Saabub ka ülejäänud jälitajate grupp, eesotsas don Alonsoga, Elvira teise vennaga, kes kavatseb kohe õe eest kätte maksma hakata. Don Carlos seda siiski ei luba, jättes ühe päeva perekonna au solvajale põgenemiseks. Üksi jäädes märkavad don Juan ja Sganarelle puude vahelt Komtuuri kuju, kelle don Juan kuus kuud varem oli duellil surmanud. Viimane kutsub Komtuuri õhtusöögile; üllatuseks noogutab kuju vastuseks peaga. (III vaatus.) Õhtusööki ei õnnestu don Juanil kuidagi nautida, sest algul segab teda hr Dimanche, kelle don Juan komplimentidega minema saadab, seejärel don Luis, don Juani isa, kes tüli tekitab, ja lõpuks donja Elvira, kes on usku pööranud ja palub tagajärjetult don Juanil oma pääsemisele mõelda. Kui söömaaeg siiski algab, saabub ka Komtuur, kes kutsub don Juani enese juurde järgmiseks õhtuks. (IV vaatus.) Don Juan muutub silmakirjalikuks: ta rõõmustab alusetult oma isa ja don Carlost. Lõpuks tuleb ka
näiteks läks ta appi mehele, keda rünnati röövlite poolt ning päästis ta elu. Don Juan oskas hästi teeselda ning kavalalt valetada just tänu sellele oskusele võlus ta nii palju naisi. Samuti oli ta ka kaval näiteks oskas ta võlausaldaja Dimanchega mängida nii, et mees temalt raha nõuda ei saanudki. Don Juan kohtles naisi halvasti, neid hüljates riivas ta nende tundeid. Don Juanil oli püsimatu süda ning ta uskus, et ei tohiks ennast esimese ettejuhtuva sümpaatiaga siduda. Enda sõnul armastas ta armastuses vabadust. Erinevalt teistest tolle aja inimestest ei uskunud don Juan ei taevasse, põrgusse ega kuradisse. Ta kogus endale palju vaenlasi sellega, kuidas ta erinevaid naisi pärast neile abielu lubamist maha jättis naiste pereliikmed ja sõbrad jäid vihaseks
loovutati talle veel paar päeva järelemõtlemiseks. Hiljem külastas Don Juan ühe enda tapetu hauakambrit kus nägid nad peadliigutavat kuju kes oli nõus Don Juaniga õhtustama. Laeva peale tagasi jõudes käis Don Juani isa talle sõnu peale lugemas ning hiljem sel õhtul tuli ka õhtust sööma kutsutud kivikuju laevale, ning kutsus omakorda Don juani enda juurde hauakambrisse õhtust sööma. Käis ka Donja Elvira kes ütles et läheb patu lunastama kloostrisse ning soovitas Don Juanil seda sama teha. Hiljem lubaski Don Juan et hakkab korralikuks ning üteb ära praegusest elust, kuid hiljem tuli välja, et ta lihtsalt maalis sõnadega endale maski, mis kaitseks teda edaspidises elus mille peale ta teener Sganarelle oli tõeliselt pettund ning ütles kõik välja mis tal Don Juani kohta õelda oli. Ning natuke peale seda ilmnes looriga kaetut vaimu kujutis, keda Don Juan üritas noaga tappa, mille peale vaim lendles eemale. Ilmus ka kuju kes kutsus
loovutati talle veel paar päeva järelemõtlemiseks. Hiljem külastas Don Juan ühe enda tapetu hauakambrit kus nägid nad peadliigutavat kuju kes oli nõus Don Juaniga õhtustama. Laeva peale tagasi jõudes käis Don Juani isa talle sõnu peale lugemas ning hiljem sel õhtul tuli ka õhtust sööma kutsutud kivikuju laevale, ning kutsus omakorda Don juani enda juurde hauakambrisse õhtust sööma. Käis ka Donja Elvira kes ütles et läheb patu lunastama kloostrisse ning soovitas Don Juanil seda sama teha. Hiljem lubaski Don Juan et hakkab korralikuks ning üteb ära praegusest elust, kuid hiljem tuli välja, et ta lihtsalt maalis sõnadega endale maski, mis kaitseks teda edaspidises elus mille peale ta teener Sganarelle oli tõeliselt pettund ning ütles kõik välja mis tal Don Juani kohta õelda oli. Ning natuke peale seda ilmnes looriga kaetut vaimu kujutis, keda Don Juan üritas noaga tappa, mille peale vaim lendles eemale. Ilmus ka kuju kes kutsus
külaplikad. Don Juani teenergi iseloomustab teda järgmiselt: püsimatut rändur, suurim lurjus, luuser, marukoer, vanakurat ise, türklane ja ketser. Don Juan usub vaid käegakatsutavasse, ning sellesse, mida saab faktidega tõestada, pidamata Piiblit millekski. Don Juan on valelik ja silmakirjalik ning ta ei usu, et tema teod võiks olla halvad või naistele kannatusi põhjustada. Samas on Don Juanil ka mitmeid häid omadusi, näiteks võime ette planeerida, sõnaosavus, hea väljanägemine. Ta on väga hea vehkleja. Don Juan on samuti suurepärane manipuleerija, suutes tihti süü või kohustuse enese kaelast teiste kaela veeretada. Näidendi teiseks väga oluliseks tegelaseks saab lugeda Don Juani teenri, Sganarelle'i. Tema on see, kelle kirjeldused annavad vaatajale ning lugejale aimu Don Juani tegelikust olemusest, kuna väljaspoolt paistab mees äärmiselt meeldiv
Kirjandusteose analüüs 13.01.2008 Don Juan Moliere 1. Teose sisu lühikokkuvõte Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus. Don Juanil oli kaasas arg teener Sganarelle. Kui don Juani hüljatud naine donja Elvira leiab mehe, on ta maruvihane. Kuna uus armastatu ei pööra don Juanile tähelepanu, otsustab mees ta röövida. Röövimiskatse lõpeb paadi ümberminekuga ning külapoiss Pierrot päästab don Juani ja Sganarelle'i elu. Kaldal asub don Juan võrgutama kaunist Charlotte'i, kes juhtub olema ka Pierrot kallim. Kui Mathurine, don Juani varasem vallutus välja ilmub, tekib tüli kahe naise vahel
Tegevus toimub Sitsiilias 17.saj. Don Juan on lõtvade elukommetega aadlisoost mees, kes põgeneb koos oma teenri Sganarellega oma armukese donja Elvira juurest, sest mehel ei ole tema vastu enam tundeid. Merel satuvad nad aga õnnetusse, kuid nad päästetakse kahe külapoisi poolt. Donja Elvira järgneb kadunud armastatule ja pärib kallima lahkumise põhjust ning püüab teda iga hinna eest tagasi saada. Don Juanil on aga juba kohalikud külatüdrukud silmapiiril, ta räägib mõlemale ühte ja sama mesijuttu ning lubab neiud ära kosida. Külatüdrukud aga lähevad omavahel riidu ja vaidlevad, kes don Juani endale saab. DON jUANile saabub teade, et keegi otsib teda taga ja põgeneb külast koos oma teenriga. Nad maskeerivad end, Sganarelle paneb selga arstrirõivad ja don Juan reisiriided. Nnede tee viib läbi metsa, kus don Juan röövlite käest don Carlose pääsab
mida üks peategelastest tundma pidi ning autori ideaale. Teos annab edasi mõtte, et elus ei saa kõike, mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. Tihtilugu ei saa inimesed aru, et kõike siin elus ei ole võimalik saavutada, tuleb ka järeleandmisi teha. Sealhulgas on ka inimesi, kes ei mõista seda, et kõigi oma tegude eest tuleb varem või hiljem maksta. Kui teost teemakohaselt analüüsida, siis nimitegelasel Don Juanil oli elu eesmärk , mille nimel elada, kuid ta lasi end mõjutada, sest oli armastusest pimestatud. Ta tõmmati seiklusrohkesse ja kuritegelikku ellu, mistõttu temast sai röövel. Teose lõpus ta tõdes, et elu eesmärk oli kaotatud ja kõik oli valesti läinud. Raamat pani mind mõistma, et oma põhimõtetele tuleb kindlaks jääda ja neid ei tohi muuta tunnete ajendil ja mõtlematult. Kolmandaks olen valinud klassika suurkuju Sophoklese, kes oli vanakreeka näitekirjanik.
võrgutada. Kaldal hakkab don Juanile külatüdruk Charlotte meeldima, kuid ta on Pierroti naine. Kui Mathurine, don Juani varasem vallutus välja ilmub, tekib tüli kahe naise vahel. Don Juan lahendab selle nende mõlemaga samal ajal tasakesti rääkides ning öeldes, et tõde tuleb välja, kui ta abiellub. Õnneks tuleb La Ramée linna ja teatab, et tema naise vennad otsivad teda ning tahavad teda tappa, ning soovitab don Juanil linnast lahkuda, mida ta ka teeb. Linnast lahkudes küsivad nad ühelt vanamehelt teed. Don Juan näeb kolme meest ründamas ühte ning tormab appi. See oli tema naise vend don Carlos, kes oli saadetud teda tapma. Teine vend tunneb don Juani ära ja tahab teda tappa, kuid don Carlos tahab talle veel natuke aega elada jätta, kuna teine päästis ta röövlite käest. Peale vendade lahkumist näeb don Juan hauakambrit. Hauakamber kuulus
Ta arvas et ta poeb neile ordule ja siis hakkab lõbutsema kuskil nurgataga ja kui keegi avastab ta plaani siis vagatsejate ordu kaitseks teda. Sama lolli juttu ajas ta ka Don Carlosele kuid too ei usukund jani jutust sõnagi ja ütles e tjuan pab võtma enale elvira naiseks muidu on nende pere nime rüvetatud, kuudi juan põilkes eemale sellest teemast ajades kõik asjad taeeva kaela. Siis tuli junai juurde vai mkes ütles et juanil on ainult jäänud hetk paluda halastust juan hakkas muidugi seal vehkima ja tahtis teada kes rääkis kuid vaim lendas talt eest ära. Siiis tuli kuju ka ütles et juan sa lubasid muga õhtust sööma tulla ja juna läks temaga kaasa ja peatus ja siis kuju ütles et paandumin toob enaga kaasa surma ja Juan hakkas sisemiselt põlema ja temasse lõi välk ja ta vajus maa sisse. Ainuke kes jäi kurvalt ellu Oli Sganarelle kes ei tednud nüüd mida peale hakata.
Naine saab mehe jutu peale pahaseks ning arvab, et peale käia ei saa. Mees võtab naise käe ning palub, et too lubaks talle, et ta armastab teda. Naine märkab aga lähenevat don Juani. Mees jookseb endale õlle tooma. TEINE STSEEN Don Juan on õnnetu, et tema kavatsuse nurjas ootamatu tormihoog. Paat millel nad olid läks ümber .See eest tõid uued tuuled talle uue südamerõõmu. Naises, kelle juurest nad äsja lahkusid, idaneb tiba lootust, mis ei lase don Juanil kaua oodata. Sganarelle on üllatunud, et mees mõtleb armastusest, kui ise on alles surmasuust pääsenud. Peremees paneb oma sõna maksma. Märkab Charlottet ning leiab neiu kaunike olevat. Polevat sugugi halvem eelmisest. Asub naist võrgutama. Ilus välimus, ilus pilk, hambad ning isegi nimi. Palub neiul oma kätt näidata. Need on porised. Don Juani arust aga maailma ilusaimad. Tahab neid suudelda. Uurib, et ega neiu abielus pole
19) Mida kehastavad hiiglased ,,Gulliveri reisides"? 20) Missuguseks vaimuks Mefistofeles end pidas? 21) Mis on don Quijote jaoks kõige tähtsam. Mille eest ta võitles? 22) Mida Hamlet eelistas, kas mõtlemist või tegutsemist? 23) Millele elas Faust oma esimeses raamatus? 24) Mille eeskujuks oli Robinson Crusoe? 25) Mille küüsis oli Claudius? Mille pärast ta tappis oma venna? 26) Mis põhjusel karistab foogt Wilhelm Telli oma poja pea peal õuna laskmisega? 27) Miks oli don Juanil võimalik nii paljude naiste südameid võita? 28) Mis hoidis Robinson Crusoe'd kaine mõistuse juures? 29) Mis oli ,,Don Quijote" teoses Sancho Panza jaoks kõige tähtsam? 30) Mille võrdkuju on ,,Tartuffe"? 31) Mis oli Robinson Crusoe jaoks kõige tähtsam? Defoe järgi on see ka kodaniku tsivilisatsiooni allikas. 32) Milline isikuomadus lasi Sancho Panzal mõelda, et ta saabki don Quijote'lt oma lubatud varanduse? 33) Mida sümboliseerivad liliputid ,,Gulliveri reisides"?
mida ta vulgaarses mõttes sümboliseerib: ta on harilik võrgutaja ja naiste lemmik. Ta erineb ainult oma teadlikkuse poolest, ja selle tõttu ta ongi absurdi-inimene. Nägijaks saanud võrgutaja ei pruugi kuigi palju muutuda. Võrgutamine on tema olemuses. Ainult romaanides muudetakse oma olemust ja saadakse paremaks. Mitte uskuda asjade sügavasse mõttesse see on absurdi-inimese tunnus. Absurdi-inimene on see, kes ei lahuta end ajast. Don Juanil ei tule pähegi naisi ,,kollektsioneerida". Ta ammendab nende hulga ja koos sellega oma elusansid. Koguda, see tähendab olla võimeline elama oma minevikust. Aga tema ei tunnista kahetsust, seda lootuse teist kuju. Ta ei oska portreesid vaadelda. Nii et ta on siis egoist? On inimesi, kes on loodud elama, ja teisi, kes on loodud armastama. Pole kirge ilma võitluseta. Ainus õilis armastus on selline, mis teab, et ta on ühtaegu üürike ja kordumatu
Nendele toetuski Moliere. . *M kirjutas Don Juani proosas. *Võrreldses Tirso de Molina näidendiga laiendab M oma teoses satiiri osa. *Satiir tabab don Juani suu kaudu ühiskonda. Don Juan on valelik ja silmakiralik, sest nagu ta ise ütleb, ,,Tänapäeval on variseriametil suuri eeliseid", ,,Tark inimene kohaneb oma aja pahedega." Ta teeb nii, nagu ,,teevad teised". *Tema ülbus ja jummalakartmatus on märksa teadlikumad kui Tirso de Molina don Juanil. *M on don Juan oma elufilosoofialt teadlik materialistist, jumalasalgajaga ja elunautija kellele vastandub alalhoidlik ja jumalakartlik teener Sganarelle. *S on arglik, kuid samas vulgaarne. ,,Misantroop" *selles värssnäidendis roob M lavale don Juanile risti vastandiku peategelase õilsa aadliku Alceste'i. *Kui don J tegi kõike nii ,,nagu kõik teised", siis Alceste, vastupidi, ei tee nimme seda, mida
Oma reisil õppis ta palju uut ning huvitavat. Täpselt nagu Sinuhe reisides väga erinevatel maadel. Kaptah ja Sganarelle (`'Don Juan'') Kaptah ja Sganarelle oli sarnased selle poolest, et nad mõlemad olid väga ustavad oma nii öelda isandatele. Nad olid nende head sõbrad, aga siiski varastasid nad mõlemad nende tagand. Nad olid mõlemad omakasu püüdlikud don Juan ja Sinuhe (`'Don Juan'') don Juan ja Sinuhe olid suht koht täielikud vastandid. Sinuhele meeldis inimesi aidata, Don Juanil oli aga suht koht suva, peaasi, et tal endal hästi läheks. Ainsaks sarnasuseks oli see, et nad olid ustavad oma sõpradele. Nende puhul olid need siis Kaptah ja Sganarelle. Minea ja Carmen (,, Carmen'') Ka Minea ja Carmen ei olnud üldsegi sarnased. Carmen oli üks igavene petis ja valetaja.Ta kasutas mehi ära.Tal olid ka väga muutlikud tujud mitte nagu mineal. Minea oli aga oma armsamale ustav. Ta oli aus. Nende ühine joon oli see, et nad mõlemad olid suhteliselt ilusad. OMA ARVAMUS!
külaplikad. Don Juani teenergi iseloomustab teda järgmiselt: püsimatut rändur, suurim lurjus, luuser, marukoer, vanakurat ise, türklane ja ketser. Don Juan usub vaid käegakatsutavasse, ning sellesse, mida saab faktidega tõestada, pidamata Piiblit millekski. Don Juan on valelik ja silmakirjalik ning ta ei usu, et tema teod võiks olla halvad või naistele kannatusi põhjustada. Samas on Don Juanil ka mitmeid häid omadusi, näiteks võime ette planeerida, sõnaosavus, hea väljanägemine. Ta on väga hea vehkleja. Don Juan on samuti suurepärane manipuleerija, suutes tihti süü või kohustuse enese kaelast teiste kaela veeretada. Näidendi teiseks väga oluliseks tegelaseks saab lugeda Don Juani teenri, Sganarelle'i. Tema on see, kelle kirjeldused annavad vaatajale ning lugejale aimu Don Juani tegelikust olemusest, kuna väljaspoolt paistab mees äärmiselt meeldiv
tunduda igav ja Sinuhe lugemiseks on vaja kannatust. Karakterite võrdlus: Kaptah ja Sganarelle raamatust ,,don Juan'' Kaptah ja sganarelle oli sarnased selle poolest, et nad mõlemad olid väga ustavad oma nii öelda isandatele. Nad olid nende head sõbrad, aga siiski varastasid nad mõlemad nende tagand. Nad olid mõlemad omakasu püüdlikud don Juan ja Sinuhe don Juan ja Sinuhe olid suht koht täielikud vastandid. Sinuhele meeldis inimesi aidata, Don Juanil oli aga suht koht suva, peaasi, et tal endal hästi läheks. Ainsaks sarnasuseks oli see, et nad olid ustavad oma sõpradele. Nende puhul olid need siis Kaptah ja Sganarelle. Minea ja Carmen raamatust ,, Carmen'' Ka minea ja Carmen ei olnud üldsegi sarnased. Carmen oli üks igavene petis ja valetaja.Ta kasutas mehi ära.Tal olid ka väga muutlikud tujud mitte nagu mineal. Minea oli aga oma armsamale ustav. Ta oli aus. Nende ühine joon oli see, et nad mõlemad olid suhteliselt ilusad.
markiisid. Kohmakate ja labaste teenrite vastuolu oma rollidega tekitab kõige veidramaid olukordi, koomikat rikastavad veelgi meeste äärmuseni liialdatud käitumine ja kõnepruuk ning ülepakutult toretsev riietus. Niisiis on see teos tulvil lopsakat nalja kuid farsist pärit naeruvõtetele lisandub tugev karakterikujutus. "Don Juan" ( 1665) :Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus. Don Juanil oli kaasas arg teener Sganarelle. Kui don Juani hüljatud naine donja Elvira leiab mehe, on ta maruvihane. Kuna uus armastatu ei pööra don Juanile tähelepanu, otsustab mees ta röövida. Röövimiskatse lõpeb paadi ümberminekuga ning külapoiss Pierrot päästab don Juani ja Sganarelle'i elu. Kaldal asub don Juan võrgutama kaunist Charlotte'i, kes juhtub olema ka Pierrot kallim. Kui Mathurine, don Juani varasem vallutus välja ilmub, tekib tüli kahe naise vahel
teenrite vastuolu oma rollidega tekitab kõige veidramaid olukordi, koomikat rikastavad veelgi meeste äärmuseni liialdatud käitumine ja kõnepruuk ning ülepakutult toretsev riietus. Niisiis on see teos tulvil lopsakat nalja kuid farsist pärit naeruvõtetele lisandub tugev karakterikujutus. "Don Juan" ( 1665) :Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus. Don Juanil oli kaasas arg teener Sganarelle. Kui don Juani hüljatud naine donja Elvira leiab mehe, on ta maruvihane. Kuna uus armastatu ei pööra don Juanile tähelepanu, otsustab mees ta röövida. Röövimiskatse lõpeb paadi ümberminekuga ning külapoiss Pierrot päästab don Juani ja Sganarelle'i elu. Kaldal asub don Juan võrgutama kaunist Charlotte'i, kes juhtub olema ka Pierrot kallim. Kui Mathurine, don Juani varasem vallutus välja ilmub, tekib tüli kahe naise vahel. Don Juan
nurgad kaela taha nii et ükski roos ei saanud enam maha pudeneda. Ilmutis käskis Juanile, et antud märki ei tohi mitte keegi teine näha peale piiskopi ja ta endi. Pärast seda ta kadus ja Juan ei näinud teda enam kunagi. Kui indiaanlane piiskopipalee juurde jõudis, tegid mitu teenrit tema lillede üle nalja. Nad ,,nügisid" teda mööda õue ja üritasid tema lilli haarata. Kui teenrid tahtsid haarata lilli, nägid nad lilli haihtuvat. Selle peale nad kohkusid ja lasid Juanil minna. Juan sai veel kord piiskopiga kohtuda. Juan Diego sõlmis kaela tagant jämedakoelise riide lahti. Seejärel tilma volt langes alla. Lilled kukkusid maha ja jäid hunnikusse põrandale lebama. Ta arvas, et lilled on väärtuslik märk, mida ilmutis talle andis. Pärast sellist õnnetust tõusis piiskop oma istmelt ja põlvitas nüüd Juani ees. Ka kõik teised ruumisolijad tegid seda sama. Juani tilma ees põlvitas piiskop nii nagu miljonid inimesed pärast teda
nurgad kaela taha nii et ükski roos ei saanud enam maha pudeneda. Ilmutis käskis Juanile, et antud märki ei tohi mitte keegi teine näha peale piiskopi ja ta endi. Pärast seda ta kadus ja Juan ei näinud teda enam kunagi. Kui indiaanlane piiskopipalee juurde jõudis, tegid mitu teenrit tema lillede üle nalja. Nad ,,nügisid" teda mööda õue ja üritasid tema lilli haarata. Kui teenrid tahtsid haarata lilli, nägid nad lilli haihtuvat. Selle peale nad kohkusid ja lasid Juanil minna. Juan sai veel kord piiskopiga kohtuda. Juan Diego sõlmis kaela tagant jämedakoelise riide lahti. Seejärel tilma volt langes alla. Lilled kukkusid maha ja jäid hunnikusse põrandale lebama. Ta arvas, et lilled on väärtuslik märk, mida ilmutis talle andis. Pärast sellist õnnetust tõusis piiskop oma istmelt ja põlvitas nüüd Juani ees. Ka kõik teised ruumisolijad tegid seda sama. Juani tilma ees põlvitas piiskop nii nagu miljonid inimesed pärast teda
nurgad kaela taha nii et ükski roos ei saanud enam maha pudeneda. Ilmutis käskis Juanile, et antud märki ei tohi mitte keegi teine näha peale piiskopi ja ta endi. Pärast seda ta kadus ja Juan ei näinud teda enam kunagi. Kui indiaanlane piiskopipalee juurde jõudis, tegid mitu teenrit tema lillede üle nalja. Nad „nügisid“ teda mööda õue ja üritasid tema lilli haarata. Kui teenrid tahtsid haarata lilli, nägid nad lilli haihtuvat. Selle peale nad kohkusid ja lasid Juanil minna. Juan sai veel kord piiskopiga kohtuda. Juan Diego sõlmis kaela tagant jämedakoelise riide lahti. Seejärel tilma volt langes alla. Lilled kukkusid maha ja jäid hunnikusse põrandale lebama. Ta arvas, et lilled on väärtuslik märk, mida ilmutis talle andis. Pärast sellist õnnetust tõusis piiskop oma istmelt ja põlvitas nüüd Juani ees. Ka kõik teised ruumisolijad tegid seda sama. Juani tilma ees põlvitas piiskop nii nagu miljonid inimesed pärast teda