Kirjuta kuidas nimetatakse vastavalt sellele antud taime. 3p - Ühe aastane taim. - Mitmeaastane taim - Kaheaastane taim 3.Paranda tekstis vead ! Tõmba veale tekstis joon alla ! Paranda lause all ! 4p Õistaimed kuuluvad katteseemnetaimede hulka. Õistaimete kasvuorganiteks on õied ja viljad. Paljasseemnetaimedel arenevad samuti viljad. Kuusel ja männil moodustuvad käbid ning kadakal ja jugapuul marjad. Jugapuu on mürgine taim. Okaspuud on suvehaljad. Parandus: *Õistaimede paljunemisorganiteks on õied ja viljad. *Paljasseemnetaimedel arenevad seemned käbides. *Kuusel ja männil moodustuvad käbid ning kadakal ja jugapuul marikäbid. *Okaspuud on igihaljad. 4. Miks on sõnajalg - , paljasseemne - , ja katteseemnetaimed soontaimed, aga samblad mitte ? 2p Sest sõnajalg - , paljasseemne ja katteseemnetaimedel on arenenud
Euroopa okaspuu MÜRGISED SEEMNED Mürgised ei ole ainult viljad, vaid ka okkad ja puit. Hobuse surmav annus oleks 500 grammi okkaid. Kahjulikud ainult seemned, viljaliha kahjutu. Süües marja tervikuna on tagajärjeks eluohtlik mürgistus. JUGAPUU MARJAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PÄRIMUS Vana saksa pärimuse järgi on jugapuul deemonitevastane jõud. Teadlane on maininud, et Rootsis Smålandi maakonnas on jugapuud keedetud vees ja saadud tõmmisega on ravitud sügelisi. Jugapuupuidust on valmistatud vibusid ja nendega kütitud juba kiviajal. KIBUVITS (Rosa) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ÜLDINE 100 loodusliku levinud liiki.
.........................Pildid jugapuust Lehekülg 7..........................Kasutatud kirjandus -2- Sissejuhatus Harilik jugapuu ehk "Taxus baccata" on higihaljas okaspuu. Jugapuu kasvab 10-20m. kõrguseks, erandinda kuni 28 meetri kõrguseks. Eestis kasvab jugapuu kuni 11 meetri kõrguseks. Harilik jugapuu on levinud Loode-Aafrikast üle Euroopa ja Väike-Aasia Kaukasuse ja Põhja-Iraanini. Kesk-Euroopas kasvab ta mägedes kõrgusel kuni umbes 1500 m. Jugapuul on punast värvi mürgiste seemnetega marjad. Süstemaatiline kuuluvus Riik: Taimed Hõimkond: Paljasseemnetaimed Klass: Okaspuud Selts: Okaspuulaadsed Sugukond: Jugapuulised Perekond: Jugapuu Liik: Harilik jugapuu -3- Liigikirjeldus Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid. Tihti võib jääda seisma, et imetleda tema tumerohelist läikivat okkakuube
asemel on jugapuu käbid lihakad, marjalaadsed. Seemet ümb- ritseb oranzhpunane lihakas seemnerüü (arill), mis on mahlane, imalmagus ja söödav. Kõik teised taime osad, eriti seemned; on mürgised. Nad sisaldavad väga mürgist alkaloidi taksiini. Jugapuu ei lõhna ja ta on ainuke vaiguta okaspuu. Noorena kasvab ta väga aeglaselt (2...3 cm aastas), 10 aastaselt on meie oludes vaevalt meetrine. Kaukaasias leidub üle 30 m kõrguseid jugapuid, kes on tubli 1500 a vanad. Jugapuul on palju sorte. Püramiidsed ja kollased on käsitletud eraldi lehtedel. Harilik jugapuu - moodustab harilikult meie oludes üsna laia põõsa. Saaremaal leidub siiski ka üks 9 m kõrgune puu.Püga- misega saab anda suvalise vormi. Euroopas kasutatakse laialt vormpuudeks pügamiseks. Jugapuu pärimuslikus kultuuris Kogu Euroopas oli jugapuu tuntud vibude ja ambude materjalina. Sitkuse poolest ei pääsenud sellega võistlema ükski teine puu
Marandi, Sarapuu, Toom. 2008). 6 Harilik jugapuu- Taxus baccata Hariliku jugapuu okkad ja seemned sisaldavad väga mürgist alkaloidi taksiini. See on Eestis ainuke ilma vaiguta okaspuu. Talle on iseloomulikud punased marikäbid. Mürgised on veel peale okaste ja seemnete ka võrse ning koor. Nagu ka teistel taimedel on ka jugapuul mitu nimetust. Nende seas juhapuu, jahupuu, taksus ning kodarapuu (Pedaste, Marandi, Sarapuu, Toom. 2008). Eesti looduses leidub jugapuud harva ning seetõttu on see võetud ka looduskaitse alla. Jugapuud võib veel eelkõige leida Saaremaalt ning Hiiumaalt. Haljasaladel võib ta olla isegi päikese käes, kui elukoht on talle sobilik. Tema levikut piirab talvekülm. Marikäbid ei ole tervenisti mürgised. Punakas lihakas kest mürgise seemne ümber on magusa
Mõlemad kärpimistehnikad pikendavad puu eluiga ja võib-olla ka tervist. Leedus Stelmužės on võib-olla Euroopa kõige vanem tamm, mille iga arvatakse olevat 1500 aastat. Lätis kasvab Kaive tamm, Baltimaade kõige jämedam tamm, mille ümbermõõt on üle 10 meetri. Taanis Jaegersprisis kasvab umbes 1200 aasta vanune tamm, mille nimi on Kongeegen ehk Tammekuningas. KOKKUVÕTE Okaspuudest ainult kuusel ja männil on käbid. Kadakal ja jugapuul on käbide asemel marjad. Tamme puit on kõige tumedam Eesti puudest. Tamm on pikaealin puu. KASUTATUD ALLIKAD: https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_tamm https://et.wikipedia.org/wiki/Hall_lepp https://et.wikipedia.org/wiki/Arukask https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kuusk Page 14 of 14
isaskäbide kogumik Isaskäbid on tihedad moodustised eelmise aasta pikkvõrse alusel, soomuste kaenlas tekivad tolmuterad 173. mänd noor emaskäbi Emaskäbi koosneb teljest ja sellele kinnituvatest kattesoomustest, millede kaenaldes seemnesoomuste peal moodustuvad seemned. Emaskäbid tekivad pikkvõrse tippu. 174. kuusk lihakas käbi "kadakamari" e. marikäbi kadaka emaskäbi soomused muutuvad lihakaks 175. jugapuu seemet ümbritse lihakas seemnerüü e. arill jugapuul korralikke emaskäbisid pole 176. AVAVILI SULGVILI on vili, mis seemnete valmides ei avane ja kukub maha koos seemnetega puitunud viljakestaga kuivvili, mille viljakest pole seemnega kokku kasvanud pähkel 157. AVAVILI on kuivvili, mis seemnete valmides avaneb ja seemned laiali puistab kupar 158. avaneb kaanekese, avade või hammaste moodustumise teel tõru on nahkja viljakestaga pähklitaoline vili, mille alus asub tihedasti kokkukasvanud
Selliseid nimetatakse endeemilisteks areaalideks. Tüüpiline näide on serbia kuusk, mille areaal paikneb väikesel alal Balkani poolsaarel. Esineb ka selliseid liike, mille areaal on varem olnud palju suurem, kuid praegusel ajal on jäänud see küllaltki väikeseks. Põhjused areaali vähenemiseks võivad olla looduslikud, kuid areaal võib väheneda ka inimese tegevuse tõttu. Selliseid areaale nimetatakse reliktseteks. Reliktsed areaalid on näiteks harilik jugapuul või hiibapuul . Kultuurareaaliks nimetatakse maa-ala kus liiki kasvatatakse kultiveerituna . mitmetal liikidel võib kultuurareaal mitmeid kordi ületada loodusliku areaali. Väga suur kultuurareaal on näiteks harilikul pirnipuul. Puittaimede introduktsioon INTRODUKTSIOON Introduktsiooniks nimetatakse võõrliikide sissetoomist. Introdutseeritud liike nimetatakse eksootideks ehk võõpuuliikideks. Eestisse on introdutseeritud üle 500 erineva liigi, näiteks
Jugapuu on euroopa kõige varjutaluvam ja pikaealisem okaspuu. Hävimisohus liigina on ta looduskaitse all. Paljunemine Jugapuu paljuneb peamiselt seemnetega. Ta õitseb märtsisaprillis ning viljad valmivad suve lõpus. Jugapuu viljad, marikäbid, on küpsena punased. Vili koosneb tumedast seemnest ja seda ümbritsevast viljalihast. Vilja tipus on õnarus, kust paistab seemne terav ots. Botaanikud nimetavad sellist vilja arilliks. Seemned on jugapuul väga mürgised, vilja muu osa ei ole mürgine. Jugapuu paljuneb kergesti ka pistokstest. Jugapuu kasvab aeglaselt, kuid võib elada neli tuhat aastat vanaks. Jugapuud paljundavad sageli linnud, süües nende vilju. Linnu pugus seemned ei seedu ja on pärast täiesti idanemisvõimelised. Kasutamine Jugapuu puit on hästi töödeldav ja peab vastu mädanemisele. Jugapuust tehti vastupidavust nõudvaid
Seemned valmivad suhteliselt suurte emaskäbide soomuste vahel. Emaskäbi koosneb seemnesoomustest, mille ülapinnal on seemnealgmed. Neid kaitsevad kattesoomused, mis osal liikidest taandarenevad. Seemnealgmes on munarakk, millest pärast viljastumist areneb seeme. Sobivates tingimustes kasvab seemnest uus taim. Osa paljasseemnetaimede emaskäbisid (marikäbid) on valminult kerajad ja marjataolised. Nende soomused on lihakad, värvuselt mustad või punakad (harilik kadakas). Jugapuul puuduvad aga emaskäbid hoopis. Seemnealgme alusel areneb teda ümbritsev kausikujuline seemnerüü ehk arill. Seemnerüü muutub seemne valmides punaseks. Kui jugapuu seemned on väga mürgised, siis seemnerüü on söödav ja mitmed linnuliigid toituvad sellest. 2.2 Õistaimede ehitus : Juur, vars ja leht on taime vegetatiivsed organid. Õis ja vili on generatiivsed organid ning esinevad üksnes õistaimedel. Organiks nimetatakse kudede kogumit, millel on kindel ehitus ja ülesanne
Ül juhtida ja suunata vaike. Vaigukäigud esinevad nt männil, kuusel, lehisel. Männi puidus asetsevad nad ülekaalukalt pikkisuunas ja neid on palju, kuusel radiaalsuunas. Ristikudu vaigukäike ei näe silmaga. Vertikaalsed esinevad tavaliselt sügispuidus.Kogu tüves kokku on neid u 1%. Kõige suuremad seedril 0,14 mm. Okaspuudest pole vaigukäike kadakal, nulul, elupuul, jugapuul. Kui puit kasvab ebaühtlase reljeefiga aladel (kallakutel, nõlvadel) või domineerivate tuulte mõjupiirkonnas, on puutüvi pideva ühesuunalise koormuse all. Sellistes tingimustes kasvav puit hakkab tootma teistsuguste ehitustega rakke. Samasugune protsess toimub ka okste juurdekasvul, kus oksa raskusjõud teda maa poole tõmbab, luues ka okste kinnituskohale spetsiaalse struktuuriga rakke.
Roomavad, lamenduvad Lehed- nõeljad, torkivad või pehmed, lineaalsed, eemalehoidvad, asetsevad paariti või kolmekaupa Käbid- ovaalsed, kadakad on kahekojalised või ühekojalised Viljadest ja käbidest saadud õli kasutatakse meditsiinis. JUGAPUU Taxus Mullastik- lubjarikas ja viljakas Niiskus- vähe valgust Valgus- täisvarjus ja poolvarjus Haljastusväärtus- Puu võra- mosaiikne Okkad- kinnituvad spiraalselt, pealt okkad tumeroh, alt heledad Käbid- kahekojalised. Jugapuudel eriti har jugapuul sisaldavad kõik taimeosad (va arillus) mürgist alkaloidi taksiini, eriti leidub seda kuivanud ja närbunud okstes. ELUPUU Thuja Mullastik- Viljakas, hea drenaaiga, niiske aga võib ka kuiv muld olla võivad kasvada ka soodes Niiskus- Valgus- Poolvarju, päiksepaistet Haljastusväärtus- Hinnatud, dekoratiivsemad täisvalguses Puu võra- oksad meenutavad lamedaid lehvikuid Okkad- vastakuti, lineaalsed, lehed okkataolised Käbid- isasskäbid asuvad võra alaosas, emaskäbid ülaosas
Lepp muutub oranziks. Ka immutatud meetoditega. Konstruktiivne puiukaitseVältida kahjustajatele soodsate puidu tekib värvuse erinevusi. Läige Tänapäevased pinnatöötlemismasinate tingimuste tekkimist, kasutades õigeid ehitustehnilisi vahendeid ja kasutuselevõttuga pole puidu enda läige enam nii tähtis. Löäige tuleb esile konstruktsioone.Nöted: *Vältida puidu märgumist. *Niiskussisaldus radiaallõikes. Mürgistus Jugapuul ja kuldvihmal euroopa puudest kõik osad muutumata. *Kaitsta vihma ja otsese päikesekiiguse eest. *Takistada puitu mürgised. Troopilised puidud mürgised neid importitakse vähe. Tekitavad kahjutavate putukate ligipääsu. Ehitsukonstruktsioonide paigaldamisel on alergiat ja nahapõletiku. Nt eebenipuu, palisander. Korrosioon(puidu oluline, et puit ei oleks 20% niiskus üle. Ehitis norm õhustatus ja puidu
pinnalt. Vaigukäigud – ainult okaspuude ehituse elementideks. Torutaolised käigud puidus, mis kulgevad nii vertikaalselt kui horisontaalselt. Nende ülesandeks on toota, säilitada ja juhtida puidus puiduvaiku. Vaigul on puidus vigastuste eest kaitsev ja konserveeriv ülesanne. Vaigukäigud on nähtavad aastarõngaste sügispuidus valgete täpikestena. Vaigukäike esineb rohkesti nt männil, kuusel ja seedril, lehisel vähem ja kadakal, jugapuul, elupuul puuduvad üldse. Nulul paiknevad vaigukäigud koores. Aastarõngaste eristatavus – suhteliselt selge okaspuidu (kuusk, mänd, lehis) puhul. Rahuldavalt määratav rõngassooneliste lehtpuude (tamm, saar, jalakas) puhul. Raskesti määratav hajulisooneliste (kask, pärn, pappel, vaher) lehtpuude puhul. (Säsikiired – kõigis puittaimedes leiduvad makroskoopilise karakteristikuna säsikiired. Need
nulg, valge mänd, harilik kuusk jt) III Keskmiseealised (puude vanus 100 200 a; põõsaste vanus 25 50 a) (must kuusk, siberi nulg jt) IV Lühiealised (puude vanus < 100 a; põõsaste vanus < 25 a) (keerdmänd, palsaminulg, mägimänd jt). Vanim teadaolev puu on igimänd (Pinus longaeva), mille vanima kasvava isendi vanuseks on loetud 4794 ja kuivanud eksemplaril 4849 aastat. Hiidsekvoia vanuseks on määratud 2500 3200 a. harilikul jugapuul, kaljukadakal (Juniperus scopulorum), ohtelisel männil (P. aristata), ranniksekvoial, fitsroial (Fitzroya cupressoides) 2000 2500 (3000) aastat. Hõimkond Gymnospermae Paljasseemnetaimed Klass Coniferopsida Okaspuud Paljasseemnetaimede (Gymnospermae) 5-st klassist on kõige tuntum okaspuude klass (Coniferopsida e. Pinopsida e. Pinatae) kuhu kuulub 6 sugukonda (araukaarialised - Araucariaceae, kivijugapuulised -
Ühes ja samas puuligis võib värvivaheldus olla nii suur, et raske määrata selle järgi kindlat liiki. Õhu ja päikese toimel tumeneb suuremosa puuliikide puitu (nt mänd). Samuti lepp raiudes peaaegu valge, kuid õhuga kokku puutudes peagi oranzikaspruun. Läige- pinnatöötlusmasinate tõttu pole puidu enda läikel enam erilist tähtsust. Läige on nähtav radiaallõikes. Küllalt läikivad nt saar, kask, vaher, pärn, pirn. Mürgisus- Euroopas kasvavatest on ainult jugapuul ja kuldvihmal kõik osad mürgised. Inimesele antud liigid mürgised, kui neid töödelda- seepärast kasutatakse harva. Ka mitmed troopilised puuliigid on mürgised- seepärast importitakse vähe. Võivad töötlemisel põhjustada allergiat ja nahapõletiku (nt eeben). 2.Ümar metsamaterjal olenevalt väliskujust ja töötlemisest jaguneb ümarmetsaks ja saematerjaliks. Ümar metsamaterjali läbimõõt võetakse peenemast otsast. Päris peen palk algab juba läbimõõdust 8-10 cm
annaabi.ee 
