Telefoni ajalugu Esimesi telefone 7 FIX telefoniside Tänapäeva telefoni tööpõhimõte Kuular Numbritastatuur kell hargilüliti seinapistikusse Mikrofon 8 FIX telefoniside Tänapäeva telefoni tööpõhimõte · Analoogtelefoni juhtsignaalid: · liini hõivamine · liini vabastamine · analoogtelefoni kutsesignaalid: · numbrivalimine (pulssvalimine, toonvalimine) · infosignaalid · kutsepinge 9 FIX telefoniside Tänapäeva telefoni tööpõhimõte Toru hargilt Kahe numbri vahe Liin hõivatud
Enamikel seadmetel on mitu kettaplaati, mis on kinnitatud ühise võlli külge. Plaatide vahel on vaba ruum lugemis-kirjutuspeade jaoks. Otsekasutus (direct drive) harjadeta võllmootor on ehitatud võlli sisse või paigutatud selle alla. Võll ja plaadid pöörlevad konstantse nurkkiirusega. Tänapäeval on uuemate kõvaketaste pöörlemiskiirus üle 10000 pööret minutis, võrdluseks võib tuua disketiseadme, kus võll pöörleb 300 või 360 pööret minutis. Võllmootor saab juhtsignaalid tehase poolt plaadile kirjutatud infost, või vanemate seadmete korral füüsilistest sensoritest. Lugemis-kirjutuspead Plaatide mõlemad pooled on kaetud magnetilise pinnaga. Plaadi mõlema poole jaoks on oma lugemis-kirjutuspea. Mõningad seadmed kasutavad seadme ühe plaadi üht poolt juhtsignaalide jaoks. Iga pea on kinnitatud akuraatori külge. Ketaste pöörlemisel tekib õhupadi ketaste vahele. Peade ja kettapinna vahel puudub kokkupuude. Enamikel
Igal väljal 2 transistori. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, op automaat, juhtautomaat) Käsukoodi laadimises saadetakse käsuloenduri sisu mälu aadressiregistrisse (MAR), modifitseeritakse käsuloenduri väärtust (PC = PC + 1) ja loetakse käsukood mälust registrisse. Käsu täitmine tähendab, et juhtautomaat genereerib iga käsu täitmiseks terve rea juhtsignaale. Käsukoodi dekodeerimisele järgneb hargnemine, kus igas harus genereeritakse juhtsignaalid, mis on vajalikud konkreetse käsu täitmiseks. Protsessorise loetakse käsud ja andmed, mällu kirjutatakse resultaate. Käsu täitmise e. Von Neumanni tsükkel (fetch decode execute) 1. Käsukoodi laadimine 2. Käsuloenduri modifitseerimine (pc = pc + 1) 3. Käsukoodi dekodeerimine 4. Käivitatakse käsutäitmise mikroprogramm 5. Resultaadi salvestamine registrisse. Käsu täitmiseks peab protsessor: 1. Pöörduma mälu poole 2. Lugema sealt käsukoodi 3
Informatsiooni salvestusviisi arvusüsteemi alusega. Nihkereg arvu, kumb on suurem, või on selle, võtma vastu käsu sisule
järgi jagunevad 2-ks 1) võimaldab teisendada infi hoopis võrdsed arv A on a1a0, arv vastavad loogilised otsused,
asünkroonsed - salvestatakse järjestikuselt kujult paralleelsele B on b1b0, kui A
memory) 2) ümberprog. püsimälu (EPROM- erasable programmable read only memory) 3) elektriliselt kustutatav ümberrogrammeeritav püsimälu (EEPROM- electrically erasable programmable read only memory). 11. KÄSU TÄITMINE PROTSESSORIS. Käsu täitmiseks peab protsessor pöörduma mälu poole, lugema sealt käsukoodi, dekodeerima selle, võtma vastu käsu sisule vastavad loogilised otsused, väljastama juhtsignaalid kõigile arvuti komponentidele, leidma uue käsu aadressi ning salvestama selle aadressiregistrisse. Järgmise käsu täitmisel kordub kõik enam-vähem samas järjekorras. Erinevused käskude täitmisel on tingitud nende erinevast sisust. Ühe käsu täitmiseks kuluvat ajavahemikku nim. käsutsükliks. Von Neumanni tsükkel: 1) käsukoodi lugemine käsuloenduri järgi 2) käsuloenduri modifitseerimine 3) käsukoodi desifreerimine 4) käsutäitmise mikroprogramm käivitatakse
Kõigepealt et väljatõmbe ventilaator saaks üldse tööle hakata on vaja süsteemil, et töötaks sissepuhkeventilaator, seda kindlustatakse relee 61K1 kontaktiga. Järgmise elemendina on skeemis juhtlüliti, mille abil ventilaatori ahel pingestatakse. Kui ventilaatori ahel on pingestatud annab sellest märku indikktorlamp ja seejärel võime valida ajami tööreziimi. Asendis 0 ajam ei tööta aga on valmis alustama tööd. Asendites A või 1 hakkab ajam tööle ja tema tööd juhivad juhtsignaalid, mis ta saab ventilaatori juhtimis keskusest. Asendite A ja 1 erinevus on selles, et avarii seisuses asendis 1 ajami tööd ei ole võimalik välja lülitada juhtlüliti abil. 9 Ventilatsioonisüsteemi sisesed ventilaatorid Joonis 7 Ventilatsiooni süsteemil on vaja õhku jaotada, seda näiteks ventilatsioonitorustiku hargnemiskohtades, korrustevahelisteks jagamisteks
Kimmikiilud tekitavad külgõõtsumisel täiendava takistuse ja vähendavad seega amplituudi 1,5 kuni 2 korda. Kuid kiirus väheneb sellest samuti umbes 2-3%. Jääoludes võivad kimmikiilud vigastatud saada. (Vt. Joon. 5.17. ja Tahvel 5.XVI.) Aktiivsed külgroolid on vaga tõhusad õõtsesummutid. Nad paiknevad laeva keskosas kimmi piirkonnas mõlemal pardal. Neid saab vajadusel laeva keresse sisse tõmmata. Aktiivseid külgroole juhitakse hüdrauliliste masinate abil millele juhtsignaalid tulevad güroskoopiliselt- ehk vurrandurilt. Õõtsumist on võimalik summutada kuni 90%. (Vt. Tahvel 5.XVII). Joon. 5.18. 13 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
I. Käsu täitmine protsessoris: Juhtautomaat- käsu täitmise juhtimine, väljastab vajalikke juhtsignaale protsessori osadele kui ka arvutile. Programmi käsu täitmine koosneb mitmetest etappidest, mida käivitavad juhtautomaadist saabuvad juhtsignaalid. Operatsioonautomaat tegeleb andmete vahetu teisendamisega. Koosneb ALUst, registermälust ja lippude registrist. Registermälu töötab protsessori sagedusel, väike ja kallis. Kuna ALUl mälu puudub, kasutatakse lippude registrit eelneva tulemuse salvestamiseks. Käsuloendur on vajalik, et teada, millise käsu täitmise juures parasjagu ollakse. Käsuloendur säilitab järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. Vajalik näiteks
Käsukood dekordeeritakse. Seejärel genereerib juhtautomaat käsu täitmiseks terve rea juhtsignaale, mis näiteks kommuteerivad ALU sisenditesse läbi multipleksorite registermälu operandid. Juhtautomaat valib ka ALU operatsiooni ja kommuteerib ALU väljundisse registri, kuhu läheb tulemus. Iga käsu täitmiseks on oma individuaalne elementaartegevuste jada. See tähendab, et dekodeerimisele järgneb hargnemine, kus igas harus genereeritakse juhtsignaalid, mis on vajalikud just konkreetse käsu täitmiseks. Protsessori üldstruktuur (käsuloendur, käsuregister, käsudekooder, juhtautomaat, operatsioonautomaat). Operatsiooniautomaat tegeleb andmete vahetu teisendamisega. See koosneb ALUst, registermälust ja ALU juurde kuuluvast lippude registrist. Registermälu on väga kiire protsessori sagedusel töötav mälu, vahetult teisendavate operandide, vahetulemuste ja lõpptulemuste salvestamiseks. Kiire mälu on väga kallis ja
??-st (juhtautomaadist arvatavasti ... või siis programmistilt). Saadab Read signaali ja mälu aadressi Mäluaadressi Registrisse, kus selle järgi leitakse mälust vastav pesa ja kirjutatakse selle sisu Mälu Puhverregistrisse, sealt omakorda käsukood ning operand(id) käsuregisreisse. Mälust saadud käsk säilitatakse käsuregistris kuni käsudekooder selle identifitseerib. Käsudekoodrist liigub vastavast väljundist signaal juhtautomaati. Juhtautomaat saadab juhtsignaalid operatsiooniautomaati. Operatsiooniautomaat loeb nõutud andmed oma suurde registermälusse ning saadab andmed ALU-sse, mis juhtautomaadi käskude järgi teeb vastavad tehted. Lippude register saadab samuti operande ALU-sse. Siirdekäsk käsk, mis nihutab käsuleonduri aadressile, mis ei oleks olnud loenduri loomulik järgmine aadress. Käsuleondur on loendur, mis väärtustatakse teatud algtingimustega ja mida juhib programmist oma siirdekäskudega. Ülejäänud CPU töötab automaatselt
??-st (juhtautomaadist arvatavasti ... või siis programmistilt). Saadab Read signaali ja mälu aadressi Mäluaadressi Registrisse, kus selle järgi leitakse mälust vastav pesa ja kirjutatakse selle sisu Mälu Puhverregistrisse, sealt omakorda käsukood ning operand(id) käsuregisreisse. Mälust saadud käsk säilitatakse käsuregistris kuni käsudekooder selle identifitseerib. Käsudekoodrist liigub vastavast väljundist signaal juhtautomaati. Juhtautomaat saadab juhtsignaalid operatsiooniautomaati. Operatsiooniautomaat loeb nõutud andmed oma suurde registermälusse ning saadab andmed ALU-sse, mis juhtautomaadi käskude järgi teeb vastavad tehted. Lippude register saadab samuti operande ALU-sse. Siirdekäsk käsk, mis nihutab käsuleonduri aadressile, mis ei oleks olnud loenduri loomulik järgmine aadress. Käsuleondur on loendur, mis väärtustatakse teatud algtingimustega ja mida juhib programmist oma siirdekäskudega. Ülejäänud CPU töötab automaatselt
??-st (juhtautomaadist arvatavasti ... või siis programmistilt). Saadab Read signaali ja mälu aadressi Mäluaadressi Registrisse, kus selle järgi leitakse mälust vastav pesa ja kirjutatakse selle sisu Mälu Puhverregistrisse, sealt omakorda käsukood ning operand(id) käsuregisreisse. Mälust saadud käsk säilitatakse käsuregistris kuni käsudekooder selle identifitseerib. Käsudekoodrist liigub vastavast väljundist signaal juhtautomaati. Juhtautomaat saadab juhtsignaalid operatsiooniautomaati. Operatsiooniautomaat loeb nõutud andmed oma suurde registermälusse ning saadab andmed ALU-sse, mis juhtautomaadi käskude järgi teeb vastavad tehted. Lippude register saadab samuti operande ALU-sse. Siirdekäsk käsk, mis nihutab käsuleonduri aadressile, mis ei oleks olnud loenduri loomulik järgmine aadress. Käsuleondur on loendur, mis väärtustatakse teatud algtingimustega ja mida juhib programmist oma siirdekäskudega. Ülejäänud CPU töötab automaatselt
Süsteem koosneb kahest kõrgsurvepumbast, survepaagist, filtrist ja õlijahutist. Pumbad hoiavad õlirõhu survemahutis 4,5 MPa. Igal silindril on individuaalne elektrooniline lubrikaator servomootoriga, mis vastavalt koormusele lülitab sisse plunžerpumba. Õli vajalik hulk ja silindrisse pritsimise õige moment on määratud vastava programmiga. Mikroprotsessoriga antakse juhtsignaalid solenoidklappidele, mille kaudu pritsitakse õli õiges kogudes ja õigel momendil silindri hülsi ja kolvirõngaste vahele. Elektrooniliselt juhitava lubrikaatori kasutamine vähendab õli sattumist põlemiskambrisse ja kolvialusesse ruumi ja sellega ka õlikulu. Mootorite MAN B & W silindriõli erikulu võib kõikuda vahemikus 0,41 kuni 0,81 g/ kWh. Madalama forsseeritusega LG F CA mootoritel on see 0,41 kuni 0,54 ja
Käsudekooder (Instruction Decoder) desifreerib käsuregistris oleva käsu koodi. Lihtsamalt öeldes, ta teeb kindlaks käsu sisu ja teavitab sellest juhtseadet. Olenevalt käsust tehakse selgeks järgmised asjaolud: - käsu pikkus (ühe-, kahe- või kolmebaidine), - ALU täidetav tehe, - andmete paiknemine, - aadresside paiknemine. Juhtautomaat, operatsiooniautomaat käsudekoodrist liigub vastavast väljundist signaal juhtautomaati. Juhtautomaat saadab juhtsignaalid operatsiooniautomaati. Operatsiooniautomaat loeb nõutud andmed oma suurde registermälusse ja saadab andmed alusse, mis teeb vastavad tehted. Arvutis on operatsiooniautomaadiks Protsessor, juhtautomaadiks aga protsessori töid juhtiv mikroprogrammiautomaat. Protsessor sooritab tehteid mälus paiknevate käskude järgi. Peale aritmeetika- loogikaploki (ALU) kuulub protsessori koosseisu mitu registrit ning juhtautomaat ehk mikroprogrammautomaat.
??-st (juhtautomaadist arvatavasti ... või siis programmistilt). Saadab Read signaali ja mälu aadressi Mäluaadressi Registrisse, kus selle järgi leitakse mälust vastav pesa ja kirjutatakse selle sisu Mälu Puhverregistrisse, sealt omakorda käsukood ning operand(id) käsuregisreisse. Mälust saadud käsk säilitatakse käsuregistris kuni käsudekooder selle identifitseerib. Käsudekoodrist liigub vastavast väljundist signaal juhtautomaati. Juhtautomaat saadab juhtsignaalid operatsiooniautomaati. Operatsiooniautomaat loeb nõutud andmed oma suurde registermälusse ning saadab andmed ALU-sse, mis juhtautomaadi käskude järgi teeb vastavad tehted. Lippude register saadab samuti operande ALU-sse. Siirdekäsk – käsk, mis nihutab käsuleonduri aadressile, mis ei oleks olnud loenduri loomulik järgmine aadress. Käsuleondur - Loendur, mis väärtustatakse teatud algtingimustega ja mida juhib programmist oma siirdekäskudega. Ülejäänud CPU töötab automaatselt.
olekus. Seda olekut nimetatakse suletud ehk kolmandaks olekuks, mis tähendab, et see ei võrdu 1 ega 0-ga. 2.1.3. Töötsüklid Arvuti töötab mällu salvestatud programmi järgi. Protsessor loeb mälust programmi käske ning täidab neid käskude sisu alusel. Programmi täitmine toimub tsükliliselt käskude kaupa. Käsu täitmiseks peab protsessor pöörduma mälu poole, lugema sealt käsukoodi, dekodeerima selle, võtma vastu käsu sisule vastavad loogilised otsused, väljastama juhtsignaalid kõigile arvuti komponentidele, leidma uue käsu aadressi ning salvestama selle aadressiregistrisse. Järgmise käsu täitmisel kordub kõik enam-vähem samas järjekorras. Erinevused käskude täitmisel on tingitud nende erinevast sisust. Ühe käsu täitmiseks kuluvat ajavahemikku nimetatakse käsutsükliks. Programmi täitmine ning protsessori ja mälu vaheline töö on korraldatud tsükliliselt, kusjuures töö tulemusi väljastatakse perioodiliselt (joonis 2.6)
??-st (juhtautomaadist arvatavasti ... või siis programmistilt). Saadab Read signaali ja mälu aadressi Mäluaadressi Registrisse, kus selle järgi leitakse mälust vastav pesa ja kirjutatakse selle sisu Mälu Puhverregistrisse, sealt omakorda käsukood ning operand(id) käsuregisreisse. Mälust saadud käsk säilitatakse käsuregistris kuni käsudekooder selle identifitseerib. Käsudekoodrist liigub vastavast väljundist signaal juhtautomaati. Juhtautomaat saadab juhtsignaalid operatsiooniautomaati. Operatsiooniautomaat loeb nõutud andmed oma suurde registermälusse ning saadab andmed ALU-sse, mis juhtautomaadi käskude järgi teeb vastavad tehted. Lippude register saadab samuti operande ALU-sse. Siirdekäsk käsk, mis nihutab käsuleonduri aadressile, mis ei oleks olnud loenduri loomulik järgmine aadress. Käsuleondur on loendur, mis väärtustatakse teatud algtingimustega ja mida juhib programmist oma siirdekäskudega. Ülejäänud CPU töötab automaatselt.
Ümbervoolamise kiirus reguleeritakse selliseks, et veemass tsisternis toimiks õõtsumisele vastupidises suunas. Selliste tsisternide stabiliseerimisvõime ulatub 50%-ni (Joon. 3.35). Joon. 3.35. Aktiivsed külgroolid (Joon. 3.36) on vaga tõhusad õõtse-summutid. Nad paiknevad laeva keskosas kimmi piirkonnas mõlemal pardal. Neid saab vajadusel laeva keresse sisse tõmmata. Aktiivseid külgroole juhitakse hüdrauliliste masinate abil millele juhtsignaalid tulevad güroskoopiliselt- ehk vurrandurilt. Õõtsumist on võimalik summutada kuni 90%. 26 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.36. Aktiivne õõtsesummuti. 3.5 Juhitavus.
muutub, tuntakse siinuselise pulsilaiusmodulatsioonina, ning modulatsiooni, kus talitlus toimub gruppidesse jagatud fikseeritud impulsside laiusega, aga plokk- pulsilaiusmodulatsioonina. 128 Siinuseline pulsilaiusmodulatsioon. Enimtuntud siinuselise pulsilaiusmodulatsiooni eesmärgiks on pinge formeerimine, mis tekitab majanduslikult otstarbeka siinusele lähedase kujuga voolu. Pulsilaiusmodulatsiooniga genereeritakse juhtsignaalid kandevsagedusega kolmnurkpinge uc võrdlemisel seadesignaaliga (siinuspinge) u* nagu joonisel 3.35, a. Sellist moodust kasutatakse ühefaasilise sildlülituses vaheldi (joonis 1.8, c) juhtimiseks. Eelnimetatu on põhjuseks, miks pulsilaiusmodulatsiooni tuntakse kui kandevsagedusega modulatsiooni. Kui u* > uc, on kaks transistori avatud ja ülejäänud kaks suletud. Suhtelise lülituskestuse saab määrata valemist (3.2) ja sulgumise jaoks
järgneva käsu aadressi ???st (juhtautomaadist arvatavasti ... või siis programmistilt). Saadab Read signaali ja mälu aadressi Mäluaadressi Registrisse, kus selle järgi leitakse mälust vastav pesa ja kirjutatakse selle sisu Mälu Puhverregistrisse, sealt omakorda käsukood ning operand(id) käsuregisreisse. Mälust saadud käsk säilitatakse käsuregistris kuni käsudekooder selle identifitseerib. Käsudekoodrist liigub vastavast väljundist signaal juhtautomaati. Juhtautomaat saadab juhtsignaalid operatsiooniautomaati. Operatsiooniautomaat loeb nõutud andmed oma suurde registermälusse ning saadab andmed ALUsse, mis juhtautomaadi käskude järgi teeb vastavad tehted. Lippude register saadab samuti operande ALUsse. PUUDUTUSTUNDLIK EKRAAN takistusel põhinev ekraanil on läbipaistev takistite maatriks, mille peal on elektrit juhtiv kile. Vajutades mingis punktis sellele kilele tekib ühendus mingi punktiga takistite maatriksis. Kui
Mälusõna on kvant infot, millele viitab üks aadress (kahendkood) ja mille kaupa toimub igal mälu poole pöördumisel infovahetus. Infovahetuseks on mälul andmeliinid. Andmeliinide arv (andmesiini järguliusus) vastab tavaliselt mälusõna järgulisusele. Andmevahetuseks protsessori ja mälu vahel on veel juhtliinid (juhtsiin). Minimaalsed juhtsignaalid on mällu kirjutamine (MEMORY WRITE) ja mälust lugemine (MEMORY READ) . Teatud mälu tüüpidel on muidugi veel täiendavaid juhtsignaale. Mälu poole pöördumisel määrab aadressi dekooder, millise mälupesa poole toimub pöördumine. Dekoodril oli teatavasti omadus, et iga sisendkombinatsiooni korral on aktiivne ainult üks väljund ja sellega on ka tagatud, et pöörduda saab korraga vaid ühe mälusõna poole. Mälu koosneb
Mälusõna on kvant infot, millele viitab üks aadress (kahendkood) ja mille kaupa toimub igal mälu poole pöördumisel infovahetus. Infovahetuseks on mälul andmeliinid. Andmeliinide arv (andmesiini järguliusus) vastab tavaliselt mälusõna järgulisusele. Andmevahetuseks protsessori ja mälu vahel on veel juhtliinid (juhtsiin). Minimaalsed juhtsignaalid on mällu kirjutamine (MEMORY WRITE) ja mälust lugemine (MEMORY READ) . Teatud mälu tüüpidel on muidugi veel täiendavaid juhtsignaale. Mälu poole pöördumisel määrab aadressi dekooder, millise mälupesa poole toimub pöördumine. Dekoodril oli teatavasti omadus, et iga sisendkombinatsiooni korral on aktiivne ainult üks väljund ja sellega on ka tagatud, et pöörduda saab korraga vaid ühe mälusõna poole. Mälu koosneb
annaabi.ee 
