kus praegu asub Järvatse järv.Ta kündnud pool põldu üles ja sidunud siis täku vaia külge, ise aga heitnud puhkama. Selle aja jooksul tekkinud järv, sest mees olla kündnud lahti veesoone. Nii mees kui ka täkk hukkunud. Ainult vai, mille külge täkk seotud olnud, oli veel hiljaaegu näha järve tagumisel serval. Teadlaste arvates on Järveotsa piirkonna vanim järv, mis on tekkinud mandrijää taandumisel Joldiamere staadiumis 10 300 - 9300 aastat tagasi. Järv kujunes põhja-lõunasuunalise Selgküla vallseljaku idaküljele. Vallseljakute e. ooside tekitajaks on mandrijää sulavee setted. Tekkimise põhjuseks on vooluvee kuhjav toime jääsisestes ja alustes lõhedes. Kuna mandrijää all liigub vesi väga suure surve all, siis kiirevoolulisest veest setivad välja suuremõõdulised osakesed (kruus, veerised).
Skäärrannik- on madalad kaljusaared. Neid on palju Põhjalahe suudmes. 9. Läänemere arengustaadiumid (kui nimed on ette kirjutatud, siis peab teadma millega on tegemist). Balti jääpaisjärv- tekkis mandrijää sulamisvette kokkuvoolamisel. Põhjalahe osa kattis aga veel mandrijää. Joldiameri- nimetus tuleb ühest fossiilist mida onn leitud Stockholmi lähedalt. Antsülusjärv- tekkis pärast seda, kui maapinna kerke tõttu kadus ühendus Joldiamere ja ookeani vahel. Litoriinameri- riimveeline veekogu, soolaseim veekogu Läänemere arengus, 16-18 promilli
jõe alamjooksult tulnud välihulgaliselt arheoloogilisi üksikleide. Toona olid nende kogujateks peamiselt saksa soost asjaarmastajad. Muistise avastasid geoloogid. Kiviaegne kultuurkiht oli mattunud mitmemeetriste liivakihtide alla, mis olid seotud sellega, et koht ujutati hiljem jõe poolt uuesti üle. Kultuurkiht 5-15 cm paksune. Asula paiknes umbes kohal, kus tollane Pärnu jõgi suubus Joldiamerre. See koht oligi kuival seoses madalama veetasemega Joldiamere staadiumis. Juhuleide asus 1920.-1930. aastatel kirjeldama, süstematiseerima ja ise koguma materjali arheoloog Richard Indreko, kes kuulus eesti professionaalsete arheoloogide esimesse põlvkonda, Kaevamised viidi läbi aastatel 1968-1973 ja 1975-1976, saadi palju leiumaterjali. (Pulli avastamislugu. Eesti loodus 2007) Foto 2. Richard Indreko Pulli asulast on läbi uuritud umbes 1150 m suurune ala, mis näib hõlmavat enamiku asula keskosast
jääpaisjärv ja Ramsay järv). Pärast jääserva taandumist Pandivere kõrgustikult umbes 12 000 aastat tagasi ühinesid kõrgustikust idas ja läänes olnud jääpaisjärved Balti jääpaisjärveks. Liustiku taandudes Kesk-Rootsi alale sai paisjärv Närke väina kaudu ühenduse ookeaniga. Tekkis jahedaveeline väga väikese soolsusega preboreaalne Joldiameri. Skandinaavia poolsaare neotektoonilise kerkimise tagajärjel Joldiamere ja Atlandi ookeani vaheline ühendus katkes, Närke väin kuivas ja Läänemere nõos tekkis magedaveeline Antsülusjärv. Selleks ajaks kliima soojenes ning Skandinaavia mäed vabanesid mandrijääst. Järvest voolas välja (kunagise Närke väina kohal) Svea jõgi. Maakoore aeglase vajumise tagajärjel moodustus Antsülusjärve staadiumi lõpus nüüdsete Taani väinade kohal jälle ühendus ookeaniga ning veetase alanes. Suurenes soolase vee vool Läänemerre, tekkis Litoriinameri
Omaaegne Tori kihelkond (vt joonis.6) hõlmas nüüdse Tori valla, Sindi linna ja Tootsi alevi, enamiku Are ja Paikuse vallast ning osi Kaisma ja Sauga vallast. Tori kihelkonna ala oli asustatud juba väga ammustel aegadel. 1967-68. aastal Pärnu jõe paremal kaldal, Sindist põhja pool, Pullis avastatud mesoliitikumi (ajajärk jääaja lõpust kuni savinõude kasutuselevõtuni) asulakoht on seni vanim tõend Eesti ala inimasustuse kohta. Sealne Joldiamere (Läänemere nõos umbes 10200-9300 aastat tagasi asunud jahe riimveeline veekogu) rand asustati preboreaalse kliimastaadiumi keskel, u. 7500 aastat e. Kr. Hiljem jäi kultuurkiht Antsülusjärve (jääajajärgne mageveeline suurjärv Läänemere nõos umbes 7500-8500 aastat tagasi) vee alla ja kattus 2-3 meetri paksuse settega. 1969-76. aasta kaevamistel leitud tulekivi- ja luuesemete järgi otsustades kuulusid sealsed asukad lõuna poolt tulnud hõimude
ka Valge mere kohal, seega oli Skandinaavia saar · staadiumile anti nimi Kesk-Rootsi rannikuvees levinud merekarbi Yoldia arctica järgi. · soolsus oli madal (1-2 ) · kliima oli jahe ja niiske; keskmine õhutemperatuur oli umbes 12-14 kraadi. · rannikualal laiusid peamiselt kasemetsad, kohati kasvas ka männimetsi. Antsülusjärv · Jää rõhumise alt vabanenud maapind hakkas kiiresti tõusma ning sulges umbes 9300 a. tagasi mõlemad väinad Joldiamere ja ookeani vahel. Taas sai Läänemerest siseveekogu · suurjärv nimetati Gotlandi ja Ölandi saartel levinud nappteo Ancylus fluviatilis'e järgi Antsülusjärveks. · veetase oli väga kõikuv (5-45 m) üle praeguse merepinna. Kunagise Närke väina kohal voolas järvest välja Svea jõgi. · kliima soe ja kuiv, keskmine õhutemperatuur oli 17 kraadi. Rannikualal levis peamiselt männimetsi ja sarapikke. 4 Litoriinameri
Settis palju savi, peent liiva, mis kujundasid hiljem tasndikke ja Fosforiringe taimede ja loomade kaudu on palju kiirem, kui kivimites soodustasid soostumist (viirsavid). ja setetes. Joldiamere staadium (10300-9500 14C a.t.) Taimede-loomade surma järel läheb fosfor tagasi mulda või Nimi limuse Portlandia arctica (Joldia) järgi veesetetesse. Kujunes Kesk- Rootsi Närke väina ühenduse kaudu ookeaniga.
inimasustuse jälgi, seni pole neid aga saadud kuigi ajakirjanduses räägiti kohast juba kui vanimast Eestis). Pulli asula avastasid geoloogid 1967. aastal. Kiviaegne kultuurkiht oli mattunud mitmemeetrise liivakihi alla liivakihid olid tekkinud siis, kui koht ujutati hiljem jõe poolt uuesti üle. Kultuurkiht oli vaid 5-15 cm paksune. Asula paiknes umbes kohal, kus tollane Pärnu jõgi suubus Joldiamerre. See koht oligi kuival seoses madalama veetasemega Joldiamere staadiumis. Kaevamised viidi Pulli asulas läbi 1968-73, 1975-76. Leiti mõned lõkkekohad, neist üks kividega. Saadi üsna rohkesti leiumaterjali. Pullist leitud kiviriistad olid väikesed (nagu mesoliitikumile üldiselt iseloomulik). Osa neist oli valmistatud kvaliteetsest musta värvi tulekivist, 3 mida Eestis looduslikult ei leidu. Seda leidub Lõuna-Leedus ja Valgevenes: järelikult Sindi asulas olnud inimesed kas pärinesid sealt või
Jääjärvelised setted savid, viirsavid, aleuriit ja liiv. Liustikujõelised setted veerised, kruusaterad, jämeliiv. Balti jääjärve setted savi, viirsavi, aleuriit, liiv. Jõelised setted 3-10 m paksused liivad, kruusad. Tuulesetted põimjaskihilised kvartspäevakivi- ja kvartsliivad. Jäävaheaegade setted: Soo- ja järvesetted turvas, sapropeliit, aleuriit ja liiv. Holotseeni setted Merelised setted Läänemere vanad setted (Joldiamere, Antsülusjärve, Litoriinamere, Limneamere setted). Järvesetted järvemuda, -lubi, aleuriit, liiv. Soosetted madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvas. Tuulesetted päevakivi-kvarts- ja kvartsliivad. Jõesetted kruusa ja veeristega liiv, aleuriit, saviliivad, turvas. Tehnogeensed setted karjääride jäänuksetted, aheraine, paesõelmed. Kemogeensed allikalubi. Deluviaalsed liivakas-savikad setted. Gravitatsioonilised rusukalle.
jt. Subarktiline kliimaperiood, 11 800 - 10 000 BP 10 300 BP tekib Balti jääpaisjärvel ühendus Atlandi ookeaniga Kesk-Rootsis ja jääjärve tase alanes 25 m võrra, ühtlustudes maailmamere tasemega. Kujuneb soolane Joldiameri. Algas laialdasem metsade levik. Iseloomulik on kase ja männi osatähtsuse pidev suurenemine. Rohttaimedest leidusid näiteks angervaks, palderjan, ubaleht jt. Preboreaal (10 0009000 BP) Preboreaali lõpus (95009300 BP) katkes Joldiamere ühendus ookeaniga, kujunes Antsülusjärv, mille veetase kerkis sarnaselt Balti jääpaisjärvega üle maailmamere taseme. Väljavool Antsülusjärvest oli Taani väinade kohal. Taimkattes levisid metsatundrailmelised hõredad ja valgusküllased kaasikud ja männikud, mille põõsarindes leidus rohkesti vaevakaske ja puhmarohurindes kõrrelisi, lõikheinalisi ja sõnajalgu. Puittaimedest kasvas pajusid, kadakat, astelpaju, preboreaali lõpul ka üksikuid sarapuid, leppi ja jalakat.
jääjärveline savi asub maapinna lähedal. Neist suurimad on kuni 2,4 m paksuse turbakihiga madalsoo Virve küla lähedal ning kuni 1,2 m paksune Linaaia soo Juminda põhjaosas. Rannikumadalik piirneb lõunast klindiga, mille jalamil avaneb rohkesti allikaid, mille ümber on kujunenud allikasood. Neist tähelepanu väärivamad on Muuksis ja Tsitres, allikasoid asub ka Koljaku ja Oandu rannaastangu all. Klindi servale jääv Kahala soo paikneb Joldiamere laguuni nõos, ümbritsedes samanimelist järve. Soo pindala on 353 ha ja sellest ligi poole moodustab madalsoo. Viru raba (235 ha) paikneb kunagise Litoriinamere laguuni kohal loode-kagusuunalises nõos. Uuemõisa e Vanasilla soo (864 ha) ja Laukasoo (1391 ha) paiknevad lamedas nõos Viitna-Valgejõe servamoodustiste vööndist põhja pool. Laukasoos on 360 suuremat ja väiksemat laugast, mis ühinedes võivad moodustada suuremaid veekogusid
Kujuneb soolane Joldiameri. Algas laialdasem metsade levik (kask, mänd). Rohttaimedest angervaks, palderjan, ubaleht jt. Fauna: sõralised ja kabjalised (põhjapõder ja piison), vb ka metshobune. Alust arvata külma ja lund taluvate imetajate sisserännet (pruunkaru, saarmas, kobras, põder jt). 10 000: jääaja ja jäävaheaja piir; järvesetets saavutavad ülekaalu orgaanilised jäänused. o Preboreaal Joldiamere ühendus maailmamerega katkes, kujunes Antsülüsjärv (veetase üle maailmamere taseme). Väljavool Taani väinade kohal. Metsatundrailmelised hõredad ja valgusküllased kaasikud ja männikud, põõsarindes vaevakask, puhmarindes kõrrelised, lõikheinalised ja sõnajalad. Puittaimedest leidus pajusid, kadakat, astelpaju, ajastu lõpul ka sarapuud, leppa ja jalakat. Fauna: põhjapõdra ränne põhjapoolsematele aladele. Ürgpiisoni
Algas laialdasem metsade levik (kask, mänd). Rohttaimedest angervaks, palderjan, ubaleht jt. Fauna: sõralised ja kabjalised (põhjapõder ja piison), vb ka metshobune. Alust arvata külma ja lund taluvate imetajate sisserännet (pruunkaru, saarmas, kobras, põder jt). 10 000: jääaja ja jäävaheaja piir; järvesetets saavutavad ülekaalu orgaanilised jäänused. o Preboreaal Joldiamere ühendus maailmamerega katkes, kujunes Antsülüsjärv (veetase üle maailmamere taseme). Väljavool Taani väinade kohal. Metsatundrailmelised hõredad ja valgusküllased kaasikud ja männikud, põõsarindes vaevakask, puhmarindes kõrrelised, lõikheinalised ja sõnajalad. Puittaimedest leidus pajusid, kadakat, astelpaju, ajastu lõpul ka sarapuud, leppa ja jalakat. Fauna: põhjapõdra ränne põhjapoolsematele aladele
vanad rannasetted Mulla lähtekivim Suuremate või väiksemate aladena kogu Madal-Eesti alal. Kõrg-Eestist mere, ka Peipsi ja Võrtsjärve suunas järgnevad Balti paisjärve, Joldiamere, · Aluspõhja kivimid 3% Eesti territooriumist Antsülusjärve ja Litoriina- ning Limneamere setted · Ülejäänud Eestis on mulla lähtekivimiteks pinnakattelised kivimid: liustikusetted Tuulesetted: veesetted Tuulega kantud liivad rannaluited (peenliiv)
· Eestis rannajoon Sakala ja Pandivere kõrgustiku loodenõlvadel · Hakkas eristuma kõrg ja madal Eesti · Balti jääpaisjärve lõpp 8213 e.Kr. dateeritud viirsavide abil · Jääpaisjärv oli kõrgem maailmamere tasemest Joldiameri · Holotseeni alguses 10 200 9300 (jääajajärgne aeg) · Suhteliselt väike veekogu · Kliima jahe ja niiske · Eesti läänepoolsed alad vee all · Soolsus oli väike (liustike sulamisveed) · Joldiamere nimetus tuleneb limusest Ehheneismeri · Madala soolsusega üleminekuline veekogu Antsülusjärv · Kliima oli soe ja kuiv · Katkes ühendus maailmamerega · Liustik oli väikseks muutunud · Vesi muutus magedaks · Tekkis ühendus maailmamerega läbi Taani väinade Litoriinameri · Püsiv ühendus maailmamerega u 6000 a. t. kõige soolasem periood · Veepinna kõrgus muutus pidevalt · Hästi väljakujunenud rannamoodustised kogu vesikonna piires
Karjala meri, gotiglatsiaalne Joldiameri, Lõunabalti jääpaisjärv ja Ramsay järv). Pärast jääserva taandumist Pandivere kõrgustikult umbes 12 000 aastat tagasi ühinesid kõrgustikust idas ja läänes olnud jääpaisjärved Balti jääpaisjärveks. Liustiku taandudes Kesk-Rootsi alale sai paisjärv Närke väina kaudu ühenduse ookeaniga. Tekkis jahedaveeline väga väikese soolsusega preboreaalne Joldiameri. Skandinaavia poolsaare neotektoonilise kerkimise tagajärjel Joldiamere ja Atlandi ookeani vaheline ühendus katkes, Närke väin kuivas ja Läänemere nõos tekkis magedaveeline Antsülusjärv. Selleks ajaks kliima soojenes ning Skandinaavia mäed vabanesid mandrijääst. Järvest voolas välja Svea jõgi. Maakoore aeglase vajumise tagajärjel moodustus Antsülusjärve staadiumi lõpus nüüdsete Taani väinade kohal jälle ühendus ookeaniga ning veetase alanes. Suurenes soolase vee vool Läänemerre, tekkis Litoriinameri
annaabi.ee 
