Margaretega,kuid ta on neist romantilisem,täis naiivsust ja graatsiat nagu tõeline idealiseeritud looduslaps. Jumalaema kiriku kellamehe Quasimodo prototüübiks oli Madridi aadlikooli küürakas ja inetu teener.Ta on meeldejääv,huvitav ja iselaadne tegelane,kelles Esmeraldaga võrreldes näib kõik kontrastne.Ta kehastab hästi kontrastidel põhinevat groteski,Mida Hugo varakult pidas kirjandusteose dramaatilise dünaamika allikaks.Ta äratab jubedust väliselt ning ka hing selles kehas on kuri ja tige. Pierre Gringoire-reaalselt eksisteerinud kirjanik.Tema kirjutatud müsteeriumist(keskaegne piibliaineline etendus)saab kogu tegevus alguse. Claude Frollo-Jumalaema kiriku ülemdiakon,kes on negatiivne inimene-ta on sünge,armutu,kuri ja tihti arg 6
paavsti valimist. Samuti toimus Jumalaema kirikus üks raamatu tähtsamaid sündmusi, kus Quasimodo päästis Esmeralda poomisest ning kuidas hiljem Claude Frollo temaga kirikust põgenes. Kirik oli raamatus justkui eraldi tegelane. Teda kirjeldati raamatus väga erinevalt. Tihti kirjeldati teda kui ilusat ehitist, kuidas päikseloojangul või päiksetõusul kõik tornid välja paistsid jne. Kuid samuti kirjeldati tihti tema jubedust, nt. kuidas Esmeraldat kohutas üks kuju kiriku torni otsas, mis oli jubeda näoga. Niisiis kirjeldati kiriku välimust vastavalt situatsioonile, seal oli peidus nii ilus kui kole. Samuti oli kirikul raamatus väga suur sümboolne tähendus. Kirik oli raamatus justkui varjupaik, kaitsepaik süütutele ning abiotsjaile. Kõige ilmselgem ning lihtsam näide on loomulikult see, kui Quasimodo päästis Esmeralda valvurite käest ning ühtlasi ka poomisest.
väga ebastabiilne ja ta lootis vaimu käest abi küsida. Ju, igatsetud vaim, sa hõljud siin! Siis ilmu, ilmu! Mis ootuspiin mu rinda lõhub, mis uus tunne ja tundmatu mind rõhub! See imejõud veab enda poole rinda. Sa pead, sa pead, kas maksku elu hinda! 2) Iseloomusta seitsme tabava omadussõnaga linnaväravate ees patseerivat rahvast! Rahvas: mitmekülgne, jutukas, lõbus, elujanulised, sõnakad, töökad, mitmekülgsed. Pill, keeglimäng ja metsik kära mind paneb tundma jubedust. Nad möirgavad kui arust ära, ja see on nende pidulust. 3) Kuidas suhtub rahvasse Faust? Faust suhtus rahvasse väga hästi, ta oli neisse lausa lugupidav, sest nii tema kui ka tema ise oli rahvast palju aidanud. Faust sulandus rahvasse, proovis nende jooke ja soovis õnne ja edu nende tegemistes. Faust: Ma teie maitsvat jooki proovin, teid tänan, elu-tervist soovin. Rahvas: Pead painutagem taeva ees seal on me õige abimees.
Nad elasid mitte just kõige vaesemates elutingimustes,kuid ikkagi näis naisele kõigest sellest mitte piisavat. Pidevalt tegi Madise naine talle etteheiteid tema välimuse pärast, nimetades teda näiteks ´´jupatsiks´´, ´´käblikuks``, ´´punniks`` jne. Ühel ilusal päeval aga sai Madisel sellest kõigest kõrini. Ta oli loomult küll heasüdamlik, kuid selliste mõnituste ja pidevate etteheidete tagajärjel saaks meil kõik ükskord hing täis, ega suudaks enam seda jubedust taluda. Kõigil meil on lõppudelõpuks siiski kuskil ka piir ja ning just Madise naine oli suutnud Madisel selle piiri ületada. Ta otsustas, et ei lase endale enam nii halvasti öelda ning, et ta naisele tuleks anda üks korralik õppetund. Meenutades, milliseid solvanguid ta on pidanud kogu aeg taluma, asetas ta oma naise lemmiktoolile kümme harilikku knopkat. Loomulikult sättis ta end ootusärevalt paari meetri kaugusel telekat vaatama.
arvata, et lapse selliseks kujunemine võiski tulla sellest, kuidas ema ise lapsesse suhtus, võttis rahusteid päevast päeva, et laps valu ei teeks. Aga kui laps on terve sündimata aja olnud rahustite mõju all, kas siis saabki sündida täiesti terve ja mõistlik laps? Raske on ise järeldusi teha, kuid igatahes selline asi paneb väga mõtlema. Raske on ka lapsest loobuda, võib-olla kui poleks Harriet läinud sinna haiglasse Beni vaatama, oleks neil olnud ideaalelu. Kuid nähes juba seda jubedust, mis seal oli, ei oleks ilmselgelt südamega inimene oma last saanud sinna jätta. Ben lõhkus ilmselgelt nende pereelu, raamatu lõppedes polnud neil enam ühtegi last. Vaid sugulased, kellel aeg-ajalt külas käia. Isegi Harriet ja David polnud enam mees-naine. Väga huvitava sisuga, paneb mõtlema paljudele olukordadele, mis võib meist igaühel ette tulla. Kuigi selle raamatu järg ,,Ben, in the world" pole eesti keelde tõlgitud ja seda pole ka
raamatut lugema, ei uskunud ma, et tegemist võib olla nii tõsise ja eestlaste saatust puudutava romaaniga. Minu arvates näitab see raamat, millist ülekohut tehti balti rahvastele, kes hoolimata ebavõrdsetest jõudude vahekorrast võitlesid inimväärtuste ja demookraatia eest. Sain teada, et ka eestlaste enda seas oli äraandjaid, kes reetsid oma kaasmaalasi. Samas nende äraandjate saatus oli ka kurb, sest vaenlase eesmärk oli allutada Eesti ükskõik milliste vahenditega. Jubedust tekitavad autori liiga otsekoheselt kirjeldatud inimeste piinamised NKVD poolt.
võib olla nii tõsise ja eestlaste saatust puudutava romaaniga. Minu arvates näitab see raamat, millist ülekohut tehti balti rahvastele, kes hoolimata ebavõrdsetest jõudude vahekorrast võitlesid inimväärtuste ja demookraatia eest. Sain teada, et ka eestlaste enda seas oli äraandjaid, kes reetsid oma kaasmaalasi. Samas nende äraandjate saatus oli ka kurb, sest vaenlase eesmärk oli allutada Eesti ükskõik milliste vahenditega.. Jubedust tekitavad autori liiga otsekoheselt kirjeldatud inimeste piinamised NKVD poolt. Tundub et autor on neid jutustusi pagulastest põgenenike endi käest kuulnud. Raamat on kirjutatud tõsielust, see on realistlik. Maaelu kirjeldus on romantiline. Soovitaksin raamatut lugeda, et mitte ära unustada koledusi, mida tekitati minevikus meie rahvale. Eestis on veel selliseid inimesi, kes mäletavad neid aegu. Kindlasti on
naiivne, sügavatundeline armastaja, kohati kindlameelne ja uhkegi ning kehastab romantikute poolt jumaldatud ilu. Ilu on võluvahend mis teeb Esmeralda valitsejaks kõigi üle, kes teda näevad. Samas on Esmeralda passiivne tegelane, ega juhi tegevust. Quasimodo on jumalaema kiriku kellamees, kelle prototüübiks oli Madridi aadlikooli küürakas ja inetu treener. Ta on meeldejääv, huvitav ja iselaadne tegelane, kelles Esmeraldaga võrreldes näib kõik kontrastne. Ta äratab jubedust väliselt ning ka hing selles kehas on kuri ja tige. Quasimodo ei ole aga sünnipäraselt selline niisuguseks on teinud ta olud ja ümbrus. Ta otsib endale kaaslasi ja kiindumusesemeid eluta maailmast. Claude Frollo on paheline isiksus. Teda kujutab Hugo kaastundega, millel ei puudu teatud negatiivne alatoon. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Tema abil näitab Hugo teose üht tähtsaimat konflikti askeetliku
ja saatis ta viivitamatult huminitaargümnaasiumisse ning oli nõus maksma tema hariduse eest. Kui Andersen sai 22-aastaseks avaldas ta ka oma esimese raamatu, milleks oli „The Ghost at Palnatoke's Grave”. Kuna Andersen ei olnud just kõige nutikam õpilane, käis ta ka viis aastat Elsinore koolis. Ta lõpetas selle kooli aastal 1827. Anderseni arvates oli koolis käimise aeg tema elus üks tumedaim ning jubedust tekitavaim periood üldse. Ta elas oma klassikaaslaste juures. Seal osutus ta üsna tihti kiusamise ohvriks ja talle öeldi mitmel korral, et ta peaks parandama enda käitumist ning iseloomu. Sellega rikuti peamiselt tema julgus kirjutada ja neid teoseid avaldada, kuna selline kohtlemine põhjustas Andersenis deperessiooni. Anderseni muinasjutt nimega „The Tallow Candle” avaldati Taani arhiivis aastal 2012, kuid kirjutatud oli see juba tunduvalt varem, aastal 1820
Nii on Piibel on ajalooraamat, mis kirjeldab kõige loomise algust, ..... ja räägib viimaks sellest, kuidas maailma aeg kord lõpeb. Kristliku ajaloo käsitlemise eripäraks on, et ajaloos nähakse Jumala toimimist läbi aegade. VT-s näidatakse seda ühe rahva, Iisraeli rahva, ajaloo läbi. Selles kirjelduses on näidatud inimesi ja rahvaid nende tõeluses, ilma neid ilustamata. Seepärast on Vana Testament sagedasti karm, lausa jubedust tekitav oma kirjeldustes. Piibel on suurte mõtete, elutarkuse ja filosoofia raamat. Siia on talletatud aastatuhandete tarkus. "See on üks olulisemaid õpperaamatuid kõikidele inimestele. See on töö, mis kuulub maailma kirjanduse suurte hulka - töö täis keelelist ilu ja poeesiat. Ükski teine raamat pole sellist üle maailma ulatuvat mõju omanud nagu Piibel. Seda on rohkem kui tuhandesse keelde ja dialekti tõlgitud
Aasta oli siis1939, siis kui Eesti venelaste alla kuulus. Küüditatuid oli saja ringis, nende seast viis olid lapsed ülejäänud aga pooleks mehed ja naised. Ilmsüüta inimesed toodi kokku Rapla külje alt. Nende talud põletati maha, paljud põlesid taludesse ja mõningad peksti koha peal surnuks. Kõiki valdas meeletu agoonia. Üks ainus naine oli täiesti rahulik, ta oli tugeva südamega kuna kõike seda jubedust ja meeleheidet talus ilma ühegi miimikata. Tema teadis, mis ees ootab kuna vanemad olid kogenud tal sama. Kogu Siberis oldud aja vältel unistas naine nimega Eva vabadusest ja teisest lapsest. Esimene laps olevat tal ära nälginud, siis kui Eva oli pagenud metsavendade eest. Eval möödus juba kolmas aasta Siberis, see sujus paremini kui kaks eelnevat. Sest Eva oli selleise eluoluga juba harjunud. Põgenemisplaane polnud kellelgi mõttes kuna keegi ei julgenud venelastele vastu hakata
krõbedamasse Siberisse. Aasta oli siis1939, siis kui Eesti venelaste alla kuulus. Küüditatuid oli saja ringis, nende seast viis olid lapsed ülejäänud aga pooleks mehed ja naised. Ilmsüüta inimesed toodi kokku Rapla külje alt. Nende talud põletati maha, paljud põlesid taludesse ja mõningad peksti koha peal surnuks. Kõiki valdas meeletu agoonia. Üks ainus naine oli täiesti rahulik, ta oli tugeva südamega kuna kõike seda jubedust ja meeleheidet talus ilma ühegi miimikata. Tema teadis, mis ees ootab kuna vanemad olid kogenud tal sama. Kogu Siberis oldud aja vältel unistas naine nimega Eva vabadusest ja teisest lapsest. Esimene laps olevat tal ära nälginud, siis kui Eva oli pagenud metsavendade eest. Eval möödus juba kolmas aasta Siberis, see sujus paremini kui kaks eelnevat. Sest Eva oli selleise eluoluga juba harjunud. Põgenemisplaane polnud
12 Kultuuriväärtuse mõistes on tõepoolest midagi vastikult nihilistlikku. Kuid siin minu kaasaelamine ka lõpeb. Heideggeri jaoks on kõige koledam asi see, et kultuuri alad muutuvad vaba tegevuse väljadeks. Tema suhtumine loomingusse on selgelt restriktiivne. Teame, et kuigi Heidegger miskipärast nautis Trakli dekadentlikke mõlgutusi, võis näiteks Kandinsky maal, jazzmuusika või sürrealistlik luuletus tekitada temas üksnes jubedust. Tema vastuvõtuvõime oli tõsiselt ja parandamatult piiratud. Teatavas mõttes oli Heidegger lihtsalt filosoofiline talupoeg, koos talupoegliku vimmaga mistahes loomingulise vabaduse vastu. Tema olemuslikus fundamentalismis ei saa me kahelda.13 10 Heidegger, M. Sissejuhatus metafüüsikasse. Tartu: Ilmamaa, 1996, lk 51, 107. 11 http://luup.postimees.ee:8080/leht/96/12/19/kultuur.htm, 20.05.2010. 12 Heidegger, M. Sissejuhatus metafüüsikasse. Tartu: Ilmamaa, 1996, lk 69. 13
rinnas võimsalt leegib; põrm on tal koduks, toiduks ning põrmu sureme. Faustil on julgus oma elu lõpetada. Tõmmates peekri huultele, ilmuvad inglite, naiste ja jüngrite koor, kes laulavad talle Lunastaja ülestõusmisest. Linnavärava ees Sõdurid tulevad linna, koos nendega ka Faust ja Wagner. Pühitseti ülestõusmispüha. See oli kui paradiis, kus Faust tundis end lapsena. Kuid Wagneri arvates on seltsielu, metsik kära ja pillid- see paneb tundma jubedust. Rahvas osutad oma kiindumust ja austust Fausti vastu. Wagner pärib Faustilt, mis ta tunneb, kui rahvas avaldab talle oma kiitust. Faust: ,,Jagame mürki, ohvrid surid ja veel kiidetakse mõrtsukaid". Halb tuju väljendus jutuajamisele. Faust märkab puudli, kes olevat on eksinud. Koer lähenes Faustile ja Wagnerile. Faust otsustab koera endale võtta seni, kuni ta ei tüüda teda ära. Töötuba Faust võttis koera kaasa oma töötuppa
koduks, toiduks ning põrmu sureme. Faustil on julgus oma elu lõpetada. Tõmmates peekri huultele, ilmuvad inglite, naiste ja jüngrite koor, kes laulavad talle Lunastaja ülestõusmisest. Linnavärava ees Sõdurid tulevad linna, koos nendega ka Faust ja Wagner. Pühitseti ülestõusmispüha. See oli kui paradiis, kus Faust tundis end lapsena. Kuid Wagneri arvates on seltsielu, metsik kära ja pillid- see paneb tundma jubedust. Rahvas osutad oma kiindumust ja austust Fausti vastu. Wagner pärib Faustilt, mis ta tunneb, kui rahvas avaldab talle oma kiitust. Faust: „Jagame mürki, ohvrid surid ja veel kiidetakse mõrtsukaid”. Halb tuju väljendus jutuajamisele. Faust märkab puudli, kes olevat on eksinud. Koer lähenes Faustile ja Wagnerile. Faust otsustab koera endale võtta seni, kuni ta ei tüüda teda ära. Töötuba Faust võttis koera kaasa oma töötuppa. Teda hakkab segama koera urisemine ning
avastas Leonardo endas võime joonistada liivale, teetolmu sisse või puukoorele esemete kujutisi. Vasari kirjelduse põhjal teame vaid seda, kuidas sündis maalikunstnik Giotto, keda Leonardo kõige rohkem imetles, kui oma eelkäiat. Nad olid mõlemad olnud toskaana külapoisid. Leonardo esimene maal oli jube ning kohutav peletis, kes sülitas mürki ning puhus sõõrmedtest tuld. See koletis ronis välja mustendavast kaljulõhest ja levitas enda ümber jubedust ning õudu. Aastal 1466 lahkus Leonardo jäädavalt Vincist ja sõitis koos isaga Firenzesse, kogu maailma tsentrumisse. Õpipoiss Firenzes Ser Piero, Leonardo isa, oli korteri üürinud Bargello vastas olevale väljakule. Omanikul oli absoluutne õigus otsustada oma orja elu ja surma üle. Ta pidi vaid orja ristida laskma, et see jumalasalgaja ei sureks oma surmapattudes. Orjatare võis karsitamatult ka vägistada
annaabi.ee 
