joodised kahte gruppi: kergelt sulavad (pehmejoodised) sulamistemperatuuriga alla 450`C ja raskelt sulavad (kõvajoodised) sulamistemperatuuriga üle 450`C. Kergelt sulavad ehk pehmejoodised: Kasutatakse tööstusharudes esemete jootmiseks, mis ei allu kõrgetele temperatuuridele ega suurtele mehaanilistele koormustele. Neil on madal sulamistemperatuur ja nende põhikomponentideks on tina ja plii. Viimati nimetatud komponentide sisalduse muutmine võimaldab saada erinevate omadustega joodiseid. Kuna enamik kergelt sulavaid joodiseid on suhteliselt väikese kõvadusega, siis nimetatakse neid sageli pehmejoodisteks. Mõnedele pehmejoodistele lisatakse eriomaduste andmiseks vismutit, kaadiumi, antimoni, hõbedat ja teisi metalle. Vismut ja kaadium alandavad-, antimon ja hõbe aga tõstavad joodiste sulamistemperatuuri. Antimon vähendab joodise sitkust, suurendab joodise kõvadust ja tugevust. Kõige enamkasutavateks pehmejoodisteks on tina-plii, plii-hõbe, tina-tsink,
(pehmejoodised) sulamistemperatuuriga alla 450`C ja raskelt sulavad (kõvajoodised) sulamistemperatuuriga üle 450`C. Kergelt sulavad ehk pehmejoodised Kasutatakse tööstusharudes esemete jootmiseks, mis ei allu kõrgetele temperatuuridele ega suurtele mehaanilistele koormustele. Neil on madal sulamistemperatuur ja nende põhikomponentideks on tina ja plii. Viimati nimetatud komponentide sisalduse muutmine võimaldab saada erinevate omadustega joodiseid. Kuna enamik kergelt sulavaid joodiseid on suhteliselt väikese kõvadusega, siis nimetatakse neid sageli pehmejoodisteks. Mõnedele pehmejoodistele lisatakse eriomaduste andmiseks vismutit, kaadiumi, antimoni, hõbedat ja teisi metalle. Vismut ja kaadium alandavad-, antimon ja hõbe aga tõstavad joodiste sulamistemperatuuri. Antimon vähendab joodise sitkust, suurendab joodise kõvadust ja tugevust. Kõige enamkasutavateks pehmejoodisteks on tina-plii, plii-hõbe, tina-tsink, kaadium-tsink, ja madalatemperatuurilised joodised
joodised kahte gruppi: kergelt sulavad (pehmejoodised) sulamistemperatuuriga alla 450`C ja raskelt sulavad (kõvajoodised) sulamistemperatuuriga üle 450`C. Kergelt sulavad ehk pehmejoodised: Kasutatakse tööstusharudes esemete jootmiseks, mis ei allu kõrgetele temperatuuridele ega suurtele mehaanilistele koormustele. Neil on madal sulamistemperatuur ja nende põhikomponentideks on tina ja plii. Viimati nimetatud komponentide sisalduse muutmine võimaldab saada erinevate omadustega joodiseid. Kuna enamik kergelt sulavaid joodiseid on suhteliselt väikese kõvadusega, siis nimetatakse neid sageli pehmejoodisteks. Mõnedele pehmejoodistele lisatakse eriomaduste andmiseks vismutit, kaadiumi, antimoni, hõbedat ja teisi metalle. Vismut ja kaadium alandavad-, antimon ja hõbe aga tõstavad joodiste sulamistemperatuuri. Antimon vähendab joodise sitkust, suurendab joodise kõvadust ja tugevust. Kõige enamkasutavateks pehmejoodisteks on tina-plii, plii-hõbe, tina-tsink,
JOODISED Pehmed joodised Tinapliijoodiseid kasutatakse erinevates valdkondades kõige ulatuslikumalt. Joodiseid toodetakse tinasisaldusega 3-90% Madalatel temperatuuridel võib tina rikastes joodistes tina allotroopse muutuse tagajärjel tekib kõva ja habras modifikatsioon, mis tähendab seda et liide laguneb. Selle vältimiseks lisatakse joodisesse antimoni(SB). Viimane vähendab aga märgamisvõimet või ka liidete tugevust. Joodise omadused sõltuvad nende koostisest. Tinajoodised. Praktikas kasutatakse sulameid tsingi, kaadiumi ja hõbedaga. Tinnajoodis
..........................................................................................................3 Turvalisusest................................................................................................................4 Kondensaator...............................................................................................................5 Mis on jootmine? Jootmine on materjalide ühendamise protsess, kus kasutatakse tahkes olekus joodiseid, mis sulatamise juures märgavad joodetavaid pindu, imbuvad liitepragudesse ja kristalliseerudes moodustavad püsiva liite. Üheaegselt mõjuvate füüsikalis-keemiliste protsesside poolest on jootmine üks keerukaimatest toimingutest. Samaaegselt peavad sobilikult suhestuma sulavus, pinna märgamine, kapillaarne voolavus, aurustumine, kristalliseerumine jne. Turvalisusest: Lõpetades jootmistöö, lülita alati jootekolb välja
Ni, Ti- sulamid. 18. Põkk-, nurk-, ots- e. serv-, katte- ja T-liide e. vastakliide. 19. Millistel füüsikalistel tingimustel on jootmine teostatav? 20. Jooteräbusti on mittemetalne keemiline aine joodetava metalli ja joodise puhastamiseks oksiididest ja puhtana hoidmiseks, sulajoodise pindpindevuse vähendamiseks. Lisaks sellele peab räbusti joodetavaid pindu märgama. 21. Pehmejoodisjootmine- jooteliide saadakse kasutades joodiseid sulamistemp.-ga < 450 C. Tuntuimad pehmejoodised on Sn ja Pb joodised, alumiiniumsulameid joodetakse Sn- Zn, Cd- Zn või Al- Zn joodistega. Kõvajoodisjootmine- kasut. Joodiseid sulamistemp.-ga > 450 C. Tuntuimad on Cu, Ag ja Al baasil kõvajoodised, kuid erijuhtudel kasut. Ka Pd, Au, Ni, Mg jt. LÕIKETÖÖTLEMINE 1. ?? v- lõikekiirus, s- nihe, t- eraldatava kihi sügavus. 2. 1) pealiikumine- on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldumise kiiruse.
Auto kerdetailde ühendamise üks tehnoloogiast on keevitamine. Keevitusega keevitades liidetakse kaks detaili üksteisega kokku. Keevitusega saab keevitada metalle. Teiseks ühendamise tehnoloogijaks on neetimine. Kus tuleb ühendada kaks või enama detaili neetide abil. Neetliited on kinnisliited. Kokkuneeditud detaile on võimalik teineteisest eraldada üksnes neetide purustamise teel. Siis on Jootmine mis on materjalide ühendamise protsess, kus kasutatakse tahkes olekus joodiseid, mis sulatamise juures märgavad joodetavaid pindu, imbuvad liitepragudesse ja kristalliseerudes moodustavad püsiva liite. Liimimine on ka üks ühendamise tehnoloogiatest. Liimiga liimitakse kaks detaili oma vahel kokku. Keermesliide on liide, mille põhiline kinnituselement on keere. Keermesliites on detailid omavahel ühendatud poltide, kruvide, mutrite, tikkpoltide, tõmmitsate vms abil. Küljekarbi vahetamine
keemiatööstusele vajalikke aineid(naatriumhüdroksiid, kloor), kuid mitte metalle. Metalle kasutatakse: Argielus kohtame kõige rohkem sulameid, need on tugevamad ja püsivamad, kui lähtemetall. Ühte sulamit(duuralumiiniumit) kasutatakse lennukitööstuses. Woodi sulamit, mis on madala sulamistemperatuuriga, kasutatakse tuleohutussüsteemis. Joodiseid kasutatakse keevitamisel. Melhiorist valmistatakse nuge-kahvleid. Pronksist tehakse kujusid, ausambad jne. Malmist on tehtud mõned potid, tööriistad, radiaatorid. Eriterasest valmistatakse kraane, tööriistu. Rauast valmistatakse elektromagnetite südamikke, akude elektrood. Kaaliumi ja naatrumi kasutatakse fotoelektroonikas. Naatriumi kasutatakse hea soojusjuhina tuumareaktorites ja päikesepatareides Naatriumiaurudega täidetakse elektrilampe. Naatriumkarbonaad kasutusel paberitööstuses
Selgub, et reeglina temperatuuri tõustes terrnoelektromotoorjõud l kraadi kohta suureneb. Joodised ja räbustid Joodised on metallid või sulamid detailide ühendamiseks jootmise teel. Joodiste sulamistemperatuur on reeglina madalam ühendatavate materjalide (metallide) sulamistemperatuurist. Kuumutamisel joodetavad metallid osaliselt lahustuvad joodistes, mistõttu tekib küllalt tugev ja väikese elektritakistusega ühendus. Enamuses allikates eristatakse kahte liiki joodiseid: pehmed ehk kergsulavad, mille sulamistemperatuur on alla 400 °C ja kõvad ehk rasksulavjoodised sulamistemperatuuriga üle 500 °C. Käesolevas konspektis on vaadeldud eraldi veel madalatemperatuurilisi joodiseid, mille sulamistemperatuur on alla 100 °C. Neid käsutatakse kohtades, kus kõrge temperatuur võib kahjustadaskeemi elemente, samuti pooride ja äärsuste täitmiseks kohtades, kus temperatuur on piiratud aga ka samuti galvanoplastilisteks vormideks jne. Tabel 9
Mõnede materjalide jootmistehnoloogia on · valatud ja sepistatud detaile; kallis; · sobivalt pinnatud mittemetalle; 4. Detailide sulamistemperatuur peab olema 3. Keerukaid tarindeid sab joota samm-haaval kasutades oluliselt kõrgem, kui joodise järjest madalama sulamis-temperatuuriga joodiseid; sulamistemperatuur 4. Jootliited tavaliselt ei vaja viimistlust. Priit Põdra 4. Ainesliited 25 J tliid d kujundamine Jootliidede k j d i Põkkliide Jootliidete kujundamine sarnaneb keevisliidete kujundamisega
skitse)? Kuidas arvutatakse pikkele töötavat põkk-keevisliidet (valemid)? Kuidas arvutatakse lõikele töötavat põkk-keevisliidet (valemid)? Kuidas arvutatakse põikkoormatud lõikele töötavat nurkõmblusega kattekeevisliidet (valemid)? Kuidas arvutatakse pikikoormatud nurkõmblusega katteliidet lõikele? Kuidas arvutatakse põikjõuga ja paindemomendiga koormatud nurkõmblusega vastakliidet? Kuidas moodustatakse ja liigitatakse joodiseid? Nimetada jootliidete eelised ja puudused. Kuidas tagatakse jootliidete kvaliteeti? Nimetada liimliidete eelised võrreldes neetliidetega. Nimetada liimliidete puudused. Milliseid liimide tüüpe kasutatakse tööstuses ja milliste rakenduste korral neid kasutatakse? Kas liimide tugevus on parim nihkel või rebimisel ja millest see on tingitud? Teha skitse liimliidete põhitüüpidest, mis tagavad tugeva liite. Mis on optimaalseks liimikihi paksuseks?
Joodised ja räbustid Joodis on erisulam, mida kasutatakse metallosade ja elektrijuhtmete liitmiseks, ühendamiseks. Liitepinnad puhastatakse. Surutakse tugevasti kokku. Ühenduskohale kantakse sulajoodis, kuumutades seejuures liitekohta. Joodise temp. peab olema kõrgem liidetavate materjalide sulamistemperatuurist. Põhimetalli pinnal joodis osaliselt lahustub ja difundeerub. Jahtudes joodis tardub täites ühendusepilud ja joote liitekoht ei jää põhimetalli tugevusest nõrgemaks. Joodiseid liigitatakse: - Pehmed joodised sulamistemperatuur 60 ÷ 400oC - Kõvajoodistel üle 500°C (vask-tsink, - hõbejoodis) Pehmejoodisteks on Sn ja Pb sulamid lisanditega antimoni (Sb) - 2,5%, kaadmiumi (Cd), alumiiniumi (Al) ja tsinki (Zn) - 25%. Kvaliteetse liite ja ühenduse saamiseks kasutatakse räbusteid, mille ülesandeks on: - pindadelt mustuse ja oksiidide lahustamine ning nende eemaldamine; - kaitsta õhu O2 juurdepääsu ja ära hoida oksüdeerumist;
termopaaride valmistamiseks. 23.Milliseid sulameid kasutatakse jootmisel ja milliseid materjale räbustiteks? Joodised on metallid või sulamid detailide ühendamiseks jootmise teel. Joodiste sulamistemperatuur on reeglina madalam ühendatavate materjalide (metallide) sulamistemperatuurist. Kuumutamisel joodetavad metallid osaliselt lahustuvad joodistes, mistõttu tekib küllalt tugev ja väikese elektritakistusega ühendus. Enamuses allikates eristatakse kahte liiki joodiseid: pehmed ehk kergsulavad, mille sulamistemperatuur on alla 400 °C ja kõvad ehk rasksulavjoodised sulamistemperatuuriga üle 500 °C. Räbustid on abimaterjalid jootekohtade kvaliteedi ja töökindluse tagamiseks. Räbustid väldivad jootekoha oksüdeerumist ja kõrvaldavad oksüdikihi joodetava metalli pinnalt. Tavatingimustes on enamkasutatavateks räbustiteks kampol, okaspuuvaigust saadav -80% ulatuses QgHigCOOH-st koosnev kollane kuni
nimetatakse keevitusdeformatsioonideks. Viimaste all mõeldakse nii mõõtmete muutusi piki- ja põikkahanemist kui ka kuju muutusi detailide väändumine, läbipaindumine, väljakummimine ja nurkdeformatsioon. 17. Jootmine, olemus ja iseärasused. Jootmisel kasutatavad materjalid. Jootliited ja jootmistehnoloogia. Jootmine on materjalide ühendamise protsess, kus kasutatakse tahkes olekus joodiseid, mis sulatamise juures märgavad joodetavaid pindu, imbuvad liitepragudesse ja kristalliseerudes moodustavad püsiva liite. Üheaegselt mõjuvate füüsikalis-keemiliste protsesside poolest on jootmine üks keerukaimatest toimingutest. Samaaegselt peavad sobilikult suhestuma sulavus, pinna märgamine, kapillaarne voolavus, aurustumine, kristalliseerumine jne. Tööstuslikel jooteliinidel kasutatavad meetodid on induktsioonmeetod, muhvelahjus ja kaitsekeskonnas
Pehmejoodisjootmist kasutatakse juhtudel, kui jooteliide ei allu märgatavatele mehaanilistele koormustele ja töötab madalatel temp. Kõvajoodisjootmist kasutatakse juhtumil, kui on nõutav liite töövõime suhteliselt kõrgetel temperatuuridel või kui jooteliidele mõjuvad suured meh koormused. Pehmejoodisjootmise korral kasutatakse tina, Sn-Zn, Cd-Zn või Al-Zn. Kõvajoodiseid kasutatakse Cu, Ag ja Al baasil kõvajoodiseid, erijuhtudel kasutatakse metallide baasil joodiseid. Lõiketöötlemine 51. Millised on lõikereziimi elemendid? Lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus, (masinaaeg) 52. Milline on lõikeliikumiste - pealiikumise ja ettenihkeliikumise - põhierinevused ja -ülesanded? Pealiikumine- on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldamise kiiruse. Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. 53. Milline laast tekib plastsete metallide lõiketöötlemisel
Kuidas arvutatakse lõikele töötavat põkk-keevisliidet (valemid)? 114. 115. 8. Kuidas arvutatakse põikkoormatud lõikele töötavat nurkõmblusega kattekeevisliidet (valemid)? 116. 9. Kuidas arvutatakse pikikoormatud nurkõmblusega katteliidet lõikele? 117. 10. Kuidas arvutatakse põikjõuga ja paindemomendiga koormatud nurkõmblusega vastakliide? 118. 11. Kuidas moodustatakse ja liigitatakse joodiseid? Nimetada jootliidete eelised ja puudused. 119. 12. Kuidas tagatakse jootliidete kvaliteeti? 120. 13. Nimetada liimliidete eelised võrreldes neetliidetega. 121. 14. Nimetada liimliidete puudused. 122. Liimliidete PUUDUSED on: 123. 1. Liimide tugevus on metallide tugevusest väiksem liite tugevuse suurendamiseks suurendatakse liimliite kontaktiala; 124. 2. Temperatuuri tõustes liimliite tugevus väheneb ning liim deformeerub
Puudusteks on gaasileegi väike läbisulatusvõime ja misel kuumutatakse ühendatavaid tooteid nagu kon- sellest tulenev piiratud keevitatava materjali paksus taktkeevitamiselgi liitekohta läbiva elektrivooluga. (kuni 4...5 mm). Iseloomulik on väike tootlikkus ja Jootmismaterjalideks on joodised ja räbustid. suured kulutused keevitusgaasidele. Gaaskeevita- Sulamistemperatuuri järgi eristatakse pehme- mise osatähtsus on tänapäeval väike, seda kasuta- joodiseid (sulamistemperatuur kuni 450 °C) ja kõva- takase peamiselt remonttöödel. joodiseid sulamistemperatuuriga üle 450 °C. Toode- takse pehmejoodiseid sulamistemperatuuriga alates 11 °C (Ga-In-Sn) kuni 425 °C (Ge-Al). Enimkasuta- 2.4.4. Jootmine tavad on tina (Sn) ja plii (Pb) baasil pehmejoodised
annaabi.ee 
