Hiljem tegi mudeli, mis läks masstootmisesse. Daimler-Benz Peale I Maailmasõda majanduskriis Saksamaal süvenes ning, et raskustega toime tulla DMG ja Benz&Cie. ühinesid. Firma sai nimeks Daimler-Benz ning kõik autod nimetati ümber Merceds-Benz´ideks. Kust tuli nimi Mercedes. Mercedes tuli DMG parimast mudelist 1902 Mercedes 35hp, mis omakorda sai oma nime ühelt Daimleri partneri tütre nimest Mercedes Jellinek, ta isa Emil Jellinek oli 1902 Mercedese spetsifikatsioonide määraja. Mercedes Benz logo Kolmetipuline täht tuleb Daimleri logost ja tähendab: Mootorid maa, õhu ja vee jaoks. Ning lehed tulevad Benz&Cie logost Karl Benzi auks. Tänan kuulamast! Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Karl_Benz http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%91%D0%B5%D0%BD%D1%86,_%D0%9A%D0%B0
Põhiseadusõigus- käsitleb ainult põhiseadust www.riigiteataja.ee www.riigikogu.ee -seaduste seletuskirjad www.riigikohus.ee – põhiseadusliku järekollegiumi ja üldkogu lahendid www.digar.ee / www.bie.nlib.ee – juriidiline kirjandus www.juridica.ee www.just.ee/10716 -PS juriidilise ekspertiisi lõpparuanne www.curia.eu – Euroopa kohtu otsused www.eurlex.europa.eu §2 Eesti Vabariik Teooriad riigi mõistest: 1) I. Kant- Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all 2) G. Jellinek- 3 elemendi õpetus: territoorium, rahvas ja võim 3) Riik kui juriidiline isik 4) H. Kelsen- Riik on õiguskord 5) H. Heller- Riik on otsuse ja mõju ühtsuse tagamiseks plaanipäraselt korraldatud tegutsemisüksus st riik on masinavärk, mis tagab otsuste sündimised 6) K. Schmitt- Riik kui korravõim 7) Ühiskondlik leping- riik on ühiskondliku teooriaga konstrueeritud üksus Riigi mõisted Riik on mitmetähenduslik mõiste vastavalt kontekstile. 1
Sissejuhatus avalikku haldusesse RIIGITEOORIA · Mis on avalik haldus: o 'haldus' kui enda või kellegi teise asjade eest hoolitsemine o 'avalik' kui riiki puutuv=> AH on `riigi asjade eest hoolitsemise'. o riigiametnikud need, kes hoolitsevad riigi asjade eest · Walter Jellinek'i tehniline riigi-definitsioon: Riigi puhul on oluline, et oleks olemas territoorium, inimesed ja riigivõim. · Mis on need riigi asjad, mille eest tuleb hoolt kanda? o Jellinek: avalik haldus on `kõik see, mida riik teeb, va seadusandlus ja kohtumõistmine.' ->seega jääb järele riigi täidesaatev haru ehk valitsus; viimane hõlmab ent ka halduspoliitika, riigi täidesaatev haru jagataksegi
Konstitutsiooni all võib mõista põhiseadust või ka põhilaadi. Põhiseadusõigus käsitleb põhiseadust (põhiseadus, põhiseaduse rakendamise seadus, põhiseaduse täiendamise seadus) 5. RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM a. Riigi aluspõhimõtted b. Põhiõigused c. Riigikorraldus d. Riik rahvusvahelises õiguses § 2 Eesti Vabariik I Riik on mitmetähenduslik ja tuleb diferentseerida. 1. Kolme elemendi õpetus (rahvusvaheline õigus) looja Georg Jellinek a 1900 a. Rahvas kui füüsilistest isikutest ühisuse liikmed. Nottebohmi kaasus, Haagi kohus 1955 (peab olema ühisuse liige, loomulik side genuine link) Kas vürstiriik Siiland on riik? b. Territoorium osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste kokkulepetega c. Suveräänne võim õigus kasutada jõudu 2
Konstitutsiooni all võib mõista põhiseadust või ka põhilaadi. Põhiseadusõigus käsitleb põhiseadust (põhiseadus, põhiseaduse rakendamise seadus, põhiseaduse täiendamise seadus) 5. RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM a. Riigi aluspõhimõtted b. Põhiõigused c. Riigikorraldus d. Riik rahvusvahelises õiguses § 2 Eesti Vabariik I Riik on mitmetähenduslik ja tuleb diferentseerida. 1. Kolme elemendi õpetus (rahvusvaheline õigus) looja Georg Jellinek a 1900 a. Rahvas kui füüsilistest isikutest ühisuse liikmed. Nottebohmi kaasus, Haagi kohus 1955 (peab olema ühisuse liige, loomulik side genuine link) Kas vürstiriik Siiland on riik? b. Territoorium osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste kokkulepetega c. Suveräänne võim õigus kasutada jõudu 2
Siia kuulub peale PS enda kavalimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate RK organite korraldusseadus, põhiseaduslikukohtu järelvalve õigus. Konstitutsiooniõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on konstitutsioon. 2.RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM 1)Riigi aluspõhimõtted 2)Põhiõigused 3)Riigi korraldus 4)Riik rahvusvahelises õiguses §2 EESTI VABARIIK I Teooriad riigi mõistest 1.Immanuel Kant. ,, Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all." 2.Georg Jellinek 1900. a paiku (Saksamaal hakkas sel ajal kehtima tsviilseadustik) ,,3 elemendi õpetus" Riik see on : rahvas, territoorium ja riigivõim 3.Teooria riigist kui juriidilisest isikust. Riigile omistati eraldiseisev isiksus õigusvõime. Riik kui juriidiline isik, talle anti juriidilistest isikutest eraldiseisev õigusvõime. 4.Hermann Heller Riigiõpetus aastast 1934 Hollandis. Organisatsiooniteooria: Riik kui otsuse ja mõju ühtsuse tagamiseks plaanipäraseltorganiseeritud tegevusüksus.
Konstitutsiooni all võib mõista põhiseadust või ka põhilaadi. Põhiseadusõigus käsitleb põhiseadust (põhiseadus, põhiseaduse rakendamise seadus, põhiseaduse täiendamise seadus) 5. RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM a.Riigi aluspõhimõtted b. Põhiõigused c.Riigikorraldus d. Riik rahvusvahelises õiguses § 2 Eesti Vabariik I Riik on mitmetähenduslik ja tuleb diferentseerida. 1. Kolme elemendi õpetus (rahvusvaheline õigus) looja Georg Jellinek a 1900 a. Rahvas kui füüsilistest isikutest ühisuse liikmed. Nottebohmi kaasus, Haagi kohus 1955 (peab olema ühisuse liige, loomulik side genuine link) Kas vürstiriik Siiland on riik? b. Territoorium osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste kokkulepetega c. Suveräänne võim õigus kasutada jõudu 2
b. Põhiõigused c. Riigikorraldus d. Riik rahvusvahelises õiguses § 2 Eesti Vabariik I Riik on mitmetähenduslik ja tuleb diferentseerida. 1. Kolme – elemendi – õpetus (rahvusvaheline õigus) looja Georg Jellinek a 1900 a. Rahvas kui füüsilistest isikutest ühisuse liikmed. Nottebohmi kaasus, Haagi kohus 1955 (peab olema ühisuse liige, loomulik side – genuine link) Kas vürstiriik Siiland on riik? b. Territoorium – osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste kokkulepetega c. Suveräänne võim – õigus kasutada jõudu 2
Õigussubjekt kui isik on tsiviilõiguste ja kohustuste kandja. Seega en tegemist ektensiaalse küsimusega kas sa oled olemas või mitte? Selle määrab ära õigussubjektsuse olemasolu või puudumine. 1933.a Montevideo konventsioon defineerib riiki läbi selle tunnuste: - alaline elanikkond - kindel piiritletud territoorium - valitsus - võime astuda suhetesse teiste riikidega Riigi kolme elemendi teooria mõtles välja Saksa teadlane Georg Jellinek (rahvas, territoorium, iseseisev riigivõim). Sellele lisati hiljem tunnuseks võime astuda suhetesse teiste riikidega. Suveräänsuse mõiste võttis kasutusele Jean Bodin Prantsusmaalt. Siseriikliku õiguse tähendus tähendab suveräänsus seda, kellele kuulub kõrgeim riigisisene võim (nt monarhile, hiljem rahvale). Carl Scmitt defineeris suveräänsuse siseriiklikus mõttes suverään on see, kes otsustab eri olukordade üle. Riikide suveräänsus J. Bodin käis selle mõiste välja
- Sotsiaalsed põhiõigused - Liigitus kehtimise aluse järgi: - Riigieelsed põhiõigused (inimõigused ehk ülepositiivsed põhiõigused) - Riiklikud põhiõigused (ehk põhiseaduses olevad põhiõigused) - Riigiülesed põhiõigused (ehk rahvusvahelised ja supranatsionaalsed põhiõigused) - Liigitus struktuuri järgi (Georg Jellinek ,,System der Subjektiven Öffentlichen Rechts"): - Negatiivse staatuse õigused liberaalsed põhiõigused (status libertatis/status negativus) - Positiivse staatuse õigused eeldused, et riik teeks midagi positiivset (status positivus) - Aktiivse staatuse õigused õigused poliitilise tahte kujunemise protsessides osalemiseks (status activus)
.a.i.1. Kandja järgi (subjekti järgi) a.i..a.i.1.a. Kõigi ja igaühe põhiõigused a.i..a.i.1.b. Kodaniku põhiõigused - §36 lg 1 ja 2, §30. §36 lg 3 ?? 2. Sisu järgi a. Liberaalsed b. Sotsiaalsed 3. Kehtimisaluse järgi a. Riigieelsed ehk ülepositiivsed. Ülipostiivne on väär mõiste tegelikult. Ehk inimõigused. b. Riiklikud c. Riigiülesed (nii rahvusvahelised kui supranatsionaalsed riigiülene, EL õigus) 4. Struktuuri järgi a. Georg Jellinek negatiivne (passiivne), positiivne ja aktiivne staatus. Negatiivne staatus status libertatis/status negativus isiku tõrjeõigused riigi vastu. Positiivse staatuse status positivus/status civitatis isiku õigused riigi vastu sellele, et riik midagi positiivset teeks. Aktiivse staatuse status activus isiku pädevus osaleda riikliku poliitilise tahte kujunemise protsessis. b. Tänapäevane liigitus:
alalises võitluses. o Riigiidee ja ühiskonna elav vastuolu on edasiviiv element (ajaloolises mõttes). o Riik on selle liikmete organisatsiooniline ühtsus, mis on ,,isikute elu iseseisev vorm" ja iseseisev tahe ja mis täidab tahte kujunemise ja tegevuse kaudu oma otstarvet o Riigi printsiip on hoolitsus kõigi eest, ühiskonna printsiibiks on erahuvide jälgimine. Georg Jellinek (1851-1911) o Liigitab üldise riigiõpetuse: 1)riigi sotsiaalõpetus- vaatleb riiki kui ,,ühiskondlikku moodustist", eelneb riigiõigusõpetusele, eesmärgiks on kirjeldamise, analüüsimise ja võrdlemise kaudu välja töötada empiirilised tüübid; 2)riigiõiguse õpetus- normiõpetus, mis on kindlalt lahutatud sõnadest riigi kui sotsiaalse nähtuse olemise kohta. Franz von Liszt (1851- 1919) o Otsis kuritegevuse kausaalseid seletusi
seadusandlikku õigust. Õige õiguse mõtet näeb S üldistes õiguse mõistetes : usk, truudus, mõõdukus, kõlbelisus, kombelisus jne. Õige õiguse reeglid korraldavad koostööd ühiskonnas, mille lõppeesmärk on „vaba tahtega inimeste ühiskond“ (sotsiaalne ideaal) – eeskuju. 16. EEMALDUMINE ÕIGUSFILOSOOFIAST Skepitsismi õhe varjundi moodustab relativism. Gustav Radbruch (1878-1949) õpetuse aluseks „sein“ ja „sollen“ eraldmine , Georg Jellinek, Max Weber, Hans Kelsen – puhta õiguse õpetus, teravas vastuolus loodusõigusega, tipus seisab hüpoteetiline põhinorm – ei põhine ühelegi kõrgemale normile, ning on samaaegselt kehtiv norm. Eestlastest Artus- Tõeleid Kliiman – nimetab seda ürgnormiks või fundamentaalnormiks. Põhinormist tulenevad kõik positiivse õiguse normid. K samastab riiki õiguskorraga. Kõikidele posistivistidele on omane õigusfilosoofiast eemaldumine, selle asemele asetavad
haldusotsustuste tegemise teooria > strukturalistlik-funktsionalistlikud ja süsteemiteoreetilised organisatsiooni määratlused. Euroopa haldusteoreetilise mõtte osas peetakse olulisimaks Max Weberi teooriaid haldamisest ja bürokraatiast - nad panid aluse sotsioloogilistele koolkondadele. Viimased vastanduvad: 1) Hegeli filosoofias juurtega olevale Saksa süstematiseeritud haldusõigusliku mõtte suunale (Ludwig von Stein, Otto Mayer, Georg Jellinek) - oli Euroopas kõikjal juurdunud 1960/70. aastateni; 2) Marksistlikule dialektilise materialismi ning eeskätt antagonismide kui arengu peamise mõjutaja käsitlusele. Eesti õigusteadlastest on põhjalikumalt analüüsinud avaliku teenistuse probleeme prof. A.- T.Kliimann, kellele omakorda on tuntavat mõju avaldanud eriti Jellineki vaated ja seisukohad.Viimased viis aastakümmet on Eesti alal jagamatult valitsenud marksistlik-leninlikelt
Allgemeiner Teil., 10., Aufl. München, 1973. Freund, E. Cases an administrative law. St. Paul. (Minn), 1978. Fritz, R. Handbuch des Fachanwalts. Verwaltungsrecht. 2., überarb. Aufl. 1990. Hesse, K. Grundzüge des Verfassungsrechts der Bundesrepublik Deutschland. 14., erg. Aufl. Heidelberg, 1984. Hippel, E. Allgemeine Staatslehre. Berlin und Frankfurt am Main, 1963. Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1969. Ipsen, J. Staatsorganisationsrecht. 3., neubearb. Aufl. Neuwied; Berlin, 1991. Jellinek, G. Allgemeine Staatslehre. Berlin, 1922. Katz, A. Staatsrecht. Grundkurs im öffentlichen Recht. 10., überarb. Aufl. Heidelberg, 1991. Kelsen, H. Allgemeine Staatslehre. Berlin, 1925. Kliimann, A.-T. Administratiivakti teooria. Tartu, 1932. Kliimann, A.-T. Sisekaitse. Tartu, 1935. Kliimann, A.-T. Haldusprotsess. Tartu, 1937. Kliimann, A.-T. Õiguskord. Tartu, 1939. König, K.; Oertzen, H.-J.; Wagner, F. Öffentliche Verwaltung in der Bundesrepublik Deutschland. Baden-Baden, 1981. Lang, V
Allgemeiner Teil., 10., Aufl. München, 1973. Freund, E. Cases an administrative law. St. Paul. (Minn), 1978. Fritz, R. Handbuch des Fachanwalts. Verwaltungsrecht. 2., überarb. Aufl. 1990. Hesse, K. Grundzüge des Verfassungsrechts der Bundesrepublik Deutschland. 14., erg. Aufl. Heidelberg, 1984. Hippel, E. Allgemeine Staatslehre. Berlin und Frankfurt am Main, 1963. Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1969. Ipsen, J. Staatsorganisationsrecht. 3., neubearb. Aufl. Neuwied; Berlin, 1991. Jellinek, G. Allgemeine Staatslehre. Berlin, 1922. Katz, A. Staatsrecht. Grundkurs im öffentlichen Recht. 10., überarb. Aufl. Heidelberg, 1991. Kelsen, H. Allgemeine Staatslehre. Berlin, 1925. Kliimann, A.-T. Administratiivakti teooria. Tartu, 1932. Kliimann, A.-T. Sisekaitse. Tartu, 1935. Kliimann, A.-T. Haldusprotsess. Tartu, 1937. Kliimann, A.-T. Õiguskord. Tartu, 1939. König, K.; Oertzen, H.-J.; Wagner, F. Öffentliche Verwaltung in der Bundesrepublik Deutschland. Baden-Baden, 1981. Lang, V
annaabi.ee 
