nende seltsi otsivad. · Sebrade kari koosneb harilikult juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende ühistest varssadest. Toitumine · Nagu teised hobuslasedki, toitub sebra rohust. · Vahel närib puukoort, näksib ka lehti, pungi ja puuvilju. · Söömisele kulub sebral iga päev pikki tunde. · Seejuures jälgib ta pingsalt ümbrust, ega pole mõnd kiskjat lähenemas näha. Paljunemine · Märal on jooksuaega tavaliselt mitu korda aastas. · Paaritumine toimub harilikult niisugusel ajal, mis võimaldab varsal sündida vihmaperioodil. · Kui täkk tahab paarituda, puudutab ta oma ninaga mära jalgu ja laskub ta ette põlvili, tehes samal ajal iseloomulikke hääli. · Peaaegu aastapikkuse tiinuse järel sünnitab mära harilikult 1 varsa, kes juba tund aega peale sündimist jalgele tõuseb. · Üsna varsti püüab varss karjaga sammu pidada, mis kindlustab
Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe. Levik Põhja-Euroopa ja Põhja-Ameerika. Arvukus Eestis on kokku ligikaudu 2000 isendit. Ohustatus Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Paljunemine Selget jooksuaega pole välja kujunenud kuna latentsperiood on pikk. Tiinus kestab 10...13 kuud, millest loote areng kestab vaid kaks kuud. Poegivad emasloomad üle aasta või kahe. Pojad sünnivad reeglina kevadel mais... juunis. Tavaliselt on pesakonnas üks kuni kolm (harva viis) poega. Isasloom kaitseb poegimise ajal territooriumi elades eraldi urus. Areng Pojad on sündides pimedad. Silmad avanevad kuu aja vanuselt. Pojad lähevad koos emasloomaga vette 1,5 kuu vanuselt.
mis kujunevad söömiskohtadesse. Seal peenestatakse toitu ja sinna kogunevad taimejäänused. · Põdra ja hirve ökonissid Põder on suure liikuvusega loom, kes vahetab sesoonselt elupaika. Suvel eelistab soostunud ja lodumetsi, lehtpuunoorendikke, talvel kuivemad sega- ja männimetsi. Enamasti elavad üksikuna või vähestes rühmades, talvel võivad kujuneda väikesed karjad. Hirv eelistab lagendike ja rikka alusmetsaga segametsi. Nad on paikse eluviisiga. Väljaspool jooksuaega moodustavad emasloomad oma järglastega väikeseid salku. Aktiivne videvikus, sombuse ilmaga ka terve päev läbi. Territooriumi märgistavad lõhnaga ning sarvede ja sõrgadega kraapides. Ei, nad ei ole konkurendid. ·
Seetttu tulistasid Aafrika farmerid halastamatult sebrade pihta. Iha mahalastud sebra saba eest maksti koguni preemiat. ks kahest sebra alamliigist - Equus zebra hartamannae on juba peaaegu vljasuremise rel. Aastal 1319 leidsid viimased 277 looma varjupaiga Cradocki linna lheduses asuvas rahvuspargis Luna- Aafrika vabariigis. Jrk- jrgult kasvas see pisike kari 420-pealiseks. Sebrasid armastavad loomaaedade ja tsirkuste klastajad, kuigi neid on raske dresseerida. Paljunemine: Mral on jooksuaega tavaliselt mitu korda aastas. Paaritumine toimub harilikult niisugusel ajal, mis vimaldab varsal sndida vihmaperioodil. Kui tkk mra pab, puudutab ta oma ninaga mra jalgu ja laskub ta ette plvili, tehes samal ajal iseloomulikke hli. Kui mra on valmis tkuga paarituma, lhevad ta krvad lidusse ja ta avab suu. Peaaegu aastapikkuse tiinuse jrel snnitab mra harilikult 1 varsa, kes juba tund aega peale sndimist jalgele tuseb. sna varsti pab varss karjaga
Käitumine. Suvel elavad metskitsed kas üksikult või väikeste rühmadena. Sokud märgistavad oma territooriumi kraapimise või sarvedega nühkimise teel. Metskitsed tegutsevad peamiselt õhtu-ja hommikutundidel. Toitu otsides liiguvad nad aeglaselt ja ilma kärata, aeg-ajalt tõstavad pead ja kuulatavad teraselt. Meeltest on metskitsedel eriti hästi arenenud haistmine ja kuulmine, nägemine on märksa nõrgem. Hädaohu korral võivad nad väga kiiresti joosta. Pärast jooksuaega septembris hakkavad metskitsed külastama heinaädalaid ja hiljem taliviljaoraseid. Vaenlased. Metskitsel on arvukalt vaenlasi. Kõige ohtlikumad on hundid ja ilvesed. Arvestada tuleb ka rebast, kes murrab tallesid. Seda kinnitab sagedane tallede jäänuste leidmine rebaseurgude juurest. Ka metssiga võib tallesid murda. Juhuslikeks vaenlasteks on kassikakk ja kaljukotkas. Palju metskitsetallesid hukkub heinakoristustööde ajal vikatite ees.
5. PEREELU Nirk kolib meelsasti elama näriliste urgu. Ühe nirgi kodupiirkonnas võib olla mitu sellist urgu ja mitmesuguseid varje- ning puhkepaiku, mida ta teatud aja tagant ja vajadust mööda kasutab. Külmal ajal vooderdab praktilise meelelaadiga nirk hõivatud uru endise peremehe karvadega, mõistagi pärast magusat söömaaega. Kodupiirkonna suurus sõltub saakloomade arvukusest. Isaste nirkide territoorium on harilikult suurem kui emastel. Nirkidel pole kindlat jooksuaega; väikesed nirgid võivad ilmavalgust näha koguni talvel. Tavaliselt sünnitab emasloom ühe suve jooksul mitu pesakonda.Tiinus kestab viis nädalat ja ühte pesakonda mahub enamasti 37 õde-venda. Pojad sünnivad pimedatena ning jäävad pessa umbes kolmeks kuuks. Esimesed jahikogemused saavad nirgipojad emaga koos küttides. Pärast jäävhammaste tulekut on noored nirgid võimelised ise endale toitu otsima. Nirgi eluiga on umbes viis aastat (rekordvanus kaheksa aastat).
jõelamme, põlde jms. Seal püüab ta kõikvõimalike närilisi kuni mügride ja hamstriteni. Sageli rüüstab ka linnupesi. Ajal kui närilisi on vähe sööb konni, kalu jms. Toidurohkel ajal teeb aga toidu ülejääkidest varusid. Kärp püüab saakloomi mitte üksnes maapinnalt, vaid ka suuremate näriliste urgudes. Sageli asub pärast elama nende urgudes. (Loomade elu, 1987). Kärpidel ei ole kindlat jooksuaega välja kujunenud. Tiinus kestab neil 240...390 päeva. Pojad sünnivad neil aprillist juunini. Poegi on tavaliselt ühes pesakonnas 3...9 (erandlikult kuni 18). Poegade silmad avanevad alles pooleteise kuu vanuselt. Sama kaua kestab ka imetamine. Pesakonnad lähevad lahku sügisel. Noored isasloomad hakkavad sigima teisel eluaastal. Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani, jäädes keskmiselt siiski viie aasta kanti (Eesti selgroogsed). Karva vahetab kärp
Paljunemine Suguküpsus: Emasloomad 2. - 4., isasloomad 5. - 6. eluaastal. Innaaeg: Septembris oktoobris Tiinuse kestus: Keskmiselt 235 päeva Imetamisaeg: 7 kuud Poegade arv: 1 Eluviis Harjumispärane eluviis: Seltsiv loom, ettevaatlik, väljaspool jooksuaega moodustavad emas- ja isasloomad eraldi karju. Toitumine: Rohi, kanarbik, oksad, lehed, metsikud viljad, puukoor. Eluea pikkus: Isasloomadel 10, emasloomadel 12 aastat. Mõned üksikud haruharva kuni 25 aastat Lähissuguluses olevad liigid 23 punahirve almliigist 6 on ohustatud. Kaitse
Pikkus nendel varieerub kuni 3 meetrini. Kängurud elavad suurtes karjades, umbkaudu 100 isendit ühes karjas. Nad söövad peamiselt rohtu, lehti ja teisi taimi. Nad liiguvad tavaliselt veekogude ääres. Austraalias on umbkaudu 50 miljonit kängurut. Väikest kängurut kutsutakse Austraalias ,,Joye'ks". Joey'd kasvatatakse nende emade poolt kukrus kuni nad on umbes aastased. Paar päeva enne sünnitamist, emased kängurud lähevad jooksuaega ning paarituvad uuesti, ja kui neil õnnestub see, siis pärast nädalat eostamist läheb viljastunud rakk seisu, kuni poeg on sündinud. Teine embrüo hakkab uuesti arenema pärast raseduse perioodi, umbes 30 päeva. Kooala Koaalad on imetajad, kelle söögiks on peamiselt eukalüpti puu lehed. Neil on pehme hall karv, suured kõrvad ning ümmargune nägu. Nende jäsemed on pikad ja musklis ning nende käpad on laiad ning pikkade küünistega. Neid võib leida idaranniku ääreses Austraalias
Tema põhitoit on hiired, aga ta ei põlga ära ka vihmausse, putukaid, linnumune. Ega isegi suuremad loomi: rotte, kanalisi. Nirk otsib põhiliselt toitu öösiti ning kütib pisinärilisi üllatava osavusega, jälitades neid isegi urgudes ja varjepaikades ning murrab võimaluse korral rohkem kui jaksab ära süüa.Nad suudavad joostes kanda liha, mille raskus on pool nende kehamassist. Sellega toob ta inimesele suurt kasu. ( Loomade entsüklopeedia). Järglased Nirkidel pole kindlat jooksuaega; väikesed nirgid võivad ilmavalgust näha isegi talvel. Tavaliselt sünnitab emasloom ühe suve jooksul mitu pesakonda. Tiinus kestab viis nädalat ja ühes pesakonnas on 3- 7 poega. Pojad sünnivad pimedatena ning jäävad pessa kolmeks kuuks. Pärast jäävhammaste tulekut on pojad võimelised ise endale toitu otsima ning suudavad edukalt saaki murda juba 8 nädalaselt. Suguküpsus saabub kolme- nelja kuuselt (kui pesakond sünnib varakult ja toitu on palju siis samal aastal).
populatsiooniks . Põhjapõder on ainus hirvlane, kel sarvi kannavad mõlemad sugupooled. Päevas sööb 5kg samblikke ,tundrarohtu, pajulehti, seeni, linnumune ja –poegi, koguni lemminguid, lakub uriini ja soolavajaduse leevendamiseks ka ookeanivett , luid. Põdrad peavad pulmi sügisel. Karja liikmeil vahetuvad 1X aastas sarved. Kevadel on sarved tiinetel emastel , et vasikaid kaitsta. Suvel kasvavad sarved pullidele ja pärast jooksuaega aetakse need maha. Talvel kannavad sarvi emased ja noored. Sarved määravad koha karja hierarhias ja nende olukord peegeldab looma tervist ja seksuaalseid võimeid. Soovahekord pullile on 18 põdralehma. Kandeaeg on 192-242 päeva võimaldab hilise kevade korral poegimist edasi lükata. (Randla 1990, Lk 126- 127 ) Poegitakse mais , 1. Kuu toitub vasikas emapiimast, juunis sööb samblikke. Juba nädalaselt suudab poeg ujuda üle jääkülmade Siberi jõgede.
3. Lugege läbitud minuteid, mitte kilomeetreid 4. Kui tekib hingeldus, katkestage jooks ja kõndige vahepeal. 5. Iga treeningu algul tehke korralik eelsoojendus koos venitusharjutustega 6. Iga treening lõpetage lõdvestavate harjutustega 7. Esialgu peaks igale treeningpäevale järgnema puhkepäev 8. Viimane tugevam toitumine mitte hiljem kui 2 tundi enne treeningut 9. Jälgige täpselt jooksuaega ja pauside kestvust 10. Joostes õige tempoga hakkab organism lõhustama rasvu, mis jätkub ka hiljem töö juures ja kodus. Jooksutreeninguga alustage aeglaselt, nii kohaneb organism koormusega. Alustades võiks treeningu kestvus olla 15...30 min, hiljem võite juba jooksumaad pikendada. Alustada võib ka nii - 2 - 3 min kõndides, siis kiirkõnd, edasi sörkjooks, organism vajab ju eelsoojenduseks 10 -15 minutit. Eriti oluline
2. Alguses tuleb joosta väga aeglaselt, isegi kui see esialgu koomilisena tundub 3. Lugege läbitud minuteid, mitte kilomeetreid 4. Kui tekib hingeldus, katkestage jooks ja kõndige vahepeal. 5. Iga treeningu algul tehke korralik eelsoojendus koos venitusharjutustega 6. Iga treening lõpetage lõdvestavate harjutustega 7. Esialgu peaks igale treeningpäevale järgnema puhkepäev 8. Viimane tugevam toitumine mitte hiljem kui 2 tundi enne treeningut 9. Jälgige täpselt jooksuaega ja pauside kestvust 10. Joostes õige tempoga hakkab organism lõhustama rasvu, mis jätkub ka hiljem töö juures ja kodus. Jooksutreeninguga alustage aeglaselt, nii kohaneb organism koormusega. Alustades võiks treeningu kestvus olla 15...30 min, hiljem võite juba jooksumaad pikendada. Alustada võib ka nii - 2 - 3 min kõndides, siis kiirkõnd, edasi sörkjooks, organism vajab ju eelsoojenduseks 10 -15 minutit. Eriti oluline on korralik soojendusfaas külma ilmaga joostes.
suudavad hüpata kuni 8 meetri kaugusele. Pikkus nendel varieerub kuni 3 meetrini. Kängurud elavad suurtes karjades, umbkaudu 100 isendit ühes karjas. Nad söövad peamiselt rohtu, lehti ja teisi taimi. Nad liiguvad tavaliselt veekogude ääres. Austraalias on umbkaudu 50 miljonit kängurut. Väikest kängurut kutsutakse Austraalias ,,Joye'ks". Joey'd kasvatatakse nende emade poolt kukrus kuni nad on umbes aastased. Paar päeva enne sünnitamist, emased kängurud lähevad jooksuaega ning paarituvad uuesti, ja kui neil õnnestub see, siis pärast nädalat eostamist läheb viljastunud rakk seisu, kuni poeg on sündinud. Teine embrüo hakkab uuesti arenema pärast raseduse perioodi, umbes 30 päeva. Kooala Koaalad on imetajad, kelle söögiks on peamiselt eukalüpti puu lehed. Neil on pehme hall karv, suured kõrvad ning ümmargune nägu. Nende jäsemed on pikad ja musklis ning nende käpad on laiad ning pikkade küünistega. Neid võib leida idaranniku ääreses Austraalias
Väga uudishimulik loom. Vaenlasteks on suuremad kiskjad, põhiliselt rebane. Lindudest kullid, kakud. 13 NIRK (Mustela nivalis) - suvekarv seljapool punakaspruun, kõhupool valge , talvel üleni valge. Nagu kärp, aga väiksem. Toitub peamiselt hiirtest, keda püüab nende urgudest. Sööb ka linde, nende mune, putukaid ja vihmausse. Võimalusel murrab suuremaid loomi. Toiduküllusel kogub tagavara. Kindlat jooksuaega ei saa eristada, tiinus kestab umbes 5 nädalat , poegi 3-7. Nirk on aktiivne nii päeval kui öösel. Maailma väikseim kiskja, saab liikuda oma saakloomade urgudes ja kasutab ka nende pesasid. Vaenlasteks on rebane, kärp, kullid, kakud. MÄGER (Meles meles) - suur jässaka kerega kärplane, kellele on iseloomulikud kolm koonult alagavat valget vööti (ninal ja pea külgedel), silmi läbib must vööt. Kogu alapool tumedam, kurgualune , kõht ja jalad on mustad
Suurtesse metsamassiividesse meeleldi ei lähe. Toiduks tarvitab suveperioodil mitmesuguseid rohttaimi ja talveperioodil puude ja põõsaste, oksi, võrseid ning pungi. Erilist kahju metsamajandusele ei tee, talvel kahjustavad vahel kuusenoorendikke, süües ära kuuse ladvakasvud, samuti kahjustades noori tamme- ja saarekultuure. Noores eas suudab kuusk külgoksast uue ladva kasvatada ja see pole eluliselt ohtlik. Sokud nühivad enne jooksuaega ja selle ajal sarvi nahast puhtaks vastu puid ja põõsaid, valides nendeks puudeks meelsasti võõrliigid, eriti lehised. Kobras (Castor fiber) on meie kõige suurem näriline. Vees aitab kopral ujuda lai saba ja tagajala varvaste vahel paiknev ujunahk. Tänaseks päevaks on kobras meil tavalisem kui kunagi varem ( ca 16000 isendit). Peatselt pärast jääaega meie aladele elama asunud koprad hävitati täielikult XIX sajandi keskpaigaks ja taasasustati ligi sajand hiljem 1957. aastal
annaabi.ee 
