Millega said tuntuks, kes nad olid: 1) H. Truman- USA president, kelle valitsemisajal valmis USAs tuumapomm, mis heideti Hiroshima ja Nagasaki linnadele, siseriiklikult levis makartism, töötati välja Trumani doktriin 2) N
Nõukogu. VLO-1955a liitis NSVL Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Idablokk-terve maailmasüsteem, sinna kuulusid 13 riiki ja kõik nad allusid Moskva diktaadile, v.a Jugoslaavia. Idabloki tunnusjooned: *võim riigis oli koondatud ühe kommunustliku partei kätte *kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused *partei kontrollis kõiki ühiskondlikke organisatsioone* ka kultuurielu oli kommunistide kontrolli all * tohutu võim oli julgeolekuorganeil *kommunistide võim põhines hirmul ja terroril *majandus oli valdavalt riigistatud, kehtis käsumajandus *sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt *elatustase oli madal Inglismaa *impeeriumi kooshoidmiseks ei olnud jõudu *iseseisvusid alad Aasias, Aafrikas *impeeriumi lagunemine kulges suhteliselt valutult * Inglismaa säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilse mõju * säilis kahepartei süsteem- võimul olid kord
Gaulle. 1957 Euroopa Majandusühenduse loomine 1962 De Gaulle andis Alzeeriale iseseisvuse, 1968 üliõpilasrahutused 70-ndad Prantsusmaa USA-le vastandumine jätkub Kommunistlik maailmasüsteem Idabloki tunnusjoonned: 1.Võim riigis ühe partei käes (kommunistlik partei) 2.Partei kontrollis elu kogu riigis (kontroll riigiaparaadi ja ühiskondlike organisatsioonide üle. Kultuuriaelu samuti kommunistide kontrolli all 3.Tohutu võim julgeolekuorganeil (kommunistlik võim püsis vaid hirmu ja terrori abil) 4.Majandus, nii tööstus kui ka kaubandus valdavalt riigistatud 5.Sõjaväestatus suurem kui maailmas keskmiselt. 5.märts 1953 Stalini surm 14.mai 1948 Iisraeli riigi väljakuulutamine HEAOLUÜHISKOND Sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv Nõuti sotsiaalset õiglust (heaolu pidi laienema kõigile riigi elanikele) 1960-ndad : traditsioonilise, kogukonnakeskse ja religioonile toetuva ühiskonnamudeli
langes. 3)Kuidas ja millal iseseisvus India? Sajad tuhanded indialased osalesid vägivallatutes protestiaktsioonides Briti koloniaalikke vastu ja taotlesid iseseisvumist ühtse riigina. India iseseisvus 15. august 1947. 4) Idabloki riikide iseloom. tunnused? Võim oli koondatud ühe partei kätte(NLKP), Partei kontrollis kogu elu riigis, Tohutu võim oli julgeolekuorganeil, Majandus- tööstus kui ka kaubandus oli valdavalt riigistatud, Sõjaväestus suurem, kui maailmas keskmiselt. 4.Isikute tähtsus: J. Stalin- NSV Liidu juht. W. Churchill- Ameerika president. H. Truman- USA uus president, kuulutas välja doktriini vabade rahvaste toetamiseks. D.D. Eisenhower- USA president pärast Trumani; kritiseeris Trumani doktriini ja lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda, kuid see jäi vaid lubaduseks. Ch. De
DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Põhja-Vietnam, Mongoolia = kokku tegelikkuses 16 liiduvabariiki, kus teostati sovetiseerimist ja massiküüditamisi (1949). Aasias tekkis sotsialistlik riigikord Hiina RV-s ja Korea RV-s. 2. Mis iseloomustas kommunistlike riikide riigikorda ja majandusmudelit? Võim riigis oli koondatud ühe kommunistliku partei kätte. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. Tohutu võim julgeolekuorganeil kommunistide võim püsis kas otsese terrori või terrorihirmu abil. Majandus (tööstus, kaubandus) oli üldiselt riigistatud. Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt. 3. Miks lagunes kommunistlik kord Ida-Euroopas 1989. aastal? Sisekriisi süvenemisega Nõukogude Liidus nõrgenes järk-järgult Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle. Gorbatsov ei pidanud enam vajalikuks sekkumist sotsialismileeri riikide siseasjadesse
ning Põhja-Jäämerest Lõuna-Hiina mereni. Territooriumil asus 13 riiki. Kõik peale Jugoslaavia allusid Moskva diktaadile. Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid järgmised jooned: 1. Võim riigis oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte, mis ei pruukinud kanda kommunistliku partei nime. 2. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. (riigiaparaat, ühiskondlikud organisatsioonid, ametnikud, kultuurielu) 3. Tohutu võim julgeolekuorganeil. (Terror ja hirm) 4. Majandus oli valdavalt riigistatud. Kehtis käsumajandus. (Mõnes riigis oli piiratud kujul eraettevõtlus lubatud) 5. Sõjaväestatud suurem kui maailmas keskmiselt. Madal elatustase, kuid suured kulutused riigikaitsele. Stalinlik NSV Liit Pidev hirmuseisund, repressioonid tugevnesid. Massilised arreteerimised, mille ohvriks sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed ning Saksa sõjavangi langenud Nõukogude sõdurid. Küüditamised. Vangilaagrite võrgustik ehk GULAG.
Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Mongoolia. Kõik nad allusid Moskva diktaadile. Iseloomulikud joone: · Võim koondunud ühe isiku kätte, kommunistliku partei kätte. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. · Partei alla oli allutatud kogu elu riigis. Partei kontrollis nii riigiaparaati kui ka ühiskondlike organisatsioone. · Tohutu võim oli julgeolekuorganeil. · Majandus, nii tööstus kui kaubandus, oli valdavalt riigistatud. Kehtis käsumajandus. Pärast sõja lõppu loodeti, et kommunistliku süstemmi liberaliseeritakse, kui vastupidi. Inimesi hoiti tahtlikult hirmu all. Jätkusid küüditamised. GULAG- vangilaagrite võrgustik- majanduse käigushoidmiseks. Stalini käsul suunati peamised ressursid tööstusesse, eelkõige sõjatööstusesse. Rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis.
Sest sellest nähti moskva käepikendust. Saksa majandusime Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati Nsv liidu ja Ameerika ühendriikide , Inglismaa ja Prantsusmaa vahel okupatsioonitsoonideks. Saksamaa majandusime ehk siis vabaturumajandus. Kommunistlik maailmasüsteem Kogu võim oli kommunistide käes . Riigi tähtsamatel kohtadel asusid kommunistid või kommunismi võimu all olevad inimesed. Kontroll oli riigiasutuste isegi kultuurivaldkondade üle. Ülisuur võim oli julgeolekuorganeil. Jätkusid küüditamised. Julgeolekuorganid hakkasid viima suuremaid ja ulatuslikemaid terroriakte. Kogu võimutäitlus kuulus stalinile , keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring. Võimupüramiidi ladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo. Selle nooremate a vanemate liikmete vahel ägenes võimuvõitlus , kus kasutati kõikvõimalikke vahendeid. Enamasti lõppes asi poliitiliste vastaste füüsilise hävitamisega. Kriisid ja sõjad pärast teist maailmasõda
tšehhoslovakkia,ungari, bulgaaria, albaania,hiina, p-vietnam, p-korea, mongoolia,jugovslaavia. Jugoslaavia võttis vastu marshalli plaani,mille tulemuseks oli tugev konfliks NSV liiduga. ISELOOMULIKUD JOONED: 1) võim koondus ühe kommunistliku partei kätte. 2.kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis.3. tugev võim julgeolekuorganeil. 4.majandus, nii tööstus kui kaubandus oli riigistatud. 5.sõjaväestatavus suurem kui maailmas keskmiselt. STALINI KONTROLL: sõja ajal oli ta kontroll ühiskonna üle vähenenud, kuid ta ei leppinud sellega. Tugevnesid repressioonid)massilised arreteerimised). Küüditati.GULAG-vangilaagrite võrgustik, seda vajas Stalin NSVL käigushoidmiseks
Võib-olla India, Iisrael, LAV, Põhja-Korea ja Brasiilia. Idablokk Riigid: NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Iseloomulik: · Võim riigis oli koondatud ühe kommunistliku partei kätte. Kodanikul puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. · Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. · Tohutu võim oli julgeolekuorganeil. Kommunistide võim püsis kas otsese terrori või selle tekitatud hirmu abil. · Majandus, nii tööstus kui ka kaevandus oli valdavalt riigistatud. Majanduslik juhtimine oli tsentraliseeritud, kehtis käsumajandus. · Sõjaväestus oli suurem kui maailma keskmine, suuremad olid ka kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase oli madal. Stalini hirmuvalitsus · Repressioonid tugevnesid · Massilised arreteerimised · Küüditamised
Maj. hakkas kiiresti arenema, kuigi rahvale uued muutused ei meeldinud. Saksamaa kiiret arengut hakati nim. Saksa maj.imeks. 8. Kommunistlik maailm Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli terve maailmasüst. , mida võib nim. ka idablokiks. Idaboki tunnused: 1) Võim riigis oli koondatud 1, kommunistliku partei kätte, mis ei pruukinud aga kanda komm. partei nime. Kodanikel puudusid dem. vabadused ja võim. 2) Kom. parteile oli allutatud kogu elu riigis. 3) Tohutu võim oli julgeolekuorganeil. Kommude võim püsis kas otse terrori või selle tekitatud hirmu abil. 4) Maj., nii tööstus kui ka kaubandus, oli valdavalt riigistatud. Maj. juhtimine oli tsentraliseeritud, kehtis käsumaj. 5) Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad olid ka kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase oli madal. Komm. riigid Euroopas: 1) NSVL 2) Poola 3) Saksa DV
Tulemus: tugevnes kommunistide positsioon maailmas ja nende mõjuvõim laienes Aasias. Idablokki kuulusid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja- Vietnam, Põhja- Korea, Mongoolia. Idabloki iseloomustus: 1) Võim riigis oli koondatud ühe kommunistliku partei kätte. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused 2) Kommunistlik partei korraldas kõike riigis 3) Tohutu võim oli julgeolekuorganeil 4) Majandus oli riigistatud, kehtis käsumajandus 5) Söjaväestatus oli suurim kui maailmas keskmiselt Kommunistliku võimu kehtestamine: *moodustati Ajutine Valitsus kommunistidest *ümberkorraldused- maareform, sakslaste käsilaste ettevõtete natsionaliseerimine *korraldati valimised- moodustus rahvarinne, kom. juhtpositsioon *alluti Moskva korraldustele *natsionaliseeriti kogu tööstus ja kollektiviseeriti põllumajandus * likvideeriti opositsioon valitsusest
kehtestamist) TEINE MAAILM Riigid, kus võimul kommunistid ja kommunistlikud parteid. (ka ,,sotsialistlikud riigid") 1. RIIGID NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja- Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia) (13). 2. ÜHISED TUNNUSED Ühe partei võim, kodanikel puudusid demoraatlikud vabadused ja õigused. Kultuurielu kommunistide võimu all, kontroll riigi üle samuti kommunistidel. Tohutu võim julgeolekuorganeil. Kommunistide võim püsis kas otsese terrori või selle tekitatud hirmu abil. Majanduslik tööstus, kaubandus- valdavalt riigistatud käsumajandus. Sõjaväestatus suur- suured kulutused riigikaitsele- madal elatustase. 11 ORGANISATSIOONID VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949)
a Jugoslaavia (võttis Marshalli plaani abi vastu ja läks tülli NSVL ga ) 1. Võim riigis oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. 2. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. Partei kontrollis kõiki organisatsioone, ametnikud olid kommunistid või nende poolt ametisse nimetatud, nad kontrollisid ka kultuurielu. 3. Tohutu võim oli julgeolekuorganeil, kommunistide võim püsis kas otsese terrori või selle tekitatud hirmu abil 4. Majandus, nii töötus kui ka kaubandus oli valdavalt riigistatud, mõnel juhul ka eraettevõtlus. Kehtis käsumajandus 5. Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt, ka kulutused riigikaitsele olid suuremad, aga elatustase madal. Jugoslaavia erandlikkus Pärast NSV Liidust lahku löömist soovis Tito suuremat rolli kui Stalin talle
1948 aastal toimus rahareform, uueks rahaühikuks sai Saksa mark. Peagi sai Saksamaast kiireima majandusliku arenguga riik Euroopas, seda hakati nimetama Saksa majandusimeks. Kommunistlik maailm: Idabloki riiklikku ja ühiskondliku korda iseloomustasid: Võim riigis oli koondunud ühe, kommunistliku partei kätte, mis ei pruukinud kanda aga kommunistliku partei nime. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. Tohutu võim oli julgeolekuorganeil. Majandus, nii tööstus kui ka kaubandus oli valdavalt riigistatud. Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad olid kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase oli madal. Nõukogude Liit. Pärast sõda alustas Stali koheselt nõudmiste esitamisega: Türgil nn Türgi Armeenia loovutamist ja sõjaväebaasi Dardanellides. Keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Nõudis endale Liibüat, et luua tugipunkt Vahemerel. Majanduses suunas NL kogu jõu rasketööstuse arendamiseks
annaabi.ee 
